Kaidi Liiva, Kaspar-Villu Aaslaiu ja Kairi Aaslaiu avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 31. jaanuari 2018 määrus
Kaebuse liik
Kaidi Liiva, Kaspar-Villu Aaslaiu ja Kairi Aaslaiu määruskaebus
Menetlusosalised
Määruskaebuse esitajad (avaldajad): 1) Kaidi Liiv, ik XXXX; 2) Kaspar-Villu Aaslaid, ik XXXX; 3) Kairi Aaslaid, ik XXXX; avaldajate
esindaja
vandeadvokaat
Jüri
Sirel
ja
vandeadvokaat Kristo Kallas Vastustaja: Kristin Karu (puudutatud isik), ik XXXX; esindaja vandeadvokaat Küllike Namm Puudutatud isik: Haljala vald (vallavalitsuse kaudu), rk 75013144; esindaja Enna Tiidemann
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 31. jaanuari 2018 määrus.
2.Teha uus määrus, millega rahuldada avaldus osaliselt.
3.Määrata Lille kinnisasjale (registriosa 540431) juurdepääs üle Männiku kinnisasja (registriosa 974631).
Määrata, et juurdepääsutee asub Männiku kinnisasjal ja lõpeb piiripunktis 5. Juurdepääsutee on tähistatud määruse lisaks oleval kaardil punase joonega. Kohtumääruse lisa on selle lahutamatu osa.
5.Määrata, et juurdepääs on kasutamiseks jalgsi ja sõidukiga täismassiga kuni 3,5 tonni.
6.Määrata, et juurdepääs on tasuta.
7.Kohustada Kristin Karu andma nõusolek registriosa nr 974631 (Männiku) III jakku märkuse kandmiseks juurdepääsu kohta kinnisasjale registriosa nr 540431 (Lille) selle igakordse omaniku kasuks määruse resolutsiooni punktides 3, 4, 5 ja 6 märgitud tingimustel. Määrus asendab Kristin Karu vastavat tahteavaldust.
8.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
9.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.Kaidi Liiv, Kaspar-Villu Aaslaid ja Kairi Aaslaid (avaldajad) esitasid 26. juunil 2017 avalduse, milles palusid määrata juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt avaldajatele kuuluvale Lille kinnisasjale (registriosa 540431) üle Kristin Karule (puudutatud isik) kuuluva Männiku kinnisasja (registriosa 974631). Avaldajad palusid juurdepääsu määrata pikkusega ~ 120 meetrit ja laiusega ~ 3 meetrit, kasutamiseks jalgsi ja kuni 3,5 tonnise massiga sõidukitega. Avaldajad palusid juurdepääsu kohta kanda kinnistusraamatusse märkuse. Avalduse kohaselt puudub avaldajate kinnisasjale tegelik ja õiguslikult tagatud juurdepääs. Lille kinnisasja omanikud (ja nende esivanemad) kasutasid oma kinnisasjale juurdepääsuks ning pääsuks randa ajaloolist pinnaseteed, mis kulgeb valdavas osas üle K. Karule kuuluva Männiku kinnisasja. Servituudi seadmine ei õnnestunud, kuna K. Karu ei olnud sellega nõus. Puudutatud isik kasutab Männiku kinnisasjal asuvat teed kogu ulatuses ise ning on lubanud seda kasutada Prillupi kinnisasja omanikul tema kinnisasjale pääsemiseks. Varem ei ole puudutatud isik ega tema perekonnaliikmed otseselt keelanud Männiku kinnisasjal asuva tee kasutamist, kuid on rajanud piiripunkti 5 juurde värava läbipääsu keelava sildiga, parkinud oma sõiduki teele ning hoidnud lahtiselt ka oma koera, kes on teadaolevalt randa liikuvaid külaelanikke rünnanud. Muud mõistlikud alternatiivid juurdepääsuks puuduvad. Lille kinnistust lõunas ja läänes asuval Mäe kinnistul peetakse lambaid ning kinnistu on piiratud elektrikarjusega. Avaldajatel on ka väikesed lapsed, mistõttu võib Mäe kinnisasja kaudu liikumine olla neile ka ohtlik. Avaldajate isa, kes ka tihti Lille kinnisasjal puhkab, on nõrga tervisega, ta on läbi elanud insuldi, on osaliselt halvatud ning tema liikumisvõime on piiratud.
AÕS § 156 lg 1 märgitud sõna “vajalik” tähendab, et kinnisasja peab saama võimalikult igakülgselt kasutada. Juurdepääsutee mõiste hõlmab tänapäeval õigust läbida tee sõidukiga. Avaldajate arvates ei saa pidada mõistlikuks Männiku kinnisasja lääneserval asuva olemasoleva tee kasutamise asemel uue tee rajamist Lille kinnisasjale. Selleks tuleks osaliselt hävitada väärtuslik kiviaed ning ka haljastus. Kiviaiad on oluline osa Eesti kultuuripärandist, mille tähtsust on hinnatud ka Euroopa Liidu tasandil ning on soodustatud nende rajamist ja taastamist toetuste abil. Männiku kinnistul asuva tee kasutamiseks ei ole vaja looduses mingeid muudatusi teha. Tasu suuruse hindamisel tuleb arvestada, et olemasolev tee on pinnastee ehk tavaline murule sissesõidetud rada, mille hooldamine ei eelda suurt kulu.
2.Kristin Karu vaidles avaldusele vastu. Vastuse kohaselt puudub avaldajal õigus AÕS § 156 lg 1 alusel juurdepääsu nõuda, kuna juurdepääs avaldaja kinnisasjale on juba olemas. Männiku maaüksuse plaanilt on näha, et Lille kinnistu piirneb avalikus kasutuses oleva teega ja juurdepääs Lille kinnistule avalikus kasutuses olevalt teelt on tagatud ~ 41 meetri ulatuses. Juurdepääs avalikus kasutuses olevalt teelt Lille kinnisasjale on näha ka fotolt (vastuse lisa 3 - lille kinnistule juurdepääs avalikult teelt), millelt nähtub, et avalikus kasutuses olevalt teelt läheb Lille kinnistule samasugune pinnaskattega tee, mis läbib ka Männiku kinnistut ja mis tähendab, et juurdepääs avalikus kasutuses olevalt teelt on tagatud samadel tingimustel nagu Männiku kinnisasja läbivalt teelt. Avalikus kasutuses oleva tee ja Lille kinnisasjale suunduva tee ristumiskohta on paigaldatud ka puidust viit, mis näitab, et sellest kohast pääseb Lille kinnisasjale. Lisaks Männiku kinnisasjal asuvale juurdepääsule on veel teisigi Lille kinnistule juurdepääsu võimalusi, mis on nähtavad lisatud skeemilt. Sellepärast ei ole avaldajatel alust väita, et Lille kinnistule on ainult üks juurdepääsuvõimalus ega põhjust nõuda juurdepääsu Lille kinnistule avalikus kasutuses olevalt teelt Männiku kinnistut läbiva pinnastee kogupikkuses. Vihula Vallavalitsus kinnitas oma 29.06.2017 kirjas nr 14-10/13-2, et Lille kinnistul on olemas ligipääs avalikult kasutatavalt teelt. K. Karu lubab Männiku kinnistul asuvat teed kasutada Prillupi kinnistu omanikul tema kinnistule pääsemiseks, sest Männiku kinnistul asuv tee on senini ainus juurdepääsu võimalus Prillupi kinnistule. Lille kinnisasjal paiknev kiviaed ei ole muinsuskaitselise tähendusega. Kiviaed ehitati 90ndatel aastatel. Avaldajad takistavad oma kinnisasjale juurdepääsu ise.
3.Haljala vald leidis, et avaldajate kinnisasjale on juba juurdepääs olemas.
MAAKOHTU MÄÄRUS
4.Viru Maakohus jättis 31. jaanuari 2018 määrusega avalduse rahuldamata, Kristin Karu menetluskulud avaldajate kanda ja Vihula valla menetluskulud tema enda kanda. Maakohus mõistis avaldajatelt välja Kristin Karu kasuks menetluskulud 882 eurot ja viivise sellelt. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei puudu avaldajatel oma kinnisasjale juurdepääs. Tegeliku juurdepääsu puudumist ei ole ka avaldajad ise väitnud. Avaldajate põhjendused (juurdepääs ei riiva liigselt K. Karu õigusi; juurepääsu on kasutatud pikalt; sealt kaudu käib külarahvas randa; tee kasutuse intensiivsus on väike) ei ole piisavad juurdepääsu määramiseks. Puudub vaidlus, et Lille kinnisasi piirneb avalikult kasutava teega ja tagatud on juurdepääs avalikult kasutatavale teele ~ 41 meetri ulatuses. Lille kinnisasjale on ka muid juurdepääsu võimalusi. Vihula vallavalitsus on samuti seisukohal, et Lille kinnisasjal on juurdepääs avalikult kasutatavale teele (tl 46). Avaldajate väiteid juurdepääsu vähesest intensiivsusest on asjakohased üldiselt vaid siis, kui juurdepääs puudub avalikult kasutatavalt teelt, s.t esineb AÕS § 156 lg 1 eeldused. Seega ei ole ka K. Karul tee talumise kohustust.
MÄÄRUSKAEBUS JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Avaldajad esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palutakse teha uus määrus, millega määrata kindlaks Lääne-Viru maakonnas Vihula vallas Mustoja külas asuvale ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 540431 kantud Lille kinnistule juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt mööda Lääne-Viru maakonnas Vihula vallas Mustoja külas asuvat ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 974631 kantud Männiku kinnistul asuvat teed, pikkusega ~ 120 meetrit ning laiusega ~ 3 meetrit, piiranguteta nii jalgsi kui sõidukitega kogumassiga kuni 3,5 tonni. Ühtlasi palutakse tuvastada Kristin Karu nõusolek temale kuuluva Männiku kinnistu, registriosa nr 974631, III jakku märkuse kandmiseks, mille kohaselt Lille kinnistu, registriosa nr 540431, igakordne omanik omab piiranguteta juurdepääsu õigust oma kinnistule kohtumääruses sätestatud tingimustel ning määrata, et valitseva Lille kinnisasja, registriosa nr 540431, igakordne omanik on kohustatud juurdepääsuõiguse eest kinnisasjale tasuma teeniva Männiku kinnisasja, registriosa nr 974631, omanikule 50 eurot aastas. Menetluskulud palutakse jätta K. Karu kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) puudub Lille kinnistul juurdepääs avalikult kasutavalt teelt. Lille kinnisasi ei piirne avalikult kasutatava teega. Lille maaüksuse piirid asetsevad selliselt, et kinnistule ei ole kuidagi võimalik pääseda nii, et ei peaks ületama mõnda teist kinnistut. Seejuures on vältimatu jõuda Lille kinnistule mööda olemasolevaid teid selliselt, et Männiku kinnistut mitte ületada. Asjaolu, et Lille kinnistu lõunatipp piirneb väga väikeses osas (laius puutepunktis 0 cm) avalikult kaustatava tee katastriüksusega, ei saa täita AÕS § 156 lg 1 mõtet ning sellest ei saa järeldada, et juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt on Lille kinnistule olemas; 2) on K. Karu juurdepääsu määramisega üle Männiku kinnistu osaliselt (kuni piiripunktini nr 5) nõustunud ning selles osas oleks kohus pidanud avalduse igal juhul rahuldama. K. Karu on põhimõtteliselt nõus võimaldama Lille kinnistu igakordsele omanikule juurdepääsutee avalikult kasutatavalt teelt üle Männiku kinnistu olemasoleval kujul kuni kahe kinnistu vahel oleva piiripunktini nr 5 ca 41 meetri ulatuses. Poolte vahel on aga ka nimetatud juurdepääsutee lõigu osas vaidlus selles, et avaldajad soovivad vastava õiguse realiseerida konkreetsete tingimustega ja õiguslikult siduvana vastava märke sisse kandmisega kinnistusraamatusse, milles aga pooled kohtuväliselt kokkuleppele ei jõudnud. K. Karu ei nõua juurdepääsu eest kuni piiripunktini 5 tasu; 3) on ajaloolise tee kaudu juurdepääsu määramine Lille kinnistule kõiki asjaolusid kogumis arvestades parim võimalik lahendus, kus avaldajate huvid on ilmselges ülekaalus võrreldes puudutatud isiku õiguste võimalike kitsendustega.
6.K. Karu vaidles määruskaebusele vastu. Vastuse kohaselt: 1) ei ole Männiku kinnistut läbiv tee avalikult kasutatav. Tegu on erateega. Vihula vald märkis 29.04.2017 kirjas, et see tee ei ole kantud kohalike teede nimekirja; 2) on tegelik juurdepääs Lille kinnistule olemas. Ebaõige on avaldajate seisukoht, et juurdepääs puudub. Maaüksuse plaanilt (26.06.2017 avalduse lisa nr 3) nähtub, et Lille kinnistu piirneb avalikult kasutava teega. Ka avaldajad ei ole ise eitanud juurdepääsu olemasolu, kuid soovivad sellest sõltumata kasutada Männiku kinnisasjal olevat teed (määruskaebuse p 2.1.4.). Ka maakohus tuvastas tegeliku juurdepääsu olemasolu. Avaldajad takistasid kiviaia ehitamisega ise oma juurdepääsu; 3) ei ole pooltel kokkulepet Männiku kinnisasja läbiva tee kasutamiseks; 4) ei kaalu avaldajate mugavus üle puudutatud isiku õigust privaatsusele ja turvalisusele;
5) on avaldajate koos määruskaebusega esitatud tõendid jäetud maakohtus õiguspäraselt vastu võtmata (kohtuistungi protokoll, 15.01.2018). Need tõendid esitati hilinenult ning varem ei olnud takistusi nende esitamiseks; 6) ei soovi K. Karu tasu, kui juurdepääs määratakse piiripunktini 5.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega määrab avaldajatele juurdepääsu üle Männiku kinnisasja ja jätab menetluskulud poolte endi kanda.
8.Ringkonnakohus on seisukohal, et avaldajatel puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Puutepunkt avalikult kasutatava teega on sedavõrd väike, et sealt ei mahu ilma teist kinnisasja ületamata liiklema. Puutepunkt avalikult kasutatava teega on avaldajate kinnisasja kolmnurkse osa tipp. Kaardilt (vt määruse lisa) nähtub, et ükski Lille kinnisasja serv ei piirne avalikult kasutatava teega. Järelikult on täidetud AÕS § 156 lg 1 eeldused, kuna vajalikku juurdepääsu Lille kinnisasja omanikul ei ole. Seega leidis maakohus ebaõigesti, et avaldajatel on juba olemas juurdepääs avalikult kasutatavale teele.
9.Ringkonnakohus leiab, et poolte huvisid arvestades on kõige otstarbekam määrata vajalik juurdepääsutee osaliselt Männiku kinnisasjal oleva tee kaudu kuni piiripunktini 5. Juurdepääs on märgitud määruse lisaks olevale kaardile punase joonena, mis on ringkonnakohtu määruse lahutamatu osa. Selline juurdepääs arvestab puudutatud kinnisasja omanike õigusi enim. K. Karu märkis vastuses määruskaebusele, et ta oli nõus, et Lille kinnisasja omanikud võivad kasutada Männiku kinnisasja läbivat teed kuni piiripunktini 5 (vastuse p 2.6.). Samuti on tagatud avaldajate õigustatud huvi juurdepääsuks, kuna piiripunkti 5 kaudu on võimalik jõuda avaldajate kinnisasjale ja seda mh sõidukitega. Selline lahendus riivab minimaalselt õigustatud isikute huve. Pikema juurdepääsutee määramine riivaks Männiku kinnisasja omanikke enam, kuna tee oleks lähedal majadele. Avaldajate viidatud kiviaed ei puutu asjasse, kuna see on võimalik tee rajamiseks vajadusel osaliselt eemaldada või paigaldada teise kohta. Tõendatud ei ole aia muinsuskaitselisus. Tee kuni piiripunktini 5 ei ole avalikult kasutatav, seetõttu tuleb vajalik juurdepääs määrata ja avaldus osaliselt rahuldada. Juurdepääs on nii jalgsi kui sõidukitega täismassiga kuni 3,5 tonni. Avaldajate taotlusel kohustab ringkonnakohus Männiku kinnisasja omanikku andma nõusolek märkuse tegemiseks kinnistusraamatusse juurdepääsu kohta. Kohtumäärus asendab nõusolekut.
10.Männiku kinnisasja omanik ei soovi tasu määramist kuni piiripunktini 5. Seda kinnitas Männiku kinnisasja omanik ringkonnakohtule 9. oktoobril 2018 edastatud seisukohas. Ka avaldajad märkisid 1. oktoobril 2018 saadetud seisukohas, et Männiku kinnisasja omanik ei soovi kuni piiripunktini 5 tasu ja seetõttu puudub vajadus selle üle arutada. Seetõttu ei määra ringkonnakohus Männiku kinnisasja igakordsele omanikule tasu juurdepääsu eest.
11.Ringkonnakohus jätab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel poolte endi kanda.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.