5.Eesti Vabariik (Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu) (registrikood 70004459)
6.Haljala vald (Haljala Vallavalitsuse kaudu)
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 8. märtsi 2024 määrus ning saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks tagasi samale maakohtule.
2.Rahuldada Kaire Karu, Heino-Hillar Oruli ja Kristin Karu määruskaebused osaliselt.
3.Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale ei saa esitada määruskaebust.
ASJAOLUD JA MENETLUSE VARASEM KÄIK
1.Kaire Karu (avaldaja I) ja Heino-Hillar Orul (avaldaja II; ühiselt: avaldajad) esitasid 9. septembril 2022 Viru Maakohtule avalduse avalikult teelt juurdepääsu määramiseks. Avaldajad palusid määrata ööpäevaringse juurdepääsu XXX kinnistule (registriosa nr XXXXXXXX) üle Eerik Kõutsile (puudutatud isik I) kuuluva XX kinnistu (registriosa nr XXXXXXX) 3 meetri laiuses ja 88 meetri pikkuses vastavalt avaldusele lisatud skeemile. Avaldajad palusid kanda kinnistusraamatusse XX kinnistu registriossa märkuse tähtajatu juurdepääsu kohta ööpäevaringselt jalgsi ja autotranspordiga ning kohustada puudutatud isikut I andma vastav nõusolek. Avalduse kohaselt on avaldajad XXX kinnistu ühisomanikud ja puudutatud isik I on XX kinnistu omanik. Haljala Vallavalitsuse 30. juuni 2022 korralduse nr 216 kohaselt jagati XX kinnistu kaheks katastriüksuseks (XX ja XXXXX). XXX kinnistu omanikud on kasutanud juurdepääsuna avalikule teele XX kinnistu XXXXX katastriüksusel olevat pinnasteed. XXX kinnistule pääsuks kasutavad avaldajad kokkuleppel YY kinnistu ja X kinnistu omanikega mahasõitu avalikult kasutatavalt Mustoja-Haili-Vihula teelt nr 8870138 XX kinnistuni ja sealt edasi pinnasteed, mis kulgeb mööda XX kinnistut. Avaldajad tegid puudutatud isikule I ettepaneku teeservituudi seadmiseks ja selle kinnistusraamatusse kandmiseks. Puudutatud isik I keeldus sellest leides, et XXX kinnistule pääseb ka teist teed pidi. Puudutatud isiku I pakutud alternatiivne tee peaks minema üle X, Sagadi metskond 70 ja XY kinnistu, kus ei tohi ega saa sõidukitega sõita. XY kinnistule tee rajamise võimatust on kinnitanud Keskkonnaamet (I kd, tl 16). XXX kinnistu on avaldajate elukoht ajal, mil seal on võimalik elada - tavapäraselt kevadest sügiseni. XXX kinnistule on vajalik pääseda nii elanikel, kinnistu kasutajatel, jäätmeveoks ja vajadusel kiirabil ning päästetehnikal. Põhjendatud ja otstarbekas on määrata tähtajatu, ööpäevaringne juurdepääs sealt, kust see on ajalooliselt läinud. Juurdepääsu peab saama kasutada nii jalgsi kui sõidukitega. Avaldajad palusid kanda juurdepääsutee kohta AÕS § 63 lg 1 p 4 ja § 141 lg 3 alusel kinnistusraamatusse märkusse ning kohustada puudutatud isikut I andma vastav nõusolek. Avaldajad taotlesid 17. juulil 2023 alternatiivselt, et juurdepääs toimuks XXX kinnistult avalikule teele mööda XX ja XXXXX kinnistute piiri vastavalt lisatud skeemile ja fotole (II kd, tl 5-6). Skeem ja foto on vaatega XXX kinnistu väravast mööda XX ja XXXXX kinnistu piiri. Rohelise joonega on tähistatud tee osa, mida E. Kõuts kasutab ka ise oma maja juurde sõitmiseks ja sinise punktiirjoonega uus osa. Juurdepääsuks ei ole vajalik tee ehitus. Vajalik on üksnes ühe peenikese puu läbimõõduga kuni 8 cm ja põõsa eemaldamine (pildil nähtav). Avaldajad on nõus kandma vastavad kulud.
Avaldajatele kuulub ka XY kinnistu. XY kinnistu metsamaal on autodega sõitmine keelatud ja see on ka objektiivselt võimatu, sest tegemist on pehme pinnasega (II kd, tl 16). OÜ Lacados koostas 17. juuli 2023 XXX kinnistu juurdepääsutee eskiisprojekti (II kd, tl 33). Töö koostamise üldiseks eesmärgiks oli rajada XXX kinnistule juurdepääs läbi XY ja Sagadi Metskond 70 kinnistu ning selgitada välja orienteeruv tee ehitusmaksumus. OÜ Lacados on orienteeruvaks tee ehitusmaksumuseks märkinud 7651,20 eurot. Eskiisprojektis on märgitud, et senine juurdepääs XXX kinnistule on läbi XXXXX ja XX kinnistute, mis ei vaja täiendavaid teeehituslikke kulutusi. Eskiisprojektis on rõhutatud, et juurdepääs rajatakse Lahemaa looduspargi alal. Sellest tulenevalt tuleb ehitusprojekt ja ehitamine kooskõlastada Lääne-Viru maakonna Keskkonnateenistusega. Sõltuvalt Keskkonnateenistuse kooskõlastusest võib olla vajalik keskkonnamõjude eelhinnangu läbiviimine. Selles osas saab kujundada lõpliku seisukoha oma ala spetsialist.
2.Puudutatud isik I vaidles avaldusele vastu. Puudutatud isik I ei nõustunud juurdepääsu määramisega üle XX kinnistu, sest XXX kinnistule on olemas alternatiivne juurdepääs, mis ei läbi XX kinnistut. Ajalooliselt on XXX kinnistule juurdepääs toimunud just üle X ja XY kinnistu. X kinnistu kuulub Kristin Karule (puudutatud isik II; I kd, tl 43), kes on avaldajate lähikondne ning XY kinnistu kuulub avaldajatele endale (I kd, tl 45). Vastavalt Vihula Vallavalitsuse 1. märtsi 1999 korralduse nr 73 p-le 3.1 (I kd, tl 47) peab X kinnistut läbiv tee jääma avalikuks kasutamiseks. Üle X kinnistu nurga on võimalik pääseda XY kinnistule, millelt on lage ja mugav juurdepääs ka XXX kinnistule. Avaldajad soovivad juurdepääsu üle XX kinnistu üksnes seetõttu, et teekond oleks 70 m lühem. Puudutatud isik I omandas XX kinnistu 1996. Siis pöördus tema poole avaldaja II palvega, et sõita XXX kinnistule üle XX kinnistu. Puudutatud isik I andis selleks suulise nõusoleku kuni uute asjaolude tekkimiseni. Puudutatud isiku I heatahtlikkusest ei saa kujuneda tema jaoks kohustust igavesti lubada teed üle tema kinnistu. Keskkonnaameti 22. augusti 2022 kirjast ei saa järeldada, et kuivõrd XY kinnistule ei ole tee ehitamine võimalik, siis on ainuvõimalik juurdepääs üle XX kinnistu. XY kinnistule ei ole vaja teed ehitada, sest seal on võimalik sõita ilma teed ehitamata. Ka XX kinnistule ei ole kunagi teed ehitatud. Avaldajad ei ole tõendanud, et üle XY kinnistu ei ole võimalik autoga sõita. Keskkonnaamet vastas puudutatud isikule I, et XXX maaüksusele on juurdepääs võimalik tagada nii XX ja X kaudu lõunas kui ka X, YY, Sagadi metskond 70 ja XY maaüksuste kaudu põhjas (I kd, tl 70). Ka tsiviilasjades nr 2-17-9840 ja 2017-16430 on juurdepääsuteed määratud üle X kinnistu. Puudutatud isik I on XX kinnistu jaganud kaheks katastriüksuseks ja taotletav juurdepääs lõikab tekkiva X katastriüksuse maakorralduslikult sisuliselt kaheks. Puudutatud isik I soovib müüa X katastriüksuse StyleTower OÜ-le (I kd, tl 48). StyleTower OÜ on ostu-müügi tehingust huvitatud üksnes tingimusel, et X üksust ei hakka koormama servituut.
3.Puudutatud isik II nõustus avaldusega. Ajalooliselt on XXX kinnistule toimunud juurdepääs üle XX kinnistu X katastriüksuse. Seda tõendab Maa-ameti kaart aastast 1989, kuhu on märgitud juurdepääs XXX kinnistule üle XX kinnistu (I kd, tl 101). Y kinnistu ei kasuta X kinnistut kogu ulatuses, vaid kuni õueväravani (I kd, tl 102). XYäärses riigimetsas ja XY kinnistu metsamaal on autodega sõitmine keelatud ja see on ka objektiivselt võimatu, sest tegemist on pehme pinnasega. Puudutatud isik II ei nõustunud valla 7. oktoobri 2022 ettepanekus sätestatud tingimustel sõlmima asjaõiguslepingut X kinnistu koormamiseks isikliku kasutusõigusega Haljala valla kasuks või kokkuleppima sundvalduse seadmises (I kd, tl 106).
4.Kairi Aaslaid (puudutatud isik III), Kaidi Liiv (puudutatud isik IV) ja Kaspar-Villu Aaslaid (puudutatud isik V) (YY kinnistu omanikud) leidsid, et XXX kinnistule on mõistlik juurdepääsu tee määrata üle X, Sagadi metskond 70 ja XY kinnistu. Selline trajektoor ei sega kellegi olemasolevat elukorraldust. Avaldajate taotletud tee üle YY kinnistu ei ole mõistlik. Üle XY kinnistu on tegelikkuses sõidetud korduvalt. Faktiliselt ajab X kinnistul asju Sander Karu, kes on puudutatud isiku II esindaja.
5.Eesti Vabariik (Riigi Metsamajandamise Keskuse kaudu; Sagadi metskond 70 kinnistu omanik) märkis, et kuna kinnistu asub kaitsealal, peab tee rajamine olema kooskõlastatud kaitseala valitsejaga. Kuna Keskkonnaamet ei ole pidanud võimalikuks tee rajamist XY kinnistule, siis ei pea Keskkonnaamet ilmselt võimalikuks ka tee rajamist Sagadi metskond 70 kinnistule. Reaalservituut on tasuline. Tasu suurus ei tohi olla väiksem tasu harilikust väärtusest. Kasutusõiguse tasu on 0,03 eurot ühe ruutmeetri kohta aastas, mis vastab varasemalt sarnasel eesmärgil kasutatava kinnisasja eest tasutavale aastatasu suurusele, sellele lisandub käibemaks õigusaktidega sätestatud korras ja suuruses. Lisaks aastatasule tuleb juurdepääsutee kasutajal tasuda kõik juurdepääsutee kasutamisega seotud seadusest tulenevad maksud ja koormised. Samuti teeb kasutaja omal kulul kõiki töid, mis on vajalikud juurdepääsutee projekteerimiseks, ehitamiseks ja hooldamiseks.
6.Haljala vald (Haljala Vallavalitsuse kaudu) leidis, et XXX kinnistule peab juurdepääs toimuma läbi X ja XY kinnistu, mitte läbi XX kinnistu. Haljala vald on alustanud X kinnistut läbiva tee avalikku kasutusse määramist. Menetluses olev Haljala valla üldplaneeringu kohaselt on X kinnistut läbiv tee planeeritud avalikku kasutusse, et avalikkusel oleks võimalik pääseda randa. Menetluses oleva Haljala valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikul väljapanekul ajavahemikus 21. veebruar 2022 kuni 25. märts 2022 esitati Mustoja küla elanike poolt 8 arvamust, millega sooviti säilitada juurdepääs kallasrajale läbi X kinnistu. XXX kinnistule oleks avalik juurdepääs kasutatav. X kinnistut läbiv tee on varasemalt teises kohtumenetluses juurdepääsuteeks määratud.
MAAKOHTU SEISUKOHT
7.Maakohus rahuldas avalduse ning määras XXX kinnistu omaniku kasuks 3 meetri laiuse ning 195,05 meetri pikkuse tähtajatu ning ööpäevaringse juurdepääsu avalikult kasutatavale teele nii jalgsi kui igat liiki sõiduvahendiga üle X kinnistu, Sagadi metskond 70 kinnistu ja XY kinnistu vastavalt kohtumääruse kohustuslikuks lisaks olevale plaanile. XXX kinnistu omanikul tuleb tasuda Sagadi metskond 70 kinnistu omanikule juurdepääsu tasu 0,45 eurot aastas, millele lisandub käibemaks. Lisaks tuleb XXX kinnistu omanikul tasuda Sagadi metskond 70 kinnistu omanikule iga-aastaselt tasuda maamaks Sagadi metskond 70 kinnistule langeva juurdepääsu aluse maa-alana 15 m2 katteks vastavalt makse teostamise hetkel kehtivale maamaksu suurusele. Maamaksu tasumiseks vajalikud andmed edastab koormatud kinnistu omanik koormava kinnistu omanikule selliselt, et makset oleks võimalik tasuda maamaksu tasumiseks seaduses ettenähtut tähtajaks. Maakohus määras, et juurdepääs ja juurdepääsu tasu maksmise tingimus märkusena tuleb kanda kinnistusraamatu III jakku esimesele vabale järjekohale määruse p-s 2 nimetatud registriosadesse ja lugeda, et kohtumäärus asendab selliselt X, Sagadi metskond 70 ja XY kinnistute omanike tahteavaldusi KRS § 341 lg 1 tähenduses käesoleva määruse ja selle kohustuslikuks lisaks oleva plaani alusel juurdepääsu servituudi ja määruse p-s 3 nimetatud tasu maksmise tingimust märkusena sissekandmiseks kinnistusraamatu III jakku esimesele vabale järjekohale määruse p-s 2 nimetatud registriosadesse. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on AÕS § 156 lg 1 eeldused juurdepääsutee määramiseks täidetud. Avaldus kuulub rahuldamisele, kuid mitte avaldajate taotletud viisil. Maakohus leidis, et
asjaolusid ja ümbritsevaid kinnistuid arvestades on juurdepääs kõige mõistlikum ja optimaalsem üle X, Sagadi metskond 70 ja XY kinnistute. Y kinnistule on antud juurdepääs varasema kohtulahendiga üle X kinnistu. Seega on tegemist teega, mille mõjudega on X kinnistu omanikud aastate jooksul arvestanud ja millel on väljakujunenud kasutamisjäljed. Sama rada mööda peaks hakkama kulgema Haljala valla kehtiva korralduse alusel mereni juurdepääsu tagamine avaliku kasutusena ja avalikes huvides. Asjaolu, et käesoleva menetluse raames selgunud sundvalduse seadmise küsimus, ei tähenda, et Haljala Valla 1999. a korraldus oleks tühistatud. Maakohus nõustus osaliselt avaldajate väitega, et keskkonnanõuded ei võimalda XY kinnistule teed rajada (Keskkonnaameti kiri I kd, tl 16). Keskkonnaamet on samas silmas pidanud teed ehitusseadustiku § 91 jj tähenduses. Küll aga on looduskaitsealadel teeradasid. Sagadi metskond 70 kinnistu omanik on menetluse lõpuks juurdepääsu määramisega nõustunud. Avaldajad on väitnud, et XY kinnistut planeeritakse teha looduskaitseliseks objektiks (II kd, tl 140 pöördel) ja et selles osas toimub inventuur (II kd, tl 143). Maakohus leidis, et see mõjuta käesoleval ajal juurdepääsu vaidluse lahendamist. Keskkonnaameti selgitusest nähtuvalt pidanuks viidatud inventuuri andmed olema esitatud juba 1. oktoobriks 2023. Keskkonnaameti 9. novembri 2023 vastusest nähtuvalt (II kd, tl 180) tähendaks piirkonna range kaitse eelkõige raiete ja ehitustegevuse keeldu. Keskkonnaameti 30. novembri 2023 vastusest (II kd, tl 184) nähtub, et XX ja XXXXX kinnistul ei ole metsaelupaika inventeeritud. Maakohus tuvastas visuaalsel vaatlusel, et juurdepääs X, Sagadi metskond 70, XY kinnistute kaudu ei eelda puude raiumist. Samuti ei ole vaja ehituslikult teed rajada, vaid juurdepääs seisneb olemasoleva ja inimtekkeliselt juba väljakujunenud raja kasutamises. Y kinnistu omanik on kasutanud piki X kinnistut kulgevat loodusliku aluspinnasega piisavalt tugevat, selgelt markeerunud, väljakujunenult nähtavate autojälgedega teerada 2019 aastast tsiviilasjas 2-1716430 tehtud kohtumääruse alusel (II kd, tl 117). Puudub mistahes takistus, et seda ei saaks kasutada oma kinnistuni jõudmiseks ka avaldajad. Ka looduskaitselised piirangud ei ole sealtkaudu kulgemisel takistuseks kuni sinna ei ehitata teed ehitusseadustiku mõistes. Paikvaatlusel (II kd, tl 122) nähtus, et XY kinnistu nurgast XXX kinnistu esimese kokkupuuteni, on läbitav tee ja seda kinnitab puudutatud isiku I (I kd, tl 41). Maakohus nõustus YY kinnistu omanikega, et teerada on võimalik kohendada - renoveerida paari liivakoormaga. Avaldajad ei ole ümber lükanud YY kinnistu omanike väidet, et avaldajad on seda rada kasutanud tünnisauna transportimiseks. Seega ei ole põhjendatud avaldajate väide, et tee ei ole pehmuse ja vesisuse tõttu kasutatav. See, et teerada oli ühel korral ajutiselt läbimatu, ei saa olla aluseks sealtkaudu juurdepääsu lugemisel teostamatuks. On ainumõistlik kasutada juba väljakujunenud teerada piki X kinnistut, mida mööda on juurdepääsu õigus varasemalt antud ka (XY ja XXX kinnistuga piirnevale) Y kinnistule, üle Sagadi metskond 70 kinnistu nurga ning piki XY kinnistu serva. Sellega ei tükeldata ühtegi kinnistut (majandamist ja elukondlikult häirivalt) keskelt pooleks, rada kulgeb piki kinnistute piire ja on rohkem kui pooles ulatuses juba ka varasemalt juurdepääsuna kasutusel. Kinnistute omanike õiguste kitsendamine on kompenseeritav juurdepääsutasuga. Maakohus leidis, et avaldajate pakutud alternatiivne juurdepääsu tee, mis läheks mööda XX ja XXXXXX kinnistu piiri, ei ole mõistlik. Seal ei ole täies pikkuses vajadusel autoga läbimiseks võimalikku rada ning eeldaks puude maha võtmist, mida ilma vältimatu vajaduseta ei peaks looduskaitselisel alal tegema. Keskkonnaameti selgituste kohaselt pole raie lubatud (II kd, tl 180186). Maakohus leidis, et XX kinnistu jagamisel kaheks katastriüksuseks (X ja X) ei oma juurdepääsutee valikul mõju. Avaldajate esimeseks valikuks olnud juurdepääs üle XX kinnistu X katastriüksuse on erinevate kinnistute omanike huvide tasakaalustamiseks kõige keerukam. Juurdepääs eeldaks X, X, X, XX kinnistu kasutamist. Seda juurdepääsu varianti peab võimalikuks vaid X kinnistu. Kui neljast
potentsiaalselt koormatava kinnistu omanikust kolm ei näe põhjust ega alust sealtkaudu juurdepääsu võimaldada, tähendab see inimeste vaheliste emotsionaalsete pingete eskaleerumist. Maakohtu valitud juurdepääsutee osas ei ole avaldajad ei esitanud arvutusi ega andmeid juurdepääsutasu määramiseks. Maakohtul puuduvad andmed, et XY ja X kinnistu omanikud oleks tasu määramist taotlenud ja/või selle suurust pakkunud/väljaarvestanud (vt III kd, tl 2). Maakohus leidis, et sundkorras pole alust neile tasu määrata. Ükski kolmest kinnistu omanikust - X, XY, Sagadi metskond 70 - keda määratav juurdepääs hõlmab, ei ole esile toonud, kui suures ulatuses igaühel koormatava kinnistu väärtus juurdepääsu tõttu väheneks, milline oleks kinnistu väärtus ilma koormatiseta ja milline võiks sellest tulenevalt, diskontomäära arvestades, olla õiglane juurdepääsu tasu. Maakohus leidis, et Sagadi metskond 70 omanikule tuleb tasu määrata arvestades taotlust TsMS § 233 alusel. Ebamõistlik oleks nõuda temalt kinnistu väärtuse vähenemise tõendamist. Sagadi metskond 70 kinnistut riivab juurdepääs äärmiselt marginaalselt. Kuivõrd kinnistule ei rajata teed ehitusseadustiku tähenduses, siis langevad ära tee projekteerimise, ehitamise ja hooldamise kulud. Maakohus leidis, et TsMS § 172 lg 1 alusel tuleb jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, sest antud juhul tehakse lahend nii avaldajate kui ka puudutatud isikute jaoks saabuva õigusselguse huvides ja seetõttu jäävad iga menetlusosalise menetluskulud sama sätte alusel iga menetlusosalise enda kanda.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUSED
8.Avaldajad esitasid maakohtu määruse peale määruskaebused, milles vaidlustavad maakohtu määrust nii XXX kui XY kinnistu omanikena. Avaldajad paluvad tühistada maakohtu määruse juurdepääsu viisi osas ja teha uus määrus, millega määrata 3 m laiune ja 115 m pikkune tähtajatu ning ööpäevaringne juurdepääs avalikult kasutatavale teele nii jalgsi kui igat liiki sõiduvahendiga üle XX kinnistu YY kinnistu vastavalt avaldajate poolt 16. augusti 2023 menetlusdokumendi lisaks olevale plaanile. Alternatiivselt määrata XXX kinnistu omaniku kasuks 3 m laiune ja 224 m pikkune tähtajatu ning ööpäevaringne juurdepääs avalikult kasutatavale teele nii jalgsi kui igat liiki sõiduvahendiga üle XX kinnistu vastavalt avaldajate poolt 16. augusti 2023 menetlusdokumendi lisaks olevale plaanile (tähistatud siniste täppidega). Samuti taotlevad avaldajad juurdepääsu servituudi märkusena kinnistusraamatusse kandmist ja vajalike tahteavalduste asendamist. Menetluskulud paluvad avaldajad jätta solidaarselt menetluskulud XX kinnistu endise (puudutatud isik I) ja praeguse omaniku (StyleTower OÜ) kanda. Alternatiivselt paluvad avaldajad määrata XY kinnistu omanikele juurdepääsutasu 1500 eurot aastas, mis tuleb XXX kinnistu omanikul tasuda iga jooksva aasta 1. veebruariks XY kinnistu omaniku arveldusarvele vastavalt viimase poolt XXX kinnistu omanikule esitatud arvele. Menetluskulud paluvad avaldajad jätta XX kinnistu endise (Eerik Kõuts) ja praeguse omaniku (StyleTower OÜ) kanda solidaarselt. Avaldajad taotlevad kaasata menetlusse uus XX kinnistu omanik – StyleTower OÜ. Avaldajad paluvad võtta vastu määruskaebusele lisatud tõend. Avaldajad ei nõustu maakohtu määratud juurdepääsuteega mööda X, Sagadi metskond 70 ja XY kinnistuid. XXX kinnistut kasutatakse aastaringselt. Oluline liiklustiheduse kasv õuealal elumajade kõrval häirib X kinnistu omaniku huve. Valla üldplaneering, et X kinnistut mööda hakkab kulgema juurdepääs kallasrajani on hüpoteetiline ning senise sundvalduse seadmise menetluse lõpetas vald omal algatusel. Isegi kui hüpoteetiliselt määratakse tulevikus üle X kinnistu juurdepääs kallasrajale, siis seda üksnes jalgteena. Avaldajad
taotlevad juurdepääsu igat liiki sõiduvahenditega. X kinnistut ei läbi ükski tee, seega on valla 1999. a korraldus õigustühine. Maakohtu seisukoht, mille kohaselt saab XXX kinnistu omanik kasutada XY kinnistul inimtekkelist teed, on ebaõige ning vastuolus asjas kogutud tõenditega. Ka paikvaatluse protokollis on tuvastatud, et XY kinnistul olev tee on jalgrada ning juurdepääsu määramiseks on vaja nii XY kui ka Sagadi metskond 70 kinnistule tee rajamine. Tee rajamine on kinnistute looduskaitseliste piirangute tõttu keelatud. Maakohtu lahendi tulemusel ei saa avaldajad kasutada kohtu määratud juurdepääsu looduskaitseliste piirangute tõttu. Olemasolevat jalgrada ei ole võimalik kasutada igat liiki sõidukitega. YY kinnistu omanike väide, et XY kinnistu teed on võimalik paari liivakoormaga renoveerida, on tõendamata ja ebaõige. Tee ei ole kunagi olnud sõidukite poolt kasutuses. OÜ Lacados täiendav arvamus kinnitab, et XY kinnistu niiske ja naaberkinnistutest oluliselt madalama pinnase tõttu ei ole läbipääsu võimalik tagada paari liivakoorma lisamisega vms. Juurdepääsu kasutamiseks on vaja eemaldada 15 puud ning koorida mittesobilik pinnas, täita ja tugevdada pinnas ning lisada kruusa. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et XY kinnistul on samasugune tee nagu XX kinnistul. XY kinnistul ei ole autode sissesõidetud rada. XY ja XX kinnistute kõrguse vahe on 2,5 m, paikvaatlusprotokollis on viidatud XY kinnistul asuvale niiskele pinnasele, OÜ Lacados eskiisprojektis on märgitud, et ala niiskuspaikkonnas ning madalamates kohtades esineb seisuvett suuremate sademete korral võib tee jääda vee alla. Maakohus on jätnud tähelepanuta tõendid selle kohta, et kohtu määratud juurdepääs eeldab mitmete puude langetamist, mis on keelatud (II kd, tl 180-186). X kinnistu värava taga Sagadi metskond 70 kinnistul on suur männimets (vt foto nr 17), mis ühtlasi on ka projekteeritav range kaitsega metsaelupaikade looduskaitseala. Samas on kohus määranud 5 m pikkuselt ja 3 m laiuselt juurdepääsu Sagadi metskond 70 kinnistul, mis on reaalselt võimatu ilma olemasolevat männimetsa langetamata. Pöörates edasi XY kinnistule, jäävad pöördel samuti puud ette. Maakohus on jätnud tähelepanuta tsiviilasjas nr 2-17-16430 (nn Y servituut) tuvastatu, et X kinnistu piiripunktis 6 ca 20 meetrit lõuna pool asuv suur puu ja seal on tee laius kitsam kui 3 m. Viidatud asukoht ei ole läbitav päästeautodega. Maakohtu väide, justkui eeldaks avaldajate poolt taotletud alternatiivne juurdepääs puude mahavõtmist, on ebaõige, kuivõrd sellel asub vaid üks puu, mis on alla 8 cm läbimõõduga. Alla 12 cm läbimõõduga puu langetamiseks ei ole vaja raieluba. Üksnes asjaolu, et XX kinnistu piiril ei ole sissesõidetud teed, ei ole alus juurdepääsu määramata jätmiseks, sest teed ei ole ka Sagadi 70 metskonna ja XY kinnistutel. XX kinnistu jagamine kaheks katastriüksuseks kohtumenetluse kestel ei saa olla selle kinnistu juurdepääsuna keelamise aluseks, kuivõrd kogu kinnistu (mõlemad katastriüksused) võõrandati samale isikule – OÜ-le StyleTower, mis omakorda kuulub YY kinnistu omanikule Kaidi Liivale. Alternatiivset taotletud juurdepääsu kasutas XX kinnistu omanik ka ise oma maja juurde sõitmiseks. XX kinnistu omanikul on otsene huvi X kinnistu koormamise vastu, kuivõrd see omakorda tõstab XX kinnistu väärtust, mis on koormatiste vaba. Avaldajad on tõendanud, et taotletav juurdepääs on ajalooline tee. Maakohus on jätnud põhjendamata, miks kaalub XX ja YY kinnistute omanike huvi üles avaldajate huvi. Maakohus võttis juurdepääsutee aluseks skeemi, mis ei arvesta sõidukite pöörderaadiust. Maakohtu määrus ei näe ette mistahes tasu maksmise kohustust XY kinnistu omanikele, kelle omandit on määrusega oluliselt kitsendatud. XY kinnistu omanikud ei ole loobunud juurdepääsutasust. Arvestades, et puudutatud isik I nõudis juurdepääsutasu 1000 eurot, nõuavad avaldajad XY kinnistu omanikena tasu 1500 eurot, sest XY kinnistu on elamumaa. Juhul, kui kohus peaks leidma, et kõiki tasu määramist mõjutavaid faktoreid on keerukas välja selgitada, sh kas ja kui
suurel määral kinnisasja väärtus väheneb märkuse sissekandmisel kinnistusraamatusse, tuleb kohtul juurdepääsutasu suurus kindlaks määrata TsMS § 233 lg 1 alusel oma siseveendumuse kohaselt. Õiglane oleks jätta menetluskulud solidaarselt XX kinnistu endise omaniku puudutatud isiku I ja StyleTower OÜ kanda. Puudutatud isik I põhjustas avaldajate kohtusse pöördumise vajaduse.
9.Puudutatud isik II esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus juurdepääsuviisi osas ja teha uus määrus, millega määrata XXX kinnistu omaniku kasuks juurdepääs ühel avaldajate taotletud viisidel. Alternatiivselt palub puudutatud isik II määrata juurdepääsu kasutamise eest makstavaks tasuks X kinnistu omanikule 2000 eurot aastas, mis tuleb XXX kinnistu omaniku arveldusarvele vastavalt viimase poolt esitatud arvele. Menetluskulud palub puudutatud isik II jätta puudutatud isiku I ja StyleTower OÜ kanda. Puudutatud isik II on korduvalt vaielnud vastu juurdepääsutee määramiseks üle temale kuuluva X kinnistu. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ei määratud ajaloolist teed juurdepääsu teeks. Määruses ei ole kaalutud puudutatud isiku II huve ega seda, mida uue juurdepääsutee rajamine endaga laiemalt kaasa toob – seda nii materiaalselt kui ka looduskaitseliselt. Puudutatud isik II kordas avaldajate määruskaebuses toodud väiteid. Maakohus on jätnud juurdepääsutasu määramata. Arvestades, et puudutatud isik I nõudis juurdepääsutasu 1000 eurot, nõuab puudutatud isik II X kinnistu kasutamise eest tasu 2000 eurot, sest tegemist on elamumaaga. Juhul, kui kohus peaks leidma, et kõiki tasu määramist mõjutavaid faktoreid on keerukas välja selgitada, sh kas ja kui suurel määral kinnisasja väärtus väheneb märkuse sissekandmisel kinnistusraamatusse, tuleb kohtul juurdepääsutasu suurus kindlaks määrata TsMS § 233 lg 1 alusel oma siseveendumuse kohaselt. Menetluskulud peaks kandma solidaarselt XX kinnistu endine omanik puudutatud isik II ja praegune omanik StyleTower OÜ, kuna see oleks asjaolusid arvestades õiglane.
PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD
10.Puudutatud isik I palub jätta määruskaebused rahuldamata. Puudutatud isik I jääb oma varasemate seisukohtade juurde.
11.Avaldajad XXX ja XY kinnistu omanikena toetavad esitatud määruskaebused.
12.Puudutatud isik II toetab esitatud määruskaebuseid.
13.Puudutatud isikud III-V (YY kinnistu omanikud) paluvad jätta kõik määruskaebused rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Samuti paluvad puudutatud isikud III-V jätta määruskaebusele lisatud tõendid vastu võtmata. Menetluskulud paluvad puudutatud isikud jätta YY kinnistu omanike kanda. Puudutatud isikud III-V ei vaidle vastu StyleTower OÜ menetlusse kaasamisele. Paikvaatlusel nähtus, et XXX kinnistut saab kasutada nii avaldajate taotletud kui ka puudutatud isiku I väljapakutud trajektoore. Mõlemal variandil sõidutee puudub. XY ja XX kinnistu (sh X katastriüksus) on identsete piirangute all – ühelegi ei tohi looduskaitseliste piirangute tõttu ehitada. Faktiline olukord on seega võrdne. Avaldajate huvi peaks olema juurdepääsutee saamiseks, mitte X kinnistu omaniku huvide prioritiseerimiseks. XXX kinnistut kasutatakse ainult suvitamiseks. Maakohus on õigesti leidnud, et Vihula valla 1999. a korraldus on kehtiv. Korralduses viidatud „tee“ ei tähenda, et tegemist on õigustühise haldusaktiga. Üksnes asjaolu, et XY kinnistul olev tee on seni jalgrajana olnud kasutusel ei takista selle läbimist autoga ning ainuke võimalus oleks tee ehitamine. Seega on ebaõiged väited, et maakohtu määratud teed ei ole võimalik kasutada.
Y kinnistu, XXX kinnistu, X kinnistu ja YY kinnistu põhjapoolne osa on samal kõrgusel XY ja Sagadi 70 metskonna kinnistuga. Kuivõrd XXX kinnistut kasutatakse ainult suvitamiseks, ei ole talve, kevade ja sügisega seotud pinnase võimalik liigniiskus aktuaalne. OÜ Lacados eskiisi täpsustus ei ole asjakohaseks tõendiks TsMS § 238 lg 1 mõttes ja puudub alus selle vastuvõtmiseks. Eskiis lähtub eeldusest, et ehitatakse tee ehitusseadustiku mõttes. Hädavajaduse korral päästeautod ei kasuta ainult ametlikke juurdepääse, vaid kõikvõimalike juurdepääsu võimalusi. Maakohus leidis õigesti, et avaldajate pakutud tee variandid ei ole mõistlikud. Avaldajad ega puudutatud isik II ei ole maakohtus tasu määramist taotlenud.
14.Eesti Vabariik (RMK kaudu) jääb oma varasemate seisukohtade juurde.
15.Haljala vald (Haljala Vallavalitsuse kaudu) leiab, et maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik ning selle tühistamiseks puudub alus. Haljala vald jääb oma varasemate seisukohtade juurde.
16.Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
17.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada täies ulatuses ja asi tuleb saata TsMS § 667 lg 2 alusel samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus rahuldab avaldajate ja puudutatud isiku II määruskaebused osaliselt.
18.Avaldajad pöördusid kohtu poole neile kuuluvale XXX kinnistule avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsu määramiseks AÕS § 156 lg 1 alusel. Avaldaja taotles maakohtule esitatud avalduses juurdepääsu määramist üle X, YY ja XX kinnistu või üksnes üle XX kinnistu (I kd, tl 63 - rohelise ja sinisega tähistatud teed). XX kinnistu kuulus avalduse esitamise ajal puudutatud isikule I. Maakohus rahuldas avalduse, kuid mitte avaldajate taotletud viisil, vaid määras juurdepääsu üle puudutatud isikule II kuuluva X kinnistu, riigile kuuluva Sagadi metskond 70 kinnistu ja avaldajatele kuuluva XY kinnistu. Maakohus määras Sagadi metskond 70 kinnistu omaniku kasuks kindlaks juurdepääsu tasu. Avaldajad esitasid maakohtu määruse peale määruskaebused nii XXX kinnistu omanikena kui XY kinnistu omanikena ning taotlevad jätkuvalt juurdepääsu määramist nende taotletud viisidel, mis lähevad mh üle XX kinnistu. Alternatiivselt taotlevad avaldajad nende kui XY kinnistu omanike kasuks juurdepääsutasu kindlaksmääramist. X kinnistu omanik (puudutatud isik II) esitas samuti maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotleb juurdepääsu määramist avaldajate taotletud viisil või alternatiivselt tema kasuks juurdepääsutasu kindlaksmääramist.
19.Avaldus, millega taotletakse juurdepääsu avalikult kasutatavale teele tuleb TsMS § 475 lg 1 p 131 kohaselt lahendada hagita menetluses. Hagita menetluse uurimispõhimõtte kohaselt on kohtul kohustus selgitada välja asja lahendamiseks vajalikud asjaolud (TsMS § 5 lg 3). AÕS § 156 lg 1 esimese lause järgi on avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks juurdepääsu taotleja kinnisasjalt avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega (vt nt Riigikohtu 4. märtsi 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-17-12857/119, p 15).
20.Avaldajad taotlevad puudutatud isikuna XX kinnistu uue omaniku – StyleTower OÜ kaasamist. StyleTower OÜ on XX kinnistu omanik alates 11. detsembrist 2023. Maakohtus vaidlesid avaldajad StyleTower OÜ kaasamisele vastu. Ringkonnakohus selgitab, et kohus kaasab hagita menetluse osalised TsMS § 198 lg 3 esimese lause järgi omal algatusel ning vastutus asja õige lahendamise eest lasub uurimispõhimõttest tulenevalt kohtul. Sellest tulenevalt peab kohus TsMS § 5 lg 3 esimese lause järgi lahendi tegemiseks vajalikud asjaolud ise välja selgitama ja koguma ka vajalikud tõendid. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ja asjaoludega ega nende hinnangutega asjaoludele. Riigikohus on selgitanud, et asja lahendamisse tuleb kaasata kõik kinnisasja omanikud, keda avalduse lahendamine puudutab (sh kõigi kinnisasjade, mille kaudu juurdepääsu määramine võib kõne alla tulla, omanikud) ja kinnisasjade asukohajärgne omavalitsus. Riigikohus rõhutas, et nimetatud reegel on üks olulisemaid põhimõtteid juurdepääsuasjade lahendamisel, kuna selle järgimisega tagatakse, et vaidlus lahendatakse tervikuna ja korraga kõigi naabrite suhtes siduvalt ning seejuures arvestatakse ka avaliku võimu seisukohaga. Kohus ei ole hagita menetluses seotud avaldaja taotletud juurdepääsuga, vaid võib määrata juurdepääsu ka mujalt, olemata seejuures seotud menetlusosaliste seisukohtadega. Selliselt tagatakse, et juurdepääsu nõudes ei tuleks menetluslikel põhjustel alustada uut menetlust mujalt kulgeva juurdepääsu kindlaksmääramiseks (Riigikohtu 17. mai 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-10, p-d 24, 25). Juurdepääsuasjade lahendamisel on puudutatud isikuteks kõik kinnisasjade omanikud, mille kaudu võib juurdepääsu määramine kõne alla tulla. Kuivõrd praegusel juhul taotlesid avaldajad juurdepääsu määramist üle XX kinnistu, mis kuulub StyleTower OÜ-le, rikkus maakohus tema menetlusse kaasamata jätmisega ja seisukoha välja selgitamata jätmisega TsMS § 5 lg-s 3, § 198 lg 3 esimeses lauses ja § 6182 lg-s 1 sätestatut.
21.Määruskaebuste esitajate (avaldajad ja puudutatud isik II) hinnangul on maakohus jätnud neile juurdepääsu kasutamise tasu põhjendamatult määramata. AÕS § 156 lg 1 järgi on juurdepääsuga koormatava kinnisasja omanikul õigus saada tasu, mis hõlmab hüvitist maamaksu, juurdepääsutee korrashoiu kulude (juhul kui juurdepääsutee korrashoiu kohustus lasub juurdepääsuteed taluma kohustatud kinnisasja omanikul) ning omandiõiguse riive eest, mis peab vastama juurdepääsutee kasutamisest saadavale kasutuseelisele (vt selle kohta Riigikohtu 1. juuni 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-19-20416/41, p-d 15.3 ja 15.4 ning nendes viidatud kohtulahendid). Juhul kui isik, kelle kinnisasja soovitakse juurdepääsuga koormata, on menetluses tuginenud sellele, et juurdepääsutee tõttu väheneb tema kinnisasja kui terviku väärtus, ja ta taotleb juurdepääsutasu kaudu kinnisasja väärtuse vähenemise hüvitamist, tuleb kohtul välja selgitada kinnisasja väärtus ilma juurdepääsutee talumise kohustuseta ning see, kui palju juurdepääsutee talumise kohustus kinnisasja väärtust vähendab (koormatava kinnisasja väärtuse vähenemine ehk koormatistest vaba ja koormatud kinnisasja väärtuse vahe). Kui kohus tuvastab, et juurdepääsutee määramise tõttu juurdepääsuteega koormatava kinnisasja kui terviku väärtus väheneb, tuleb juurdepääsutasu määrata selliselt, et juurdepääsutasuna juurdepääsuteega koormatava kinnisasja omanikule tagatavad perioodilised maksed suurendaksid kinnisasja väärtuse juurdepääsutee määramise eelsele tasemele, juhindudes Riigikohtu 1. juuni 2022 määruse nr 2-19-20416/41 p-s 15.5 esitatud valemist. Kui juurdepääsutasu määratakse kindlaks koormatava kinnisasja väärtuse vähenemist arvesse võttes, siis eelduslikult hõlmab see ka hüvitist kaotatud kasutuseeliste, kinnisasja korrashoiu kulude ja maamaksu eest (vt eelviidatud Riigikohtu lahendi p-d 15.5 ja 15.6).
AÕS § 156 lg 1 mõtte kohaselt tuleb juurdepääsu kindlaksmääramise korral üldjuhul alati määrata teeniva kinnisasja omanikule juurdepääsu talumise eest tasu ning see koormatud kinnisasja igakordse omaniku kasuks välja mõista. Riigikohus on mitmel korral selgitanud, et tasu välja mõistmata jätmine on erandina lubatav üksnes juhul, kui teeniva kinnisasja omanik on väljendanud kohtule selgelt, et ta tasu ei soovi (Riigikohtu 16. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-180-15, p 42).
22.Käesoleva tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks avaldajatega (kui XY kinnistu omanikud) ja puudutatud isikuga II (X kinnistu omanik) arutanud juurdepääsutasu suurust juhul, kui kohus peaks juurdepääsu määrama üle neile kuuluvate kinnisasjade. Maakohus ei ole viidanud ühelegi avaldajate või puudutatud isiku II seisukohale, et nad ei soovi juurdepääsu tasu suuruse määramist. Avaldajad on 22. jaanuari 2024 istungil arvamust avaldanud üksnes selles osas, et nad on nõus tasuma XX kinnistu omanikule tasu 9,5 või 12,5 eurot aastas (III kd, tl 2). Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et kuivõrd avaldajatel ja puudutatud isikul II oli võimalus juurdepääsutee osas arvamust avaldada, siis oli neil võimalik ka tasu osas seisukoht esitada. Ringkonnakohus selgitab, et hagita menetluse uurimispõhimõte tähendab, et kohtud peavad tagama, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi põhjusel, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada lisatõendeid. Hagita asja lahendamisel on kohtul asjaolude väljaselgitamiseks kõrgendatud selgitamiskohustus ning samas õigus nõuda omal algatusel isikutelt teabe esitamist ja tõendite kättesaadavaks tegemist (vt Riigikohtu 9. märtsi 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-19-9543/48, p 18). Juurdepääsutasu osas avaldajate ja puudutatud isiku II seisukohtade küsimata jätmisega rikkus maakohus oluliselt hagita menetluse uurimispõhimõtet, mis toob kaasa maakohtu määruse tühistamise. Kaebajad on määruskaebustes viidanud soovile kohaldada juurdepääsutasu arvutamise põhimõtteid, mida Riigikohus on selgitanud 1. juuni 2022 määruses nr 2-19-20416 p-s 15. Samas ei ole määruskaebustes välja toodud andmeid ega tõendeid, mille alusel saaks kohus tuvastada ja arvutada juurdepääsutasu suurust.
23.Ringkonnakohus leiab eeltoodud rikkumisi arvestades, et maakohtu määrus tuleb tühistada täies ulatuses ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks, s.o StyleTower OÜ kaasamise otsustamiseks ja seisukohtade väljaselgitamiseks ning juurdepääsutasu arvutamise aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga määruse p-des 15-17 ja 20, et juurdepääsu võimaldamine ei pea tähendama tee ehitust ehitusseadustiku tähenduses. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel mh kontrollida avaldajate väidet, et kaevatavas määruses ettenähtud juurdepääs 5 meetri pikkuselt ja 3 meetri laiuselt Sagadi metskond 70 kinnistul ei ole läbitav sõidukiga männimetsa langetamata. Avaldajad saavad selles osas esitada täiendavaid tõendeid, võimalik on kohtul selles osas läbi viia vaatlus (TsMS § 290). Maakohtul tuleb mh anda avaldajatele (seoses XY kinnistuga) ja puudutatud isikule II tähtaeg täpsustamaks juurdepääsutasu suurust ja selle arvestamise aluseid ning esitada kohtule selleks vajalikud tõendid. Koormatiste vaba ja koormatud kinnisasja väärtuste tõendamiseks võib esitada mh asjatundja arvamuse. Kui maakohus kaasab StyleTower OÜ, tuleb küsida ka tema seisukohta juurdepääsutasu suuruse osas. Kuivõrd maakohtu määrus kuulub tühistamisele täies ulatuses, ei pea ringkonnakohus vajalikuks ja menetluse ökonoomiaga kooskõlas olevaks (TsMS § 2) võtta seisukohti ülejäänud määruskaebuste väidete osas. Sisulise seisukoha võtmata jätmise tõttu ei hinda ringkonnakohus ka avaldajate määruskaebusele lisatud tõendi (OÜ Lacados eskiisi täpsustus) vastuvõtmist vajadust. Tõendi vastuvõtmise otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel.
24.Maakohus on avaldajad kaasanud menetlusse n-ö topelt, s.o nii avaldajate (XXX kinnistu osas) kui puudutatud isikutena (XY kinnistu osas). Ringkonnakohus selgitab, et menetlusosaline on konkreetne füüsiline või juriidiline isik ning teda ei pea kaasa mitu korda juhul, kui ta on nii selle kinnistu omanik, millele avalikule teele juurdepääsu taotletakse kui nende kinnistute omanik, mille kaudu juurdepääsu määramist kaalutakse. Ringkonnakohus ei ole maakohtule sellist juhist 10. aprilli 2023 määruses andnud. Praegusel juhul on n-ö topeltkaasamine toonud kaasa selle, et avaldajad on esitanud kaks määruskaebust ehk ühe n-ö XXX kinnistu omanikena ja teise XY kinnistu omanikena ning omakorda vastastikku määruskaebustele vastanud, mis on suurendanud põhjendamatult menetluskulusid. Ringkonnakohus märgib, et avaldajatel ei tule edasises menetluses enam seisukohti eraldi menetlusdokumentides ja topelt esitada.
25.Ringkonnakohus selgitab, et avaldajate määruskaebuse taotlus ja maakohtu resolutsiooni p 4 on eksitavad „juurdepääsu servituudi“ märkuse kinnistusraamatusse kandmise osas. Kinnistusraamatusse kantakse märkus juurdepääsu ja selle tingimuste osas. Kohtulahendi alusel määratud juurdepääs AÕS § 156 lg 1 tähenduses, ei ole „servituut“, mistõttu on selle mõiste kasutamine resolutsioonis eksitav.
26.Maakohtu määruse järgi on määruse lahutamatuks lisaks plaanimaterjal (III kd, tl 43), mis sisaldab mitmeid erinevaid teid/võimalikke teid tähistavaid jooni. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et 1. veebruaril 2024 jõustunud kinnistusraamatuseaduse muudatuste kohaselt tuleb kinnistusosakonnale esitada viide kandega seotud õiguse ruumiandmetele maakatastris, kui see on vajalik kande mõistmiseks. Viite asemel võib esitada katastrikaardi skeemi, kui ruumiandmete määramine maakatastris ei ole tehniliselt võimalik või on oluliselt raskendatud. Maakatastriseaduse, asjaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja kohaselt, millega muudetakse ka KRS § 36, on kinnistamistoimingu tegemisel oluline esitleda kinnistusosakonnale seatava piiratud asjaõigusega seotud ruumiandmeid. Muudatuse jõustumisel esitatakse kinnistusosakonnale kandega seotud õiguse ruumiandmed maakatastris, kui need on vajalikud kande mõistmiseks. Seega saab kohtunikuabi kitsenduse ala olemasolu kontrollida infosüsteemi kaudu, misjärel tehakse kanne kinnistusraamatusse. Kande sisus ei viidata õiguse ala mõistmiseks enam lepingu lisaks olevale plaanile teksti vormis, vaid kitsenduse ala unikaalsele identifikaatorile/tunnusele, mis on lingitav ja viib kinnistusraamatust maakatastri kaardirakendusse, kus kitsenduse ala esitletakse. Seejuures, kui ruumiandmete määramine maakatastris ei ole tehniliselt võimalik (näiteks vastav infosüsteem ei toimi) või on oluliselt raskendatud (näiteks ruumiandmeid ei saa üheselt mõistetavalt kujutada kuivõrd asuvad hoone sisemuses mõne üksiku korruse kohta), siis võib ruumiandmete asemel esitada kinnistusosakonnale katastrikaardi skeemil.
27.Ringkonnakohus saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks ja seetõttu ei määra kindlaks menetluskulude jaotust ega rahalist suurust. Menetluskulude jaotuse määrab maakohus asja uuel läbivaatamisel (TsMS § 173 lg 1 ja lg 3 teine lause).
28.Riigikohtule ei ole võimalik esitada määruskaebust ringkonnakohtu määruse peale, millega ringkonnakohus saadab avalikult kasutatavale teele juurdepääsu taotlemise asja menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule, st ei tee menetlust lõpetavat lahendit (Riigikohtu 28. mai 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-14, p 11).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.