Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks
Määruse tegemise aeg ja koht
15. mai 2025, Tartu
Tsiviilasja number
2-23-11338 U.D hagi N.B vastu kaasomandi lõpetamiseks
Tsiviilasi
Menetluskulude jaotus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 23. jaanuari 2025 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X.S määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (kostja): X.S (isikukood XXX), esindaja Merike Roosileht
esindajad
Vastustaja (hageja I): U.D (isikukood XXX) Hageja II maakohtu menetluses: N.B (isikukood XXX ), eestkostja B.X.N
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Hagejad palusid ühiselt esitatud hagis jagada XXXXX kinnistu (registriosa nr XXXXXXX) reaalosadeks; eraldada kostja ainuomandisse XXXXX kinnistu katastriüksus nr XXXXXXXXXXXXX suurusega 4,54 ha ja jätta hagejate N.B ja U.D kaasomandisse võrdsetes osades 1⁄2 ja 1⁄2 mõttelist osa XXXXX Kinnistu katastriüksus nr XXXXXXXXXXXXX suurusega 7,1 ha. X.S jääv kinnistu osa on suurem, kuid see oleks kompensatsiooniks selle eest, et U.D ja N.B omandisse jääval kinnistu osal paiknevad hooned. Hooned vajavad renoveerimist. Menetluse ajal määras kohus hageja II eestkostjaks B.X.N-i, kes avaldas, et hagejale II kuulub XXXXX kinnistust kõige suurem osa ehk 5/8 mõttelisest osast, hagejale I 2/8 mõttelisest osast ning kostjale 1/8 mõttelisest osast. Hageja II eestkostja leidis, et hagi ei ole kooskõlas hageja II huvidega ja võttis hagi tagasi.
menetluses on peetud kompromissläbirääkimisi, kaasomandi lõpetamine oleks olnud poolte konfliktsete suhete tõttu vajalik ja mõlema poole huvides; hageja I ei ole pöördunud kohtu poole põhjendamatult. Ringkonnakohus maakohtuga ei nõustu ega pea maakohtu poolt esiletoodud asjaolusid piisavaks, et pidada hagi läbivaatamata jätmisel hageja I hagiga seotud menetluskulude hageja I kanda jätmist äärmiselt ebaõiglaseks või ebamõistlikuks. Hageja I ei suutnud maakohtu menetluses pikema aja jooksul vaatamata maakohtu poolt talle selleks antud tähtaegadele puuduseid hagis kõrvaldada, mistõttu ei saavutanud hageja I hagi esitamisega oma eesmärki lõpetada kaasomand kostjaga ning kaasomand jäi lõpetamata vaatamata hagi esitamisele. Sellises olukorras ei ole TsMS § 168 lg 2 alusel hagiga I seotud poolte menetluskulude hageja I kanda jätmine tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Ringkonnakohus teeb hageja I hagiga seotud menetluskulude jaotuse osas uue määruse, millega jätab hageja I hagiga seotud poolte menetluskulud hageja I kanda.
Seetõttu on kostja põhjendatud kulu õigusabile määruskaebemenetluses 99 eurot (koos käibemaksuga). Lisandub riigilõiv 70 eurot. Kokku on kostja põhjendatud menetluskulu suurus määruskaebemenetluses 169 eurot, mis tuleb hagejalt I kostja kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.