Määruse tegemise aeg ja koht 31.10.2018, Tallinn Kohtukoosseis
Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Liis Arrak ja Ele Liiv
Kohtuasi
OÜ Zosimbly Yacaramba (endise nimega Via Betoon Eesti OÜ) hagiavaldus aktsiaseltsi CREDITINFO EESTI vastu kahju tekitava tegevuse keelamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.05.2018 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse OÜ Zosimbly Yacaramba (endise nimega Via Betoon liik Eesti OÜ) määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (määruskaebuse esitaja) OÜ Zosimbly Yacaramba (endine nimi Via Betoon Eesti OÜ; registrikood 12709654), esindaja vandeadvokaat Erik Lepikson Kostja (vastustaja) aktsiaselts CREDITINFO EESTI (registrikood 10256137), esindaja vandeadvokaadi abi Anneliis Räpo
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Harju Maakohtu 29.05.2018 määrus muutmata.
2.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta hageja, OÜ Zosimbly Yacaramba kanda.
3.Rahuldada aktsiaselts CREDITINFO EESTI taotlus määruskaebemenetluses kantud menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt.
Määrata kindlaks hageja poolt kostjale hüvitatavate menetluskulude suurus ning mõista OÜ-lt Zosimbly Yacaramba aktsiaseltsi CREDITINFO EESTI kasuks välja määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud 888 eurot.
5.Välja mõistetud menetluskulude summalt tuleb OÜ-l Zosimbly Yacaramba tasuda aktsiaseltsile CREDITINFO EESTI viivist alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 1(6)
Tsiviilasi nr: 2-18-24412 Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja menetluse käik
1.14.02.2018 esitas OÜ Zosimbly Yacaramba (endise nimega Via Betoon Eesti OÜ; hageja) hagiavalduse kahju tekitava tegevuse keelamiseks. Hageja palus keelata kostjal avaldada mistahes viisil andmeid, mille kohaselt on hagejal arvest nr 433/17 tulenev võlgnevus Ralex Industry OÜ ees summas 4710 eurot. Samuti palus hageja keelata kostjal avaldada mistahes viisil andmeid, mille kohaselt on hagejal võlgnevus Ralex Industry OÜ ees 6270 eurot.
2.05.03.2018 määrusega rahuldas maakohus hageja 27.12.2018 hagi tagamise taotluse osaliselt ja keelas kostjal avaldada mistahes viisil andmeid, mille kohaselt on hagejal arvest nr 433/17 tulenev võlgnevus võlausaldaja ees summas 4710 eurot, kuni kohtuotsuse jõustumiseni käesolevas tsiviilasjas. Sama määrusega jättis maakohus rahuldamata hageja hagi tagamise avalduse osas, milles hageja palus keelata kostjal avaldada mistahes viisil andmeid, mille kohaselt on hagejal võlgnevus võlausaldaja ees summas 5002 eurot 50 senti.
3.28.03.2018 määrusega tühistas maakohus kostja määruskaebuse alusel 05.03.2018 määruse osas, millega kohus hagi tagas.
4.18.04.2018 määrusega peatas maakohus käesoleva tsiviilasjas menetluse kuni tsiviilasjas nr 2-18-2369 tehtava lahendi jõustumiseni.
5.24.04.2018 kinnitas maakohus tsiviilasjas nr 2-18-2369 Ralex Industry OÜ ja praeguses asjas hageja vahel kompromissi.
6.09.05.2018 esitas hageja taotluse hagist loobumiseks. Hageja palus jätta menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 5 alusel kostja kanda, kuna kostja on lõpetanud pärast hagi esitamist ebaõiget andmete avaldamise. Samuti palus hageja määrata kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 3955 eurot.
Maakohtu määrus
7.Maakohus uuendas 29.05.2018 määrusega menetluse ning lõpetas sama määrusega hagist loobumise tõttu menetluse. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda, määras menetluskulude suuruseks 2180 eurot ning mõistis need menetluskulud hagejalt kostja kasuks välja. Kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 2(6)
Tsiviilasi nr: 2-18-24413
8.Maakohus leidis, et hagist loobumine tuleb vastu võtta tuginedes TsMS § 429 lg-tele 1, 3 ja 4. Juhindudes TsMS § 428 lg 1 p-st 3, leidis maakohus, et loobumine on põhjendatud, see ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi, mistõttu tuleb hagist loobumine vastu võtta ja lõpetada menetlus.
9.Maakohtu hinnangul tuli menetluskulud asjas jätta TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda. Hageja sõlmis Ralex Industry OÜ-ga kompromissi tsiviilasjas nr 2-18-2369, mille kohus ka kinnitas. Sellest ei tulenenud käesolevas asjas kostjale siduvaid tagajärgi. Kostja lõpetas hageja vaidlustatud andmete avaldamise sellepärast, et kohus tegi 05.03.2018 hagi tagamise määruse, millega keelas kostjal avaldada hageja poolt taotletud andmeid. Hagi tagamise määrus oli viivitamata täidetav. Hageja 09.05.2018 menetlusdokumendist nähtus, et hageja loobus hagist eelkõige sellepärast, et tema ja Ralex Industry OÜ sõlmisid tsiviilasjas nr 2-18-2369 kompromissi ning hagejal kadus ka huvi pidada kostjaga vaidlust ebaõigete andmete ümberlükkamiseks. Seega ei olnud hageja hagist loobumise põhjuseks kostja käitumine, st hageja nõude täitmine ja andmete avaldamise lõpetamine, vaid hageja ja Ralex Industry OÜ vahel tsiviilasjas nr 2-18-2369 sõlmitud kompromiss. Määruskaebus
10.Hageja palub 11.06.2018 esitatud määruskaebuses maakohtu määruse tühistada osas, millega menetluskulud jäeti hageja kanda, määrati kindlaks menetluskulude rahaline suurus ning mõisteti hagejalt menetluskulud kostja kasuks välja. Hageja palub teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud kostja kanda.
11.Hageja on seisukohal, et maakohtu määrus on õigusvastane menetluskulude jaotuse osas. Kuivõrd määrus on õigusvastane menetluskulude jaotuse osas, siis on ebaõige menetluskulude kindlaksmääramine ja hagejalt välja mõistmine. Hageja hinnangul kohaldas maakohus ebaõigesti TsMS § 168 lg-t 4 ning jättis põhjendamatult kohaldamata TsMS § 168 lg 5. Ülejäänud osas on määrus põhjendatud ja õiglane.
12.Hageja on hagist loobunud üksnes ja ainult põhjusel, et kostja on haginõude menetluse kestel täitnud. Hageja on oma hagist loobumise avalduses selgesõnaliselt märkinud: "[h]ageja esitab käesolevaga avalduse hagist loobumiseks, kuivõrd kostja on haginõude menetluse kestel täitnud ning loobunud hageja kohta ebaõigete andmete avaldamisest." Hageja hinnangul on tõendatud, et kostja on haginõude menetluse kestel vabatahtlikult täitnud. Seega oleks pidanud maakohus menetluskulud jätma TsMS § 168 lg-e 5 alusel kostja kanda.
13.Väär ja asja materjalidega vastuolus on maakohtu arusaam, justkui ei oleks kostja käitumine hagist loobumise põhjuseks. Samuti ei ole õige kohtu arvamus, et hagist loobumise põhjustas hageja huvi kadumine kohtuvaidluse vastu tulenevalt Ralex Industry OÜ-ga sõlmitud kompromissist. Hageja on oma hagist loobumise avalduses üksnes märkinud, et ilmselt ei ole kostja pärast kompromissi sõlmimist huvitatud ebaõigete andmete taasavamisest. Seega ei ole hagist loobumine tingitud mitte hageja 3(6)
Tsiviilasi nr: 2-18-24414 soovist asjaga mitte edasi tegeleda ega teises kohtuasjas sõlmitud kompromissist, vaid sellest, et kostja on haginõude täitnud.
14.Lisaks eeltoodule on maakohus 29.05.2018 määruses märkinud, et kostja lõpetas hageja vaidlustatud andmete avaldamise sellepärast, et kohus tegi 05.03.2018 hagi tagamise määruse, millega keelas kostjal avaldada hageja taotletud andmeid. Hageja on nõus, et kostja lõpetas 06.03.2018 andmete avaldamise viidatud kohtumääruse mõjul, kuid märgib, et vaidlusalune kohtumäärus tühistati 28.03.2018. Seega alates sellest ajast puudus kostjal mistahes takistus andmete avaldamiseks, kuid kostja seda ei teinud.
15.Hageja leiab, et arvestades, et kostja on haginõude täitnud vabatahtlikult ning asjaolu, et hageja on seepeale hagist loobunud, tuleb menetluskulud TsMS § 168 lg-e 5 alusel jätta kostja kanda. Menetluse edasine käik
16.Kostja palub jätta määruskaebus rahuldamata ja Harju Maakohtu 29.05.2018 määrus muutmata.
17.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
18.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus jääb rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659). Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda.
19.TsMS § 651 lg-st 1 ja §-st 659 lähtuvalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustab maakohtu määrust osas, milles maakohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda. Kolleegiumi hinnangul pole maakohus sätte kohaldamisel eksinud. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust menetlusosaliste maakohtu menetluses kantud menetluskulusid teisiti jaotada. Maakohus on vaidlustatud määruses põhjendanud, miks ta peab menetluskulude sellist jaotust õiglaseks. Kolleegiumi hinnangul on need põhjendused asjakohased ja piisavad. Vastuseks määruskaebuse väidetele lisab kolleegium järgmist.
20.TsMS § 168 lg-test 2 ja 4 tuleneb, et hagist loobumise korral kannab üldjuhul menetluskulud hageja, sh peab hageja kandma kostja menetluskulud. Selle riskiga saab ja peab hageja hagi esitamisel arvestama. Erandina võimaldab TsMS § 168 lg 5 jätta menetluskulud (sh hageja kulud) kostja kanda, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. Käesolevas asjas on hageja siiski pigem omal initsiatiivil menetlusest loobunud. 4(6)
Tsiviilasi nr: 2-18-24415 Sellel, kuidas hageja ise on loobumist põhjendanud, ei ole kolleegiumi hinnangul menetluskulude jaotuse üle otsustamisel määravat tähtsust. Kolleegium nõustub asja materjalide põhjal maakohtuga, et hagist loobumise põhjuseks ei olnud mitte väidetavalt ebaõigete andmete avaldamise lõpetamine kostja poolt, vaid tsiviilasjas nr 2-18-2369 sõlmitud kompromiss.
21.Lisaks tuleb arvestada, et hagiga ei nõutud kostjalt mitte ühekordset sooritust, vaid tegu oli osaliselt ka tulevikku suunatud nõudega. VÕS § 1055 lg 1 kohane kahjustava tegevuse lõpetamise nõue tähendab sisuliselt ka kahjustavast tegevusest tulevikus hoidumise nõuet (sest tegevus kui selline keelatakse). Seda on märkinud hagiavalduse põhjendustes ka hageja ise. Seega, kuigi kostja on hetkel hagiga hõlmatud andmete avaldamise lõpetanud, ei ole vähemalt õiguslikult välistatud, et ta võib asuda samu andmeid tulevikus uuesti avaldama. Kostja ei olnud enne hagist loobumist avaldanud, et ta peaks hageja nõuet põhjendatuks ning hageja väidetava võla kohta andmete avaldamisest tulevikus hoidub. Seetõttu ei ole kolleegiumi arvates põhjendatud väide, et hageja nõue on täielikult rahuldatud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
22.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud hageja kanda (TsMS § 171 lg 1).
23.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
24.Kostja poolt 17.10.2018 ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja kandnud seoses määruskaebuse menetlemisega õigusabikulusid kokku 940 eurot (käibemaksuta). Esindaja on kulutanud õigusabi osutamiseks kokku 7 tundi 50 minutit, sh tutvumine vaidlustatud määrusega (15 minutit), kostja menetluskulude katteks tagatise saamiseks taotluse koostamine (3 tundi), hageja poolt tagatise taotlusele esitatud vastusega tutvumine (15 minutit), tagatise taotluse lahendamise kohta kohtu poolt tehtud lahendiga tutvumine ja info edastamine kliendile (10 minutit), määruskaebuse läbitöötamine ja kaebusele kirjaliku vastuse koostamine (3 tundi 40 minutit) ning kohtu 12.10.2018 kirjaga tutvumine ja kohtunõude täitmine (30 minutit). Õigusabi on osutatud hinnaga 120 eurot tund (käibemaksu arvestamata).
25.Kostja kinnitab, et on kõik menetluskulud kandnud seoses käesoleva kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5) ning kõik õigusabikulud on olnud täies mahus vajalikud ja põhjendatud. Samuti kinnitab kostja, et on käibemaksukohustuslane (TsMS § 174 lg 10) ning palub menetluskulud hagejalt seetõttu välja mõista ilma käibemaksuta summas, s.o summas 940 eurot.
26.Hageja ei ole kostja ülalmärgitud menetluskulude osas seisukohta avaldanud.
5(6)
Tsiviilasi nr: 2-18-24416
27.TsMS § 175 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et esindaja (kui professionaalse õigusnõustaja) põhjendatud ja vajalik ajakulu kohtu 12.10.2018 kirjaga tutvumisele ei saa olla rohkem kui 5 minutit. Samas kirjas sisalduva kohtunõude täitmine saab tähendada üksnes kohtule menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamist, kuid selliseid toiminguid ei saa senise kohtupraktika järgi lugeda TsMS § 175 lg 1 mõttes vajalikuks ja põhjendatud kuluks, kuna avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata (vt nt Riigikohtu 11.11.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14, p 12).
28.Muus osas saab lugeda esindaja ajakulu õigusabi osutamisele kolleegiumi hinnangul vajalikuks ja põhjendatuks. Kostja taotluse menetluskulude katteks tagatise saamiseks on maakohus jätnud 02.08.2018 määrusega küll rahuldamata, kuid see ei anna kolleegiumi hinnangul veel alust nimetatud taotluse esitamisega seotud kulude osas TsMS § 169 lg 3 kohaldamiseks.
29.Kolleegiumi hinnangul on kostja esindaja ühe tööühiku hind (tunnitasu) TsMS § 175 lg 1 tähenduses mõistlik ja põhjendatud. See ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
30.Seega rahuldab ringkonnakohus kostja taotluse menetluskulude hüvitamiseks osaliselt ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja määruskaebuse menetlemisel kantud esindaja kulu 888 eurot (7,4 * 120).
31.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt kostja taotlusele määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates määruse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
32.Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
6(6)
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak
(allkirjastatud digitaalselt) Ele Liiv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.