Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

kontor, koostati meeskond. 2016 aasta alguses teatas senine finantseerija Japs M.V.M AS, et tal ei ole vahendeid võlgniku edasiseks finantseerimiseks. Olenemata eeltoodust jätkas võlgnik tegevust ning 2016 aasta veebruarikuus õnnestus võlgnikul teha 20ne pakutava seadme müük. Japs M.V.M soovis siiski ettevõttest väljuda ning müüs oma osa K A ning osa eest tasuti osaliselt koheselt ning teine osa seoti seadmete müügiga. Võlgniku selgituste kohaselt ei käivitunud seadmete müük oodatud kiirusel. Võlgnik avaldab lisaks, et raskused tekkisid seoses teiste osapoolte suutmatusest lepingutes kokkulepitud tähtaegadest kinni pidada ning lepingupartnerite töö oli ebakvaliteetne, mille tulemusel süsteemid ei toiminud. Lisaks taganes üks ehitaja oma pakkumisest, mille tõttu pidi võlgnik palkama uue ehitaja, oluliselt kallima hinnaga. Kuigi võlgnik suutis seadmeid müüa ning vastavaid lepinguid sõlmida, esinesid lepingupartneri ebakvaliteetse töö tulemusel pidevalt juba paigaldatud seadmetel uued puudused, mida ei suudetud korrektselt korda teha. Eeltoodu tulemusel olid võlgnikul küll lepingud ostjatega sõlmitud ning tähtajad kokkulepitud, kuid võlgnik ei suutnud kokkulepitust kinni pidada. Probleemid ebakvaliteetse töö ning suutmatuse müüdud seadmed töökorda seada, tekkisid võlgnikul makseraskused endisele finantseerijale, Japs M.VM AS-ile lepingujärgseid maksteid teostada. Võlgnik püüdis võlausaldajaga kokkuleppeid sõlmida, kuid pidevate häirete tõttu, ei olnud see jätkusuutlik. Võlgniku poolt esitatud andmetest nähtub, et võlgnikul aktiivne majandustegevus puudub. Võlgnik on üüripinna vabastanud 31.05.2018. Võlgnik on esitanud registrile 2015 ja 2016 aastate majandusaasta aruande. Ajutisele pankrotihaldurile on võlgnik edastanud 2017 aasta majandusaasta aruande. Samuti finantsandmed 2018 aasta osas. Võlgnik on avaldanud et raamatupidamine on korraldatud ettevõtte juhatuse liikme M O poolt. Ettevõtte raamatupidamise registriks on M A tarkvara pilveversioonis (paikneb isiklikus sülearvutis). Ettevõtte majandustegevuse aluseks olevad dokumendid paiknevad samuti isiklikus sülearvutis elektroonilistes kaustades ja varukoopiana välisel kõvakettal. Võlgnik on seisukohal, et maksejõuetus muutus püsivaks peale Japs M.V.M AS pankrotiavalduse sisseandmist. Võlgnik on teatanud, et aktiivsed töötajad hetkel puuduvad. Kahe töötaja osas on olemas jõustunud Töövaidluskomisjoni otsused, mis on antud võlgniku suhtes täitmiseks kohtutäituritele. Kuivõrd kehtivad töölepingud puuduvad, ei ole vajadust anda hinnangut töötamise jätkamise võimaluste kohta. Seisuga 31.12.2015 oli võlgnikul bilansi kohaselt varasid väärtuses 99 157 eurot, millest materiaalsed põhivarad moodustasid 70 832 eurot. Kohustusi seevastu oli võlgnikul summas 253 537 eurot ja omakapital negatiivne summas –154 380 eurot. Võlgniku tulu oli 2015 majandusaastal kokku 3 525 eurot, millest müügitulu 961 eurot ja tegevus vastaval perioodil kahjumlik summas -156 880 eurot. Seisuga 31.12.2016 oli võlgnikul bilansi kohaselt varasid väärtuses 149 404 eurot, millest materiaalsed põhivarad moodustasid 28 080 eurot ja raha 89 803 eurot. Kohustusi seevastu oli võlgnikul summas 377 443 eurot ja omakapital negatiivne summas – 228 039 eurot. Võlgniku tulu oli 2016 majandusaastal kokku 381 050 eurot, millest müügitulu 379 969 eurot ja tegevus vastaval perioodil kahjumlik summas -73 659 eurot. Seisuga 31.12.2017 oli võlgnikul bilansi kohaselt varasid väärtuses 81 135 eurot, millest nõuded ja ettemaksed moodustasid 60 891 eurot. Kohustusi seevastu oli võlgnikul summas 385 513 eurot ja omakapital negatiivne summas –304 378 eurot. Võlgniku tulu oli 2017 majandusaastal kokku 761 683 eurot, millest müügitulu 629 745 eurot ja tegevus vastaval perioodil kahjumlik summas -76 339 eurot. Kuigi suur osa kohustusi on läbi vaadeldud perioodi olnud võlgnikuga seotud isikute ees (omanike poolt antud laenud), nähtub, et võlgniku tegevus perioodide lõikes on kolme aasta jooksul olnud kahjumlik. Ei ole teada täpne äriplaan, mis eeldatavalt seoses muudatustega omanike ringis vaadeldud perioodidel samuti muutus. Samas on ajutise halduri hinnangul võlgniku mitmesugused tegevuskulud olnud vaadeldud perioodidel ebamõistlikult kõrged (2015 aastal 130 309 eurot, 2016 aastal 216 847 eurot, 2017 aastal 143 174 eurot. Ajutise halduri hinnangul on nimetatu koos asjaoluga, et müüdud lahenduste toimima saamisega esinesid probleemid, ilmselt kahandanud ka huvi võimalike investorite jaoks. See omakorda on viinud võlgniku püsiva maksejõuetuseni.

Ajutisele haldurile ei ole teada võlgniku äriplaani täpne sisu, kuid lähtudes võlgniku poolt esitatud andmetest ei ole halduri hinnangul võlgniku juhatus ja tegevjuht suutnud võlgniku äriplaani toimima saada. Sisuliselt tegeleti ca 3 aastat ettevõtte käivitamisega. Sealjuures on ajutise halduri hinnangul selleks tehtud kulud ebamõistlikult suured. Võlgnik on teinud suuri kulutusi rendipinna sisustamisele, kaubamärgi loomisele ja turundamisele, samas nähtub, et võlgnik ei ole suutnud ostjatele toimivat toodet (koostootmisseadmed) müüa. Võlgnik on jõudnud mitmete lepinguteni, mis lõid eelduse kasumliku tegevuseni jõudmiseks, kuid tegelikkuses ei ole suudetud lepinguid erinevatel põhjustel täita. Ajutise halduri esialgsel hinnangul on võlgnikul vara väärtuses 60,46 eurot. Krediidiasutuste poolt esitatud andmete kohaselt on võlgniku nimel avatud arvelduskonto S P AS-is, mille jääk on 7,28 eurot. Võlgnikul on kassajääk summas 27,53 eurot, mida haldur arvestab varana. Võlgnikul on maksude ettemaks summas 25,65 eurot, mida ajutine haldur arvestab varana. Võlgnik kajastab bilansis seisuga 27.09.2018 bilansis varana nõudeid summas 97 593,54 eurot. Ajutise halduri hinnangul ei ole võimalik nõudeid varana arvestada kuivõrd lepingustest tulenevad kohustused on võlgniku poolt nähtavatest andmetest tulenevalt vastastikku täitmata ja nõuete sissenõudmine on raskendatud kui mitte võimatu. Võlgnikule kuulub põhivara väärtuses 2 430,00 eurot. Võlgniku selgituste kohaselt on tegemist põhivarana arvele võetud valgusreklaamtahvliga, mis ei ole võlgniku valduses ja jäi üürileandja valdusesse. Ajutine haldur nimetatut varana ei arvesta. Ajutise halduri hinnangul ei ole selline vara võõrandatav kolmandatelel isikutele. Võlgnik ei oma ega ole omanud sõidukeid. Võlgnik on osanik (1 675 eurot / 2 500 eurosest osakapitalist) Green Fuel Energy International OÜ-s (registrikood 12867974). Äriühingu 2017 aasta majandusaasta aruandest nähtub, et 2016 ja 2017 majandusaastatel äriühingul mistahes tulu puudub. Seisuga 31.12.2017 on äriühingul varasid väärtuses 35 eurot ja kohustused puuduvad. Ajutine haldur on seisukohal, et nimetatul väärtus puudub ja seda hetkel varana ei arvesta. Võlgnik ei oma käesoleval ajal ega ole varasemalt omanud kinnistuid. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on käesoleval hetkel teadaolevaid kohustusi vähemalt summas 421 722,00 eurot: A OÜ 2750 eurot; S 157 OÜ 15 548,28 eurot; E K - ja T MTÜ 145 eurot; OÜ M 780 eurot; B K OÜ 312 eurot; T E AS 94,33 eurot; B T S AS 62,69 eurot; N C S E f 14,4 eurot; T k R S 804 eurot; AS Japs M.V.M 295 217,82 eurot; I OÜ 69 960 eurot; OÜ T 25 000 eurot; töötajad 11 063,48 eurot. Teadaolevad pandiõigused võlgniku varale puuduvad. Vastavalt Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja poolt esitatud vastusele, on võlgniku suhtes toimumas üks täitemenetlus. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid PankrS § 22 lg 2 p 1 mõistes. Ajutise halduri hinnangul on kohustuste hulka arvestades, samuti seda, et majandustegevus on lõpetatud, puuduvad töötajad, vara, võlgniku majandustegevuse jätkamise ja tervendamise võimalused väikesed. Ajutine haldur on käesoleval hetkel tuvastanud, et võlgnikul on võimalikke kohustusi kokku vähemalt summas 421 722,00 eurot. Samas on võlgnikul vara summas 60,46 eurot. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja ajutise halduri hinnangul ei ole selline olukord ajutine. Samuti ei kata võlgniku vara võlgniku kohustusi. Võlgnik ei ole esitanud maksejõuetuse osas mistahes vastuväiteid, sh ei ole vastu vaielnud pankrotiavaldusele. Ajutine haldur on seisukohal võlgniku äriplaan ei ole õnnestunud. Võlgnik on ise viidanud nii probleemidele seoses ebakvaliteetse tööga ning suutmatusele müüdud seadmeid töökorda seada, millest omakorda tekkisid võlgnikul makseraskused endisele finantseerijale. Kuigi võlgnik ise märgib, et maksejõuetus muutus püsivaks peale avaldaja poolt kohtusse pankrotiavalduse esitamist, siis ajutise halduri hinnangul on see muutunud püsivaks varasemalt. Võlgnik ei ole suutnud aasta algusest tagastada laenuandjale laenumakseid, samuti on jäetud jooksvalt tasumata üürileandjale, töötajatele. Lisaks on mais 2018 tagastatud üüripind. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetus muutunud püsivaks kevadel 2018, mil oli selge, et laenuandja on lepingu põhjendatult üles ütelnud ja nõuab selle tervikuna täitmist. Ajutine haldur on hetkel seisukohal, et

maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Võlgnik on esitanud andmed võimalike nõudeõiguste kohta summas 85 505,54 eurot. Kuigi ajutise halduri hinnangul on nõuete sissenõudmine tulenevalt vastastikuste kohustuste täitmata jätmisest keeruline, tuleb nõuetega edasises pankrotimenetluses, juhul kui kohus kuulutab võlgniku pankroti välja, tegeleda. Läbi selle on võimalik põhjalikumalt analüüsida võlgniku poolt sõlmitud lepinguid ja nende alusel saamata jäänud tasusid. Ajutine haldur on varasemalt viidanud, et võlgniku tegevuskulud on olnud ebamõistlikult suured. Võlgniku tegevuse alguses on tehtud mitmeid kulutusi, mille seotuses võlgniku majandustegevusega võib kahelda, sh söögikohtade külastused, spa külastused, takso sõidud väljaspool tööaega jne. Lisaks on võlgniku juhatuse liikmega seotud ettevõte K I OÜ (registrikood xxx) esitanud kolme aasta jooksul võlgnikule arveid suurusjärgus 150 000,00 eurot. Seega ei võib esineda aluseid tagasinõuete esitamiseks. Ajutise halduri hinnangul on viidatud kulutuste põhjendatust võimalik põhjalikumalt hinnata edasises pankrotimenetluses juhul kui kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu. Kuna võlgnikul puudub vara menetluse jätkamiseks, leiab ajutine haldur, et menetlus tuleks lõpetada raugemisega. Juhul kui võlgnik ise või keegi võlausaldajatest või kolmas isik soovib siiski menetluse kulusid kanda, on võimalik pankrot välja kuulutada. Ajutise halduri hinnangul Ametlikes Teadaannetes avaldatavas kuulutuses võiks kohaseks deposiidi summaks pidada 3 000,00 eurot, millest oleks võimalik kanda esmased kulud. Ajutine haldur on nõus jätkama pankrotihaldurina. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada Green Fuel Energy OÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus vandeadvokaat Kristo Teder. Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. Aktsiaselts Japs M.V.M esitas kohtule Green Fuel Energy OÜ pankrotiavalduse. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 ja lg 3 kohaselt on võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 4 alusel kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 02.10.2018 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 3000 eurot hiljemalt 19.10.2018. Võlausaldaja Aktsiaselts Japs M.V.V on tasunud deposiiti 3000 eurot, mistõttu tuleb välja kuulutada Green Fuel Energy OÜ pankrot. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus).

Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnikul on käesoleval hetkel teadaolevaid kohustusi vähemalt summas 421 722 eurot ning vara 60,46 eurot. Võlgniku majandustegevus on lõpetatud, töötajad puuduvad ning rahalised vahendid, mille arvelt tegevust jätkata. Võlgniku kohustused ületavad varade väärtust ja varad ei võimalda teenida jooksvat kasumit. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku äriplaan ei ole õnnestunud. Võlgnik ei ole suutnud aasta algusest tagastada laenuandjale laenumakseid, samuti on jäetud jooksvalt tasumata üürileandjale, töötajatele. Maksejõuetus on muutunud püsivaks kevadel 2018, mil oli selge, et laenuandja on lepingu põhjendatult üles ütelnud ja nõuab selle tervikuna täitmist. Ajutine haldur on asunud seisukohale, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Kuna võlgnikul puudub vara menetluse jätkamiseks, leiab ajutine haldur, et menetlus tuleks lõpetada raugemisega. Juhul kui võlgnik ise või keegi võlausaldajatest või kolmas isik soovib siiski menetluse kulusid kanda, on võimalik pankrot välja kuulutada. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt ning kohtuistungitel kogutud ja avaldatud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu ning võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduriga, et maksejõuetuse põhjuseks tuleb pidada muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses, kuivõrd tuvastamist ei ole leidnud kuriteo tunnustega teo olemasolu Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti PankrS § 31 lg 1 alusel. Pankroti väljakuulutamise aeg on 26.10.2018 kl 12:00. Võlausaldajate esimene üldkoosolek viia läbi 20.11.2018 kell 14:00 Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas, Lubja 4, Tallinn, saal 1008. Pankrotihaldur vandeadvokaat Kristo Teder on andnud nõusoleku enda nimetamiseks Green Fuel Energy OÜ pankrotihalduriks. Kohus määrab vandeadvokaadi Kristo Teder võlgniku pankrotihalduriks. PankrS § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3). PankrS § 33 lg 1 sätestab, et pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Kohus määrab pankrotimääruse kohta viivitamata teate (pankrotiteade) avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 85 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui kohus on

kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust. PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri Kristo Teder tasu ja hüvitatavad kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna need vastavad nii ajutise halduri poolt tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile.Ajutise halduri tasu kuulub väljamaksmisele Aktsiaselts Japs M.V.M poolt 30.08.2018 kohtu deposiiti tasutud summast. PankrS § 65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutine haldur on taotlenud määrata halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb – M M A OÜ, mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Eeltoodust tulenevalt lisatakse halduri tasule käibemaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.