XX hagi Q OÜ osanike 14.10.2016 koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22. detsembri 2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja: Q OÜ (registrikood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Villu Otsmann
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta rahuldamata XX 15.03.2018 esitatud taotlus tunnistaja YY ärakuulamiseks.
2.Jätta menetlemata XX 15.03.2018 avaldus äriseadustiku (ÄS) § 184 lg 6 alusel kohtu järelevalvele alluva ajutise juhatuse liikme määramiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-des 602-605 sätestatud korras.
3.Jätta Harju Maakohtu 22. detsembri 2017 otsus muutmata.
5.Apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja XX kanda.
6.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX esitas 21.11.2016 Harju Maakohtule hagi Q OÜ vastu osanike 14.10.2016 otsuse, millega valiti OO äriühingu juhatuse liikmeks, tühistamiseks. Hageja täpsustas hagiavaldust 24.12.2016. Hagiavalduse kohaselt toimus 14.10.2016 kostja osanike koosolek, kus otsustati valida ühingu juhatuse liikmeks OO. Kostja põhikirja p 3.3 kohaselt on osanike otsus vastu võetud, kui osanike koosolekul antakse selle poolt kohalolijate häältest või koosolekuta otsustamise puhul kõigist häältest 51% ning seadus või põhikiri ei sätesta teisiti. Kostja osanike koosolekul oli esindatud 100% häältest ja uue juhatuse liikme valimise poolt anti 1501 häält ehk 50,3%. Uue juhatuse liikme OO poolt hääletas seega alla 51 % osanikest.
2.Kostja põhikirjaga on kehtestatud kõrgendatud häälte nõue kõigile otsustele, kuna CC osalus oli nn suveniirosalus ja kõigi otsuste tegemiseks oli vaja nii KK kui ka hageja nõusolekut. Kostja asutamisel oli osanike tegelik soov, et hageja ja KK oleks enamuses ja neil oleks tegelik kontroll ettevõtte üle. CC mõjutas pettusega YY kinkima oma aktsiad KKle, et KK need omakorda CC-le edasi kingiks. Põhikiri nägi ette, et ka sellel juhul on juhatuse valimiseks vajalik 51%.
3.Kostja põhikirja p 3.5 kohaselt valitakse kostja juhatus 1-5 liikmelisena. Seega oli esmajärjekorras vaja otsustada kostja juhatuse liikmete üldarv (juhatuse koosseisu suurus), st sisuliselt tuli otsustada see, kas kostja juhatus jätkab KK tagasiastumise järgselt kaheliikmelisena või valitakse juhatusse ka kolmas liige. Juhtorgani liikmete koguarvu üle otsustamine ei ole käsitletav isiku valimistena ÄS § 174 lg 3 tähenduses, vaid n.ö tavapärase osanike otsuse vastuvõtmisena ÄS § 174 lg 1 tähenduses, mistõttu pidanuks vastavale otsusele igal juhul kohalduma kostja põhikirja p-s 3.3 sätestatud kvalifitseeritud häälteenamus. Antud juhul oli tegemist osaühingule lisanduva juhatuse liikme valimisega. KK lahkus juhatusest, juhatus jäi kaheliikmeliseks ja see oli põhikirjaga kooskõlas.
4.Arvestada tuleb kostja asutamise asjaolusid. Ettevõte loodi C ja YY abielu lahutuse järgselt YY-le kuulunud osaluste haldamiseks pereettevõtetes. Kuivõrd YY ei soovinud aktiivselt panustada, vaid avaldas soovi oma osaluse vormistamiseks poolte ühiste laste (hageja ja KK) nimele, siis asutatigi kostja kui ettevõte, kus oleks lastel õigus kontrollida ema osa pere ettevõtetes pärast lahutust. Kostja vastuväited
5.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Vastuväidete kohaselt on põhikirja p-s 3.3 ette nähtud, et osanike otsus on vastu võetud, kui osanike koosolekul antakse selle poolt kohalolijate häältest või koosolekuta otsustamise puhul kõigist häältest 51% ning seadus või põhikiri ei sätesta teisiti. Käesoleval juhul seadus ehk ÄS § 174 lg 3 sätestabki teisiti. Seega on põhikirja p 3.3 sõnaselgelt erand kahe otsustamise viisi – ÄS § 174 lg-te 1 ja lg 2 suhtes. Põhikirjas ei ole aga sätestatud erandit isikuvalimise puhuks, mistõttu tuleb järeldada, et põhikirjas on ÄS § 174 lg 3 kui erinorm jäetud teadlikult käsitlemata, st ÄS § 174 lg 3 suhtes
eriregulatsioon põhikirjas puudub ja isikuvalimisel tuleb kohaldada ÄS § 174 lg-t 3, sest seadus näeb ette teisiti kui põhikirja p 3.3 üldreegel.
6.Eeltoodut kinnitab ÄS § 174 lg 3 mõte, et juhatuse valimine, erinevalt teistest osanike otsustest, on osaühingu teovõime suhtes otsustava tähendusega ning vastuhääli juhatuse kui isikuvalimisel ei arvestata. Sätte eesmärgiks on mh kaitsta vähemusosaniku huve. Seega selleks, et osanikul oleks juhatuse liikme valimisel „blokeerimise võimalus“, peab see olema põhikirjas sõnaselgelt eraldi ette nähtud. Antud juhul see nii ei olnud.
7.Põhikirja tõlgendamisel tuleb lähtuda võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 29 sätestatud lepingu tõlgendamise reeglitest, mh lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest ja lepingu sõlmimise asjaoludest. Käesoleval juhul on põhikirja p-s 3.3 sätestatud 51 % häälteenamus asutajate tahte tõttu kasutada asutamisel kiirmenetlust. Kiirmenetluse ainus eesmärk on ühing kiiresti asutada ning lähtuda seaduse vaikivast üldregulatsioonist, mitte luua erandeid. 51 % häälteenamuse nõue on mõeldud täitma ÄS § 174 lg 1 poolthäälteenamuse reeglit. Poolthäälteenamuse asemel on 51 % tehnilistel põhjustel, sest poolthäälteenamust kiirmenetlus ei võimalda valida. Seega põhikirjas p-s 3.3 ettenähtud osanike ühine tegelik tahe ei ole olnud luua erandit seaduse regulatsioonist, sealjuures eriti selgelt ÄS § 174 lg 3 regulatsioonist.
8.Käesoleval juhul oli algselt põhikirjas ette nähtud esindusõigus igale juhatuse liikmele ja juhatusse kuulus kaks liiget. Pärast osanike muutumist oli juhatuse liikmeid kolm ja põhikirja kohaselt kuulus esindusõigus kahele juhatuse liikmele ühiselt. Seega ei nähtud ette juhatuse nö blokeerimisvõimalust ühe osaniku poolt. Vähemalt 50,3% osadega määratud häältest kontrollis ühingu esindamist. Käesoleval juhul on eeltoodud olukord jätkuv, st vaidlustatud otsus väljendab osanike tahet, et juhatuse tegevust ei saa blokeerida ühe osaniku või juhatuse liikme poolt ning 50,3 % osadega määratud häältest kontrollib ühingu esindamist. Käesoleval juhul on juhatuse liige ja endine osanik KK esitanud tagasiastumise avalduse tingimusega, et see jõustub tema asemele uue juhatuse liikme valimisega ning et on vaja säilitada ühingu esindusvõime olukorras, kus XX ja CC vahel valitsevad lahkarvamused. See kinnitab eeltoodud osanike tahet, et juhatuse tegevust ei saa üks osanik või juhatuse liige blokeerida ja 50,3 % osadega määratud häältega saab valida uue juhatuse liikme.
9.Ühestki seaduse või põhikirja sättest ei tulene nõuet otsustada esmajärjekorras juhatuse liikmete üldarv. Põhikirja kohaselt kuulub juhatusse 1-5 liiget. Hagejal oli võimalus esitada oma kandidaat neljandaks või viiendaks juhatuse liikmeks. Hageja seda ei teinud. Esimese astme kohtu otsus
10.Maakohus rahuldas osaliselt hageja protokolli parandamise taotluse, jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
11.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt toimus 14.10.2016 kostja osanike koosolek. Osanike otsuse p-st 1 nähtuvalt otsustati osanike koosolekul valida ühingu juhatuse liikmeks OO. Osanike koosoleku protokolli kohaselt oli otsuse poolt 50,03% koosolekul esindatud häältest (hageja on hagiavalduses ekslikult märkinud 50,3%).
12.Kostja põhikirja p 3.5 kohaselt valitakse osaühingu juhatus tähtajatult ning juhatuse liikmete arv on 1-5. Kostja 14.10.2016 osanike koosoleku protokollist ei nähtu, et koosolekul oleks otsustatud juhatuse liikmete koguarvu määramist. Päevakorras on olnud juhatuse liikme valimine ning põhikirja uue redaktsiooni kinnitamine. Hageja tegi ettepaneku kinnitada uus põhikirja redaktsioon, mille kohaselt oleks juhatuses liikmete arv
2, kuid nimetatud otsust koosolekul vastu ei võetud. Seega osaühingu juhatuse liikmete arvu muutumist ei otsustatud ning osaühingu põhikirjast nähtuvalt võis nii enne osanike koosolekut kui ka pärast seda olla juhatuse liikmete arv 1-5. Samuti ei tulene ühestki seaduse või kostja põhikirja sättest nõuet otsustada esmajärjekorras juhatuse liikmete üldarv.
13.Tsiviilasja materjalide kohaselt oli enne 14.10.2016 osanike otsuse vastuvõtmist kostjal kolm juhatuse liiget, s.o CC, KK ja XX. KK esitas 26.09.2016 avalduse juhatusest tagasiastumiseks, mille kohaselt see jõustub uue juhatuse liikme valimisega tema asemel. Avalduses märkis KK, et teiste juhatuse liikmete vahel valitsevad lahkarvamused ja ta arvestab vajadusega säilitada ühingu tegutsemis- ja esindusvõime. Nimetatut on KK selgitanud ka registripidajale. Seega tehti KK tagasiastumisavaldus edasilükkava tingimusega ja jõustus alles siis, kui valiti uus juhatuse liige, s.o OO. Kohtu hinnangul ei ole seega 14.10.2016 otsustatud mitte täiendavate juhatuse liikmete valimist, vaid juhatuse liikme valimist teise juhatuse liikme, s.o KK asemele. Seega ei olnud 14.10.2016 koosolekul vastuvõetud otsuse sisuks kostja juhatuse liikmete koguarvu määramine ning täiendavate juhatuse liikmete valimise otsustamine.
14.Kostja põhikirja p 3.3 sätestab, et osanike otsus on vastu võetud, kui osanike koosolekul antakse selle poolt kohalolijate häältest või koosolekuta otsustamise puhul kõigist häältest 51% ning seadus või põhikiri ei sätesta teisiti (nimetatu on sätestatud nii kostja algses põhikirjas, kui ka alates 13.09.2015 kehtima hakanud redaktsioonis). Isiku valimiste osas ei ole põhikirjas eraldi regulatsiooni sätestatud.
15.Äriregistri väljavõttest nähtuvalt on kostja asutajateks RR ja CC. Osaühingu osanikeks olid algselt RR ja CC, alates 18.08.2015 CC, RR ning XX, alates 03.09.2015 CC, KK ja XX ning alates 26.09.2016 CC ja XX.
16.Ebaõige on hageja seisukoht, et kostja osanike vastavasisulist tahet (s.o, et põhikirja p 3.3 sätestatud häälteenamuse nõuet kohaldatakse ka isikuvalimiste puhul) tõendavad hageja poolt esitatud e-kirjad. CC 01.12.2014 saadetud e-kirjast hagejale ja KK-le nähtub, et soovitakse moodustada kahte osaühingut, mille osad saavad hageja ja KK 20% + 20%. 30.01.2015 e-kirjas selgitab hageja CC-le käibe maksustamise kohustust USA-s ja UK-s ning märgib muuhulgas, et kostja peaks olema 5% CC oma, kuna hageja hinnangul on idee selles, et ei hageja ega KK ei tohi omada 50%, kui tahavad IEG dividendi sinna maksuvabalt kasvama jätta. 13.02.2015 ja 16.03.2015 e-kirjades selgitab hageja täiendavalt CC-le deklareerimise kohustusega seonduvat.
17.Arutelu maksuregulatsioonist ja sellest, kuidas, kas ning millise osaluse lõpuks keegi endale saab, ei kinnita poolte soovi või kindlat eesmärki osanike otsuste vastuvõtmise korra reguleerimise suhtes. Viidatud e-kirjadest ei saa järeldada, et kostja asutamisel oleks osanike tegelik soov olnud, et hagejal ja KK-l oleks tegelik kontroll ettevõtte üle ning CCle oleks kuulunud ainult näiline osalus loodavas osaühingus, s.t, et CC osalus oleks vormistatud üksnes formaalselt. See, et hageja on selgitanud CC-le põhimõtteid, mille alusel ei tekiks firma loomisel ei hagejale ega ka KK-le käibe maksustamise kohustust USA-s ja UK-s, nimetatut ei kinnita. Käesoleval juhul on äriregistrist nähtuvalt osaühingu üheks asutajaks olnud CC, kes on olnud ettevõtte asutamisest peale ka üheks osaühingu osanikuks. Hageja ei ole tõendanud, et CC-l oleks olnud osaühingus üksnes näiline osalus. Samuti ei nähtu e-kirjadest, et oleks kokku lepitud loodava osaühingu osanike otsuste vastuvõtmise korda või et oleks soovitud teha põhikirjas erandeid seaduse regulatsioonist. Nimetut ei saa e-kirjadest järeldada, kuna soovi asutada osaühing ja arutelu osade kuuluvuse ning maksuregulatsiooni üle ei ole kohtu hinnangul võrdsustatav osanike otsuste
vastuvõtmise korra reguleerimisega. Osanike otsuste vastuvõtmise korda ega muid põhikirja küsimusi ei ole e-kirjades arutatud.
18.Hageja väitis, et juhul, kui poolte eesmärgiks oleks olnud anda erimeelsuste korral otsustav hääl CC-le, siis puudunuks mistahes vajadus näha põhikirja p-s 3.3 kvalifitseeriva häälteenamusena ette 51% poolthäälte nõuet, vaid kohalduda oleks võinud ÄS-s sätestatud lihthäälteenamuse (50%+1) nõue. Nimetatud hageja väide on hüpoteetiline ja tõendamata. Seega ei ole hageja tõendanud, et põhikirja p-s 3.3 ettenähtud osanike ühine tegelik tahe oleks olnud luua erand ÄS § 174 lg 3 regulatsioonist.
19.Algselt oli põhikirjas ette nähtud esindusõigus igale juhatuse liikmele. Pärast osanike muutumist oli juhatuse liikmeid kolm ja põhikirja kohaselt kuulus esindusõigus kahele juhatuse liikmele ühiselt. Seega ei nähtud ette juhatuse n.ö blokeerimisvõimalust ühe osaniku poolt. Ka juhatuse liige ja endine osanik KK on esitanud tagasiastumise avalduse tingimusega, et see jõustub tema asemele uue juhatuse liikme valimisega, kuna vajalik on säilitada ühingu esindusvõime olukorras, kus hageja ja CC vahel valitsevad lahkarvamused. Eeltoodu kinnitab osanike tahet, et juhatuse tegevust ei saa üks osanik või juhatuse liige blokeerida ning osanike ühine tegelik tahe ei olnud luua erandit ÄS § 174 lg 3 regulatsioonist.
20.Kui isiku valimise osas ei ole põhikirjas eraldi regulatsiooni sätestatud, siis kohaldub ÄS § 174 lg 3. Kui põhikirjas on kokku lepitud, et osanike otsus on vastu võetud, kui selle poolt antakse 51% osanike koosolekul esindatud häältest, siis on põhikirjas seadusest erinevalt kokku lepitud ÄS § 174 lg 1 ja lg 2 sätestatud osas, aga mitte ÄS § 174 lg 3 osas. Hagiavalduses välja toodud asjaolude kohaselt hääletas kostja osanike koosolekul uue juhatuse liikme OO poolt 50,03% esindatud häältest. Seega nähtub, et OO sai vähemalt ühe poolthääle. Vastuhääli isikuvalimisel ei arvestata. Seega ÄS § 174 lg 3 kohaselt on kandidaat valituks loetud. Eeltoodust tulenevalt ei ole 14.10.2016 osanike otsuse p 1 vastuolus kostja põhikirja p-ga 3.3. Apellatsioonkaebus
21.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni punktid 3 ja 4 (millega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda) ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
22.Maakohus leidis õigesti, et 14.10.2016 toimus kostja osanike koosolek, kus otsustati valida ühingu juhatuse liikmeks OO, osanike koosoleku protokolli kohaselt oli otsuse poolt 50,03% koosolekul esindatud häältest, kostja põhikirja p 3.5 kohaselt valitakse osaühingu juhatus tähtajatult ja juhatuse liikmete arv on 1-5. Ülejäänud maakohtu seisukohtadele vaidleb hageja vastu.
23.Maakohus hindas ebaõigesti tõendeid ja tõlgendas ebaõigesti kostja põhikirja. Vaidlusalusel üldkoosolekul ei kohaldunud ÄS § 174 lg-s 3 sätestatud häälteenamuse nõue „sai teistest rohkem hääli“, vaid juhatuse liikme valimiseks oli vajalik 51% häältest, sest põhikirjaga oli ette nähtud kõrgendatud häälteenamuse nõue.
24.Maakohtu seisukoht, et isikuvalimiste osas ei olnud põhikirjas eraldi regulatsiooni sätestatud, on ebaõige ja see ei ühti kostja osanike tegeliku tahtega põhikirja vastuvõtmisel ja selle varasemal tõlgendamisel. Hageja väide, et kui poolte eesmärgiks oleks olnud anda erimeelsuste korral otsustav hääl CC-le, siis puudunuks mistahes vajadus näha põhikirja ps 3.3. kvalifitseeriva häälteenamusena ette 51% poolthäälte nõuet, vaid oleks saanud kohaldada ÄS-s sätestatud lihthäälteenamuse (50% + 1) nõuet, ei ole hüpoteetiline ning tõendamata. Maakohus ei põhjendanud, miks ta ei nõustunud hageja põhikirja p 3.3
tõlgendusega. Maakohus oleks VÕS § 29 lg 3 kohaselt pidanud tõlgendama põhikirja selliselt, nagu hageja seda mõistis.
25.Ebaõige on maakohtu seisukoht, et kuivõrd algselt oli põhikirjas ette nähtud esindusõigus igale juhatuse liikmele ja pärast osanike muutumist oli juhatuse liikmeid kolm ning põhikirja kohaselt kuulus esindusõigus kahele juhatuse liikmele ühiselt, ei nähtud põhikirjas n.ö blokeerimisvõimalust ühe osaniku poolt. Maakohus jättis tähelepanuta, et blokeerimisvõimalus esines kostja põhikirjas nii äriühingu asutamisel kui ka hiljem osanike muutumisel osanike koosolekul hääletamisel, st selliste otsuste suhtes, mis kuulusid osanike pädevusse (vt ÄS § 168 lg 1). Põhikirja p 3.3. kohaselt nende otsuste suhtes, kus seadus või põhikiri sätestas veelgi kõrgema häälteenamuse nõude, tuli kohaldada kõrgendatud nõuet.
26.Väär on maakohtu seisukoht, et vaidlustatud osanike koosolekul ei otsustatud juhatuse liikmete koguarvu määramist. Osanike koosoleku protokollist nähtub, et hageja esitas eelnõu kostja põhikirja uue redaktsiooni kinnitamiseks, mille kohaselt oleks kostja juhatuses liikmete arv 2 ning ühtlasi põhjenduse, miks ta nimetatud eelnõu esitas. Asjaolu, et hageja poolt esitatud otsuse eelnõu vastu ei võetud, ei tähenda, et osanike koosolekul ei oleks olnud arutluse all ka juhatuse liikmete koguarvu määramine.
27.Väär on ka maakohtu seisukoht, et ühestki seaduse sättest ei tulene nõuet otsustada esmajärjekorras juhatuse liikmete üldarv. Hageja põhjendas enne üldkoosolekut, et ajalooliselt on kostja tegutsenud viisil, kus äriühingu juhatusse kuuluvad üksnes isikud, kes on samaaegselt ka kostja osanikeks. Kostja muutis päevakorrapunktide järjekorda, mistõttu ei pandud hääletusele hageja eelnõud ja ei muudetud kostja põhikirja selliselt, et tagatud oleks kostja vähemusosaniku õiguste kaitse, rikkudes sellega hea usu põhimõtet. Seega tulenes nõue otsustada esmajärjekorras juhatuse liikmete üldarv antud juhul tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 36 regulatsioonist.
28.Ebaõige on maakohtu seisukoht, et vaidlusalusel osanike koosolekul otsustati mitte täiendavate juhatuse liikmete valimist, vaid juhatuse liikme valimist teise juhatuse liikme, s.o KK asemele. Sellist otsuse eelnõud kostja poolt ei esitatud ning kuigi hageja tegi ettepaneku muuta päevakorrapunkti 1 selliselt, et juhatuse liikme valimisega kaasneks ka KK tagasikutsumine juhatusest, ei pandud seda eelnõud hääletusele. Järelikult, kuna hääletamisele pandi otsuse eelnõu „Valida ühingu juhatuse liikmeks OO“, tuli kohaldada otsuse vastuvõtmisel põhikirja p 3.3., sõltumata sellest, kas või millal lõppesid või pidid lõppema KK volitused juhatuse liikmena. Vastus apellatsioonkaebusele
29.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
30.Esmalt lahendab ringkonnakohus hageja 15.03.2018 ringkonnakohtule esitatud taotlused tunnistaja YY ärakuulamiseks ja ÄS § 184 lg 6 alusel kohtu järelevalvele alluva ajutise juhatuse liikme määramiseks TsMS §-des 602-605 sätestatud korras.
31.TsMS § 633 lg 6 järgi juhul, kui apellant soovib, et kohus kuulab ära tunnistaja, tuleb seda koos põhjendustega apellatsioonkaebuses märkida. Hageja ei esitanud apellatsioonkaebuses taotlust tunnistaja YY ärakuulamiseks ja tegi seda alles 15.03.2018 vastuses kostja apellatsioonkaebuse vastusele. Maakohtus hageja sellekohast taotlust ei esitanud. Hageja
ei ole TsMS § 652 lg 4 kohaselt põhjendanud uue tõendi esitamise lubatavust ja on esitanud taotluse hilinemisega, mistõttu jätab ringkonnakohus selle rahuldamata.
32.TsMS § 602 järgi määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse asendusliikme. Hageja ei ole maakohtule vastavat avaldust käesolevas asjas esitanud ja maakohus ei ole seda menetlenud. Apellatsioonimenetluses kontrollib ringkonnakohus TsMS § 651 lg 1 järgi maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust. Apellatsioonimenetluses ei saa hageja esitada uusi nõudeid, mistõttu jätab ringkonnakohus hageja avalduse ajutise juhatuse liikme määramiseks menetlemata.
33.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks vaidlustatud osas, s.o osas, millega kohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata.
34.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
35.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ega rikkunud menetlusnorme. Apellatsioonkaebuses kordab hageja suures osas maakohtus esitatud väiteid. Maakohus on nendele hinnangu andnud ja käsitlenud neid piisava põhjalikkusega. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
36.Ringkonnakohtu hinnangul hindas maakohus tõendeid ja tõlgendas kostja põhikirja õigesti. Põhikirja p 3.3 järgi on osanike otsus vastu võetud, kui osanike koosolekul antakse selle poolt kohalolijate häältest või koosolekuta otsustamise puhul kõigist häältest 51% ning seadus või põhikiri ei sätesta teisiti. Isiku valimise kohta ei ole põhikirjas eraldi regulatsiooni sätestatud. ÄS § 174 lg 3 esimese lause järgi loetakse isiku valimisel valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Seega sätestab seadus teisiti ja juhatuse liikme valimiseks ei olnud vajalik 51% häältest, nagu hageja leiab. ÄS § 174 lg 3 on erinorm ÄS § 174 lg-te 1 ja 2 suhtes (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-97-11, p 25). Maakohus leidis õigesti, et kostja põhikirjas oli seadusest erinevalt kokku lepitud ÄS § 174 lg-tes 1 ja 2 sätestatu, mitte ÄS § 174 lg 3 osas.
37.Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, nagu ei oleks maakohus põhjendanud, miks ta ei nõustunud hageja poolt põhikirja p-le 3.3 antud tõlgendusega. Maakohus on andnud hinnangu hageja sellekohastele väidetele ja hageja arvates seda kinnitavatele tõenditele ning on teinud seda piisava põhjalikkusega. Maakohus leidis põhjendatult, et tõendamist ei leidnud osanike ühine tegelik tahe kehtestada põhikirja p-s 3.3 erand ÄS § 174 lg 3 regulatsioonist. Maakohus tuvastas õigesti, et 14.10.2016 osanike otsus, millega valiti uueks juhatuse liikmeks KK asemel OO, ei ole vastuolus kostja põhikirja p-ga 3.3. Ringkonnakohtul puudub alus teha selles osas teistsugust järeldust.
38.Maakohus tuvastas õigesti ka selle, et 14.10.2016 osanike koosolekul ei otsustatud juhatuse liikmete koguarvu ega täiendava juhatuse liikme määramist. Osanike koosoleku protokollist nähtub, et hageja esitas eelnõu kostja põhikirja uue redaktsiooni kinnitamise kohta, mille kohaselt oleks kostja juhatuses varasema 3 liikme asemel 2 liiget. Otsuse poolt hääletas 49,97% koosolekul esindatud häältest ja vastu 50,03%, st sellekohast otsust vastu ei võetud.
Samuti leidis maakohus õigesti, et ühestki seaduse või põhikirja sättest ei tulene nõuet otsustada esmajärjekorras juhatuse liikmete üldarv, nagu hageja väidab.
39.Ebaselgeks jääb apellatsioonkaebuse väide, et sellekohane nõue tuleneb TsÜS § 36 regulatsioonist (pankrotiavalduse esitamise kohustus juriidilise isiku püsiva maksejõuetuse puhul). Ilmselt peab hageja silmas TsÜS §-s 32 sätestatut, mille kohaselt peavad juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve.
40.Hageja hinnangul on kostja rikkunud hea usu põhimõtet sellega, et ei muutnud päevakorrapunktide järjekorda, mistõttu ei pandud hääletusele hageja eelnõud ja ei muudetud kostja põhikirja selliselt, et tagatud oleks vähemusosaniku õiguste kaitse. Ringkonnakohus hageja seisukohaga ei nõustu.
41.Vaidluse all ei ole asjaolu, et kostja saatis 30.09.2016 osanikele teate osanike koosoleku toimumise kohta, mille päevakorras oli juhatuse liikme valimine. 10.10.2016 esitas hageja kostjale ettepaneku päevakorra täiendamiseks eelnõuga, millega muudetakse kostja põhikirja. 14.10.2016 osanike koosoleku päevakorrapunktid olid nende ajalise esitamise järjekorras. Koosoleku protokolliga on vastuolus hageja väide, et tema eelnõud ei pandud hääletusele. Nagu juba eelnevalt märgitud, hääletas sellekohase otsuse poolt 49,97% koosolekul esindatud häältest ja vastu 50,03%, st sellekohast otsust vastu ei võetud. Hageja ei ole seda osanike otsust vaidlustanud.
42.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja käitunud TsÜS §-s 32 sätestatud hea usu põhimõtte vastaselt, kuna hageja esitatud eelnõu võeti päevakorda ning selle üle toimus ka hääletamine. Asjaolu, et osanikud hageja eelnõu ei toetanud ja vastavat otsust vastu ei võtnud, ei ole käsitatav hea usu põhimõtte rikkumisena. Isegi juhul, kui hageja otsuse eelnõu üle oleks hääletatud esimesena, ei oleks hageja eelnõu kohast otsust vastu võetud, kuivõrd see ei saanud piisavalt hääli.
43.Ebaõige on ka hageja seisukoht, et 14.10.2016 koosolekul otsustati täiendava juhatuse liikme valimine, mitte juhatuse liikme valimine teise juhatuse liikme KK asemele. Samuti on ebaõige hageja seisukoht, et sellist eelnõu kostja poolt ei esitatud.
44.Maakohus tuvastas õigesti, et enne 14.10.2016 osanike koosolekut olid kostja juhatuse liikmed CC, KK ja XX. KK oli esitanud avalduse juhatusest tagasiastumiseks, mille kohaselt see jõustub uue juhatuse liikme valimisega tema asemele (I kd lk 47). Seega oli KK tagasiastumisavaldus tingimuslik (edasilükkav tingimus) ning jõustus alles siis, kui tema asemel valiti uus juhatuse liige. 14.10.2016 osanike otsuse protokolli kohaselt valiti juhatuse liikmeks OO. Seega jõustus KK tagasiastumisavaldus OO juhatusse valimisega. Seega 14.10.2016 koosolekul ei otsustatud täiendava juhatuse liikmete valimist, vaid juhatuse liikme valimist teise juhatuse liikme KK asemele. Selliselt oli sõnastatud ka hääletamisele pandud otsuse põhjendus.
45.Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust teistsuguse otsuse tegemiseks, kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse vaidlustatud osas muutmata. Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
46.TsMS § 174 lg 4 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras, s.o pärast kohtuotsuse jõustumist.