2-18-11070/15 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

9.A J võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. I Asjaolud ja menetluse käik A J esitas Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu. Võlgnik ei ole võimeline rahuldama võlausaldajate nõudeid, kuna võlgniku töötasu on väike ja võlgade tasumiseks pole piisavalt vara ega rahalisi vahendeid. Võlgnik viibib kinnipidamisasutuses alates 13.06.2017. Võlgnik vabaneb kinnipidamisasutusest 09.08.2020. Võlgnik töötab Tartu Vangla pesumajas tunnipalgaga 0.64 eurot. Võlgniku töötasust 50% peetakse võlgade katteks kinni ja 20% kantakse võlgniku vabanemisfondi, seega arvestatakse võlgniku töötasust maha 70%. Võlgnikul ei ole kinnis- ega vallasvara. Võlgnik palub välja kuulutada tema pankrot. Pankrotiavalduses palub võlgnik end vabastada täitmata jäänud kohustustest. Harju Maakohtus on 25.09.2018 määrustega võlgniku pankrotiavalduse menetlusse võtnud ja nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Oliver Ennoki. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnik lahutatud. Võlgnikul on kaks alaealist last. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt puudub võlgnikul vara. Võlgnik osaleb T V xxx, töötasuga 0.64 eurot tund. Maksu- ja Tolliameti teatel on võlgnikule väljamaksete tegemist perioodil 2013 – 2015 ja 2018 deklareerinud V L OÜ ajavahemikul 2013 juuni – august, keskmiselt 507.75 eurot kuus; E T Ü 2013 detsembris 329.53 eurot ja 2014 jaanuar – veebruar keskmiselt 599.61 eurot kuus; AS L B 2014 august – november keskmiselt 1367.67 eurot kuus; P T AS 2015 veebruar 445.62 eurot; A C AS 2015 mai 203.49 eurot ja T V 2018 jaanuar – august keskmiselt 72.66 eurot kuus. Võlgnik kannab karistust kuni 09.08.2020. Võlgniku suhtes on hetkel käimas 25 täitemenetlust, millistest varaseim on algatatud 2005. Täitmata kohustusi on võlgnikul kokku vähemalt 11 371.92 euro ulatuses, mis kasvavad viiviste ja intresside näol. Võlgnik omab pangakontosid AS-is S P, S AS-is, AS-is L P ja L B AS-is, arvelduskontode saldo on kokku 2.15 eurot. Võlgnik on seotud kuue äriühinguga, kõigile äriühingutele on tehtud kustutamishoiatused. Analüüsides võlgniku vara (sh sissetulekute) ja kohustuste vahekorda on ilmne, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Ajutisele pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjustanud võlgniku eelnev ebaseaduslik tegevus. Võlgnik on Harju Maakohtu 04.04.2017 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-2332 süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 (vargus), KarS § 201 lg 1 p 1

2-18-11070 (omastamine) ja KarS § 215 lg 2 p 1 ja 2 (asja omavoliline kasutamine) järgi ning karistuseks mõisteti kokku 3 aastat 1 kuu ja 27 päeva vangistust. Nimetatud kohtuotsuse alusel on võlgnikult välja mõistetud kahjuhüvitised ja menetluskulud riigituludesse. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et võlgniku maksejõuetus hakkas välja kujunema 2016/2017, kui on alustatud suurem osa täitemenetlustest võlgniku suhtes. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalusi. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku makseraskused on püsiva iseloomuga ja välja on kujunenud maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 mõttes. Kuivõrd võlgnik on esitanud kohtule kohustest vabastamise avalduse, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Pankroti väljakuulutamise korral on ajutine pankrotihaldur valmis kohtu poolt määramise korral tegutsema pankrotihaldurina. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise. PankrS § 15 lg 2 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud füüsilisest isikust võlgnik, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja 10 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võlgnikul puudub igasugune vara. Võlgnik kannab kuni 09.08.2020 karistust kinnipidamisasutuses. Võlgnik osaleb T V xxx, tema töötasuks on 0.64 eurot tund. Täitmata kohustusi on võlgnikul kokku vähemalt 11 371.92 euro ulatuses, mis kasvavad viiviste ja intresside näol. Analüüsides võlgniku vara, sissetulekute ja kohustuste vahekorda on ilmne, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgnik on lahutatud, tal on kaks alaealist last. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad võlgnikule kuuluva vara väärtust ja tema igakuine sisstulek ei võimalda tal olemasolevad kohustusi täita, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik

2-18-11070 omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ei ole ajutine pankrotihaldur tuvastanud vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalusi. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb täiendavalt välja selgitada, vara tagasivõitmise ja muude nõuete esitamise võimalusi ja vajadusel esitada vastavad nõuded. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vara tagasivõitmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Nimetatust tulenevalt esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja. Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes märkinud, et temale teadaolevalt on suurem osa võlgniku kohustustest õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustused. Vastavalt PankrS § 176 lg 2 võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ja lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Kohus märgib, et kuigi suurema osa võlgniku kohustustest võivad moodustada õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustused, ei koosne võlgniku kohustused üksnes nimetatud kohustustest, vaid võlgnikul on ka teisi kohustusi, milliste suhtes PankrS § 176 lg 2 sätestatu ei kohaldu. Seega ei esine kohtu hinnangul PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot PankrS § 171 lg 11 alusel välja kuulutada. Kohus selgitab võlgnikule, et PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 176 lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võlgniku eelnev ebaseaduslik tegevus. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused ja samuti asjaolu, kas võlgniku kohustuste võtmist tuleb käsitleda raske juhtimisveana. Kohus selgitab A J, et tulenevalt PankrS § 91 lõikest 1 ei saa ta olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Juhul kui A J soovib tegutseda ettevõtjana, tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolek. Oliver Ennok on andnud nõusoleku enda nimetamiseks A J pankrotihalduriks.