Via Betoon Eesti OÜ hagiavaldus aktsiaselts CREDITINFO EESTI vastu kahju tekitava tegevuse keelamise nõudes
Menetlustoiming
Hagist loobumise vastuvõtmine ja asjas menetluse lõpetamine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja Via Betoon Eesti OÜ (registrikood 12709654, asukoht Narva mnt 5, Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Erik Lepikson Kostja aktsiaselts CREDITINFO EESTI (registrikood 10256137, asukoht Narva mnt 5, Tallinn), lepingulised esindajad vandeadvokaat Tarmo Friedenthal ja advokaat Anneliis Räpo
RESOLUTSIOON
1.Uuendada menetlus tsiviilasjas 2-18-2441.
2.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-18-2441 seoses Via Betoon Eesti OÜ hagist loobumisega.
3.Jätta menetluskulud Via Betoon Eesti OÜ kanda.
4.Määrata kindlaks aktsiaseltsile CREDITINFO EESTI hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista Via Betoon Eesti OÜ-lt aktsiaselts CREDITINFO EESTI kasuks välja menetluskulud (riigilõiv + õigusabikulud) summas 2 180 eurot.
5.Käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Via Betoon Eesti OÜ-l tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2 180 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.Via Betoon Eesti OÜ (hageja) esitas Harju Maakohtule hagiavalduse aktsiaselts CREDITINFO EESTI (kostja) vastu kahju tekitava tegevuse keelamise nõudes. Harju Maakohus võttis 26.02.2018 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse. 18.04.2018 kohtumäärusega peatas kohus tsiviilasjas nr 2-18-2441 menetluse kuni tsiviilasjas nr 218-2369 tehtava lahendi jõustumiseni.
2.09.05.2018 esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks ning menetluskulude kindlaksmääramiseks. Hageja märgib, et käesoleva tsiviilasja põhisisu seisneb selles, et kostja on avaldanud hageja kohta oma kodulehel ebaõigeid andmeid, mille sisuks oli väide, et hagejal on täitmata rahaline kohustus Ralex Industry OÜ ees. Harju Maakohtu menetluses oli paralleelselt Ralex Industry OÜ hagi hageja vastu, mille sisuks oli vaidlus sama nõude üle, mille kohta kostja käesolevas asjas ebaõigeid andmeid avaldas. Viidatud tsiviilasi lõppes kompromissiga, milles pooled kinnitasid, et Ralex Industry OÜ poolt hagejale väljastatud arve nr 433/17 summas 4 710 eurot on vaieldav ning kompromissi sõlmimisega ei tunnistata nimetatud arve põhjendatust. Kuna hageja ja Ralex Industry OÜ vaidlus lõppes, siis lõpetas ka kostja ebaõigete andmete avaldamise. Kuna kostja on ebaõigete andmete avaldamise menetluse kestel lõpetanud ehk sisuliselt haginõude täitnud, siis ei ole käesoleva hagi edasine menetlemine otstarbekas. Hageja on seisukohal, et kostja on pärast hagi esitamist haginõude rahuldanud, mistõttu tuleb menetluskulud jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg-st 5 tulenevalt kostja kanda. Hageja leiab, et kuivõrd hageja on hagist loobunud, puudub põhjus analüüsida haginõude põhjendatust. Hageja ei nõustu vaidlusaluse arve põhjendatusega, kuid ei näe tulenevalt haginõude täitmisest ning hagist loobumisest vajalikuks peatuda kõnealuse arve õiguspärasuse analüüsil. Kostja on lõpetanud hageja kohta ebaõigete andmete avaldamise juba 06.03.2018 ega ole vaidlusaluseid andmeid avaldanud tänaseni. Hageja leiab, et alates 28.03.2018 on kostja täitnud haginõuet vabatahtlikult, kuigi käesolevas tsiviilasjas tühistati hagi tagamine juba 28.03.2018.
3.Kostja kinnitab, et on hagist loobumise avaldusega nõus, palub võtta hageja hagist loobumine vastu ning lõpetada asja menetlus. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga menetluskulude jaotuses osas. Kostja palub jätta hagi läbivaatamisega seotud menetluskulud kogu ulatuses hageja kanda. Kostja leiab, et ebaõige, vastuolus faktiliste asjaoludega ning pahatahtlik on hageja väide, et kostja on hageja hagiavalduses esitatud nõude pärast hagi esitamist rahuldanud ning see on ka põhjus, miks hageja hagist loobub. Kostja toob välja, et hageja ja Ralex Industry OÜ sõlmisid tõepoolest tsiviilasjas 2-18-2369 kompromissi, mille kohaselt kohustub hageja tasuma võlausaldajale kokku 7 005,19 eurot, mis koosneb arve nr 433/17 tasust ja tasumisega viivitamise tõttu tekkinud viivisest. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. Kostja ei ole hageja nõuet rahuldanud. Vastupidi, kostja on kogu menetluse väitnud, et andmed, mille kostja on hageja võlgnevuse kohta avaldanud, on õiged. Antud juhul on selge, et hageja on aru saanud, et ta on siiski sunnitud arvel nr 433/17 kajastatud nõude summas 4 710 eurot ära tasuma. Vastava kohustuse on hageja võtnud endale ka tsiviilasjas nr 2-18-2369 sõlmitud kompromissiga.
Seeläbi ongi hageja olnud sunnitud käesolevas asjas hagist loobuma. Eeltoodust tulenevalt palub kostja jätta kõik kostja menetluskulud hageja kui menetluse põhjustanud poole kanda. Kohtumääruse põhjendused
4.Vastavalt TsMS § 361 lg-le 1 uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. TsMS § 361 lg 4 kohaselt jätkub uuendatud menetlus kohast, kus see pooleli jäi. Harju Maakohtu 18.04.2018 kohtumäärusega peatati käesolevas tsiviilasjas menetlus kuni tsiviilasjas 2-18-2369 tehtava lahendi jõustumiseni. Kohus on tuvastanud, et Harju Maakohtu 24.04.2018 kohtumäärus tsiviilasjas 2-18-2369 jõustus 24.04.2018. Seega asub kohus seisukohale, et käesoleva tsiviilasja menetluse peatamise alus on ära langenud ning tsiviilasja 2-18-2441 menetlus tuleb uuendada.
5.TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 3 kohaselt kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Antud juhul on hageja esitanud 09.05.2018 kohtule avalduse hagist loobumiseks. Kostja kinnitas, et on hageja avaldusega hagist loobumisega nõus. Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mistõttu tuleb hagist loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 428 lg 1 p-st 3, leiab kohus, et loobumine on põhjendatud, see ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi, mistõttu tuleb loobumine vastu võtta ja lõpetada menetlus hageja hagis kostja vastu kahju tekitava tegevuse keelamise nõudes. TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
6.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Vastavalt TsMS § 168 lg-le 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulusid.
Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda TsMS § 168 lg 4 alusel. Käesolevas tsiviilasjas esitas hageja kohtule hagiavalduse kostja vastu kahju tekitava tegevuse keelamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt palub hageja keelata kostjal avaldada mistahes viisil andmeid, mille kohaselt on hagejal arvest nr 433/17 tulenev võlgnevus Ralex Industry OÜ ees summas 4 710 eurot. Samuti palub hageja keelata kostjal avaldada mistahes viisil andmeid, mille kohaselt on hagejal võlgnevus Ralex Industry OÜ ees 6 270 eurot. Hageja ja Ralex Industry OÜ sõlmisid tsiviilasjas nr 2-18-2369 kompromissi, mille kohaselt kohustub hageja Ralex Industry OÜ-le tasuma 7 005,19 eurot. Kompromissis märgitakse, et Ralex Indsutry OÜ poolt hagejale väljastatud arve nr 433/17 summas 4 710 eurot on vaieldav ja hageja ei tunnista arve põhjendatust. Maakohus kinnistas 24.04.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-2360 hageja ja Ralex Industry OÜ vahel sõlmitud kompromissi. Kohus leiab, et tsiviilasjas nr 2-18-2369 24.04.2018 tehtud kohtumäärus, millega kohus kinnitas hageja ja Ralex Industry OÜ kompromissi ei ole siduv hagejale ja kostjale käesolevas menetluses. Kui hageja sõlmis Ralex Industry OÜ-ga kompromissi tsiviilasjas nr 2-18-2369, mille kohus ka kinnitas, ei tulene sellest kostjale siduvad tagajärjed. Kostja lõpetas hageja poolt vaidlustatud andmete avaldamise sellepärast, et kohus tegi 05.03.2018 hagi tagamise määruse, millega keelas kostjal avaldada hageja poolt taotletud andmeid. Hagi tagamise määrus on viivitamata täidetav. Hageja 09.05.2018 menetlusdokumendist nähtub, et hageja loobub hagist eelkõige sellepärast, et tema ja Ralex Industry OÜ sõlmisid tsiviilasjas nr 2-18-2369 kompromissi ja hagejal kadus ka huvi pidada kostjaga vaidlust ebaõigete andmete ümberlükkamiseks. Seega ei ole hageja hagist loobumise põhjuseks kostja käitumine, st hageja nõude täitmine ja andmete avaldamise lõpetamine, vaid hageja ja Ralex Industry OÜ vahel tsiviilasjas nr 2-18-2369 sõlmitud kompromiss. Seetõttu leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda TsMS § 168 lg 4 alusel.
7.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja kandnud käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid kokku summas 2 450 eurot, mille moodustavad riigilõiv summas 50 eurot ja õigusabikulud summas 2 450 eurot (käibemaksuta). Kostja kinnitab, et kõik menetluskulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja menetlusega. Kostja on käibemaksukohustuslane ning palub menetluskulud hagejalt välja mõista ilma käibemaksuta. Kostja palub lahendis määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda menetluskulude väljamõistmise määruse jõustumisest kuni kohase täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.1.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kostja palub välja mõista menetluskuluna määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu summas 50 eurot. Kostja poolt riigilõivu tasumine on nähtav tsiviilasja toimikust (tl 118). Arvestades ka asjaolu, et maakohus rahuldas kostja 20.03.2018 esitatud määruskaebuse, asub kohus seisukohale, et kostja poolt määruskaebuselt tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud kuluga, mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele taotletud summas välja mõista.
7.2.TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
Kostja menetluskulude nimekirjadest nähtuvalt on kostjale osutatud õigusabi tunnihinnaks 120 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et kostjale õigusabi osutamisel rakendatud tunnitasumäär 120 eurot on käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust arvestades lepingulise esindaja tasuna mõistlik. Kostja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostjale tsiviilasja 2-18-2441 raames osutatud õigusabi kokku 20 h ulatuses. Kohus on kostja menetluskulude nimekirjas kajastuvaid lepingulise esindaja toiminguid ja neile kulunud aega hinnates jõudnud seisukohale, et osaliselt ei ole kostja menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja toimingud ja neile kulunud aeg põhjendatud ja vajalik. Kohus leiab, et osaliselt ei ole põhjendatud ja vajalik kostja lepingulise esindaja ajakulu 12.03.2018 menetlustoimingule „vastuse koostamine hagiavaldusele“ mahus 3h ja 15 minutit. Arvestades kostja vastuse hagiavaldusele (lk 98-101) sisu ja mahtu, asub kohus seisukohale, et põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks tuleb nimetatud menetlustoimingu eest lugeda 2h ja 30 minutit. Samuti leiab kohus, et osaliselt ei ole põhjendatud ja vajalik kostja lepingulise esindaja ajakulu 18.05.2018 menetlustoimingule „kontakt Ralex Indusrty OÜ ́ga, suhtlus kliendiga, seisukoha koostamine kohtule“ mahus 3h. Arvestades kostja 21.05.2018 menetlusdokumendi koos lisadega (lk 153-160) sisu ja mahtu ning asjaolu, et nimetatud menetlusdokument sisaldab endas ka kostja menetluskulude nimekirja, mille koostamiseks kuluvat aega ei loe kohus TsMS § 175 lg 1 kohaselt põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks, leiab kohus, et põhjendatud ja vajalik ajakulu kostja lepingulise esindaja 18.05.2018 menetlustoimingule on kokku 1 h ja 30 minutit. Kohus leiab, et kõik ülejäänud kostja menetluskulude nimekirjas kajastuvad lepingulise esindaja menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik kulude nimekirjas väljatoodud mahus. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks kostja lepingulise esindaja toiminguid ajalises mahus kokku 17h ja 45 minutit, s.o 17,75h, mis esindaja tunnihinda 120 eurot arvestades teeb kokku 2 130 eurot. 7.3 Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 2 180 eurot (määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 50 eurot + kostjale osutatud õigusabikulud summas 2 130 eurot).
8.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda tema poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
9.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).
/digitaalselt allkirjastatud/ Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.