Harju Maakohus
Kohtu koosseis
kohtunik Merike Varusk
Määruse tegemise aeg ja koht
07. aprill 2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-18-11070
Tsiviilasi
A J ́i (pankrotis) pankrotimenetlus
Menetlustoiming
pankrotimenetluse lõpetamise taotluse lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
võlgnik A J (pankrotis, isikukood xxxx, elukoht xxxx, epost: xxxx); pankrotihaldur Oliver Ennok (Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ, Estonia pst 1, Tallinn, e-post [email protected]).
2-18-11070 eurot ning kanda see üle Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ arveldusarvele nr xxxx AS-is Xxxx.
Maakohtu
registriosakonnale,
Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik või menetluse lõpetamisele vastuväite esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite. Maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse.
I Asjaolud Harju Maakohtu 31.10.2018 kohtumäärusega kuulutati välja A J ́i pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Oliver Ennok. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 21.02.2019, koosolekul tunnustati kuue võlausaldaja nõudeid kokku summas 5 811,93 eurot. Jaotusettepanek on kinnitatud Harju Maakohtu 03.04.2019 määrusega. Pankrotihaldur esitas 11.10.2019 kohtule taotluse A J ́i pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist.
Pankrotihalduri poolt esitatud andmed pankrotimenetluse kohta Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta
2(8)
2-18-11070 Võlgnikul teadaolev realiseeritav pankrotivara puudub, seega vara müügist laekumisi ei ole toimunud. Tulenevalt TMS § 131 (sissenõude pööramise keeld) ei ole pankrotihaldur saanud kinnipidamisi võlgniku sissetulekutest teha. Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta Pankrotimenetluses ei ole teostatud väljamakseid. Andmed nõuete kaitsmise kohta 21.02.2019 toimus nõuete kaitsmise koosolek, kus vaadati läbi 6 nõudeavaldust kogusummas 5 811.93 eurot. Pankrotihaldur ega ükski võlausaldaja nõudeid ei vaidlustanud. Nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati 6 võlanõuet kogusummas 5 811.93 eurot järgmiselt: I järk PankrS § 153 lg 1 p 1 – pandiga tagatud tähtaegselt tunnustatud nõuded – antud rahuldamisjärku kuuluvaid nõudeid ei esitatud. II järk PankrS § 153 lg 1 p 2 – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded kogusummas 5 811.93 eurot järgmiselt:
3(8)
2-18-11070 E SE 4320.52 eurot; Tallinna kohtutäitur K V 101.70 eurot; Tartu kohtutäitur J R 278.40 eurot; Eesti Vabariik Xxxx kaudu 993 eurot; T kaudu 80 eurot. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Pankrotimenetluses ei ole haldur hagisid esitanud ega kavatse esitada. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Käesolevas pankrotimenetluses kohtukulud puuduvad ning halduri tehtud kulutused puuduvad. Maksejõuetuse tekkimise põhjused Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ebaseaduslik tegevus. Pankrotihaldurile teadaolevalt on suurem osa võlgniku kohustustest õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustused. Võlgnik on Harju Maakohtu 04.04.2017 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-2332 süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi (vargus) ja KarS § 201 lg 2 p 1 (omastamine) ja KarS § 215 lg 2 p 1, 2 (asja omavoliline kasutamine) järgi. Nimetatud kohtuotsuse alusel on võlgnikult välja mõistetud kahjuhüvitised ning riigituludesse menetluskulud. Pankrotihaldur on arvamusel, et võlgniku maksejõuetus tekkis 2016-2017.a, kui on alustatud suurem osa kuni pankroti väljakuulutamiseni menetluses olnud täitemenetlustest võlgniku suhtes. Kohustustest vabastamise menetlus Võlgnik on esitanud vastavalt PankrS § 169 jj avalduse võlgniku kohustustest vabastamiseks. Haldur korraldas 20.05.2019 võlausaldajate üldkoosoleku võlgnikule usaldusisiku nimetamiseks. Võlausaldajate üldkoosolekule ühtegi võlausaldajat kohale ei ilmunud. Pankrotihaldurile ei ole esitatud ühtegi kolmanda isiku nõusolekut usaldusisikuks asumise kohta. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus raugemisega (§ 29 lõige 1 ja § 158). PankrS § 158 lg-d 1 ja 3 sätestavad, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.
4(8)
2-18-11070 PankrS § 108 lg 3 kohaselt ei kuulu pankrotivara hulka võlgniku vara, millele vastavalt seadusele ei või pöörata sissenõuet. PankrS § 165 lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Pankrotihalduri esitatud aruanne vastab PankrS § 162 lõigete 2 ning 3 nõuetele, mille vastavust näeb ette PankrS § 158 lõikes 3 toodud säte. A J ́i (pankrotis) pankrotimenetluses on nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud kuue võlausaldaja nõudeid kokku summas 5 811.93 eurot. Pankrotimenetluses puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgnikul puudub vara, mille arvel saaks võlausaldajate nõudeid tasuda. Vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi pankrotiasja materjalidest nähtuvalt ei esine. Eeltoodust tulenevalt tuleb A J ́i (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu, kuna võlgniku varast ei piisa masskohustuste täitmiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur on seisukohal, et A J ́i (pankrotis) maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on ebaseaduslik tegevus. Pankrotihaldurile teadaolevalt on suurem osa võlgniku kohustustest õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustused. Võlgnik on Harju Maakohtu 04.04.2017 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-2332 süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi (vargus) ja KarS § 201 lg 2 p 1 (omastamine) ja KarS § 215 lg 2 p 1, 2 (asja omavoliline kasutamine) järgi. Nimetatud kohtuotsuse alusel on võlgnikult välja mõistetud kahjuhüvitised ning riigituludesse menetluskulud. Kohus leiab, et A J ́i (pankrotis) maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, kuna võlgnik on toime pannud õigusvastased teod, mille tulemusel on võlgnika kriminaalasjas nr 1-17-2332 süüdi tunnistatud, samuti on enamus võlgniku täitmata kohustusi tekkinud õigusvastaselt. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Oliver Ennok tuleb vabastada tema kohustustest A J ́i (pankrotis) pankrotimenetluses. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Pankrotihaldur Oliver Ennok on 11.10.2019 kohtule esitatud taotluses palunud määrata pankrotihalduri tasuks 13 töötunni eest kokku 1 170 eurot (arvestusega 1 tund = 90 eurot), millele lisandub käibemaks 234 eurot. Pankrotihaldur on palunud määrata oma tasu väljamaksmisele Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ-le. Pankrotihaldur on ettevalmistanud ja läbi viinud võlausaldajate esimese üldkoosoleku ja nõuete kaitsmise koosoleku, suhelnud võlgnikuga, kontrollinud võlgniku varasemaid tehinguid, koostanud jaotusettepaneku ja lõpparuande. Kohus, tutvunud Oliver Ennoki poolt esitatud töötasu taotlusega, leiab, et töötasu taotlus tuleb rahuldada, kuna see vastab tehtud töö keerukusele ja selleks kulunud mahule. Kohus määrab halduri tasu suuruseks 1 170 eurot, millele lisandub käibemaks.
5(8)
2-18-11070 Pankrotihaldur on palunud tema tasu määrata büroole, mille kaudu ta tegutseb, Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ-le ja lisada tasule käibemaks. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Sama paragrahvi lõike 11 kolmanda lause kohaselt lisatakse halduri tasule käibemaks juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ käibemaksukohustuslane (käibemaksukohustuslasena registreerimise number EE101452094). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna pankrotihaldur on palunud oma tasu välja mõista Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ-le, mis on käibemaksukohustuslane, siis on PankrS § 23 lg 3 ja § 65 lg 11 tulenevalt põhjendatud tasu maksustamine koos käibemaksuga ja seega lisandub pankrotihalduri tasule 1 170 eurot käibemaks 234 eurot. Pankrotihalduri aruande kohaselt puudub võlgnikul vara, mille arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid, s.h pankrotihalduri tasu. Kohus on määrusega teinud võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku tasuda kohtu deposiiti A J ́i pankrotimenetluse raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks 1 500 eurot. Kohtu määratud tähtajaks ei ole ükski võlausaldaja ega kolmas isik deposiiti tasunud. Pankrotihaldur on palunud mõista menetlusabi andmise korras vastavalt PankrS § 65 lg 11 välja riigi vahenditest 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79.40 eurot, kokku 476.40 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et pankrotivõlgnikule tuleb anda menetlusabi PankrS § 23 lg 4 alusel ja hüvitada riigi vahenditest halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks.
Kohustustest vabastamise menetlus PankrS § 170 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 171 lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 173 lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
6(8)
2-18-11070 A J on esitanud koos pankrotiavaldusega Harju Maakohtule avalduse algatada tema kui füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Arvestades, et võlgnik on tähtaegselt esitanud avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks ning kohtule ei ole teada asjaolusid, mis võiksid A Ji kohustustest vabastamise välistada, leiab kohus, et võlgnikule tuleb anda võimalus seaduses ettenähtud korras võlgadest vabanemiseks. Kohus leiab, et võlgniku avaldus tuleb rahuldada ja algatada A Ji kohustustest vabastamise menetlus. PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Vastavalt PankrS § 172 lg-le 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Käesoleval juhul ei ole võlausaldajad teinud ettepanekut, keda A Ji usaldusisikuks nimetada ning pankrotihaldur palub otsustada usaldusisiku nimetamine kohtul. Kuna kohtule ei ole esitatud ühtki usaldusisiku kandidaati ja ega andmeid selle kohta, et võlgnik ei ole suuteline ise usaldusisiku kohustusi täitma, siis peab kohus käesoleval juhul põhjendatuks kohustada võlgnikku ennast usaldusisiku kohustusi täitma. Usaldusisiku kohustuste täitmisel tuleb A Jil juhinduda PankrS §-ides 169-177 toodud sätetest, selleks tuleb usaldusisikul vastavate sätetega põhjalikult tutvuda. PankrS § 172 lg 4 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks kohtule aruande. TsMS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Lähtuvalt eelnimetatust kohustub usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande kord aastas. Esimene usaldusisiku aruanne tuleb kohtule esitada 07.04.2021. Kohus selgitab A Jile, et ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel koheselt teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. A Jil tuleb igakülgselt vältida tegevust, mis võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lisab, et vastavalt PankrS § 176 lõikele 2 ei lõpe võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.
7(8)
2-18-11070
/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.