2-17-4365
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Tamara Šabarova
Määruse tegemise aeg ja koht
22. oktoober 2018, Narva kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-4365
Kohtuasi
T S hagi I I ja M I vastu kinnisasja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine, menetluskulude kindlaksmääramine
Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja esindajad Hageja: T S (isikukood xxx), lepinguline esindaja Mihhail Tuštšenko Kostja 1: I I (isikukood xxx) Kostja 2: M I (isikukood xxx) kostjate lepinguline esindaja Stella Einla
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1(3)
2-17-4365 Hageja esitas 20.03.2017 Viru Maakohtule hagi kostjate vastu kinnisasja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest. Hageja omandas täitemenetluses korraldatud avalikul enampakkumisel korteri aadressil xxx, Narva ning on kantud korteriomanikuks kinnistusraamatusse. Kostjad keeldusid korteriomandi vabastamast ning hageja palub kohustada kostjaid üle andma hagejale korteriomandi valdus. Kostjad esitasid vastuväited hageja nõudele, teatades, et tsiviilasjas nr 2-17-1621 vaidlustas kostja 1 korteriomandi enampakkumist ja hageja omandiõigust enampakkumisel ostetud korteriomandile ning nõuab omandiõiguse tagastamist kostjale. Kohus 27.07.2017 määrusega peatas menetluse tsiviilasjas kuni menetluse lõpetamist tsiviilasjas nr 2-17-1621. 21.08.2018 määrusega uuendas kohus asja menetluse. Kostja teatas kohtule, et hageja nõue on kostjate poolt vabatahtlikult täidetus pärast tsiviilasjas nr 2-171621 menetluse lõpetamist. Vastavalt poolte kokkuleppele kinnisasi oli hagejale üle antud 15.08.2018. Hageja esitas 10.09.2018 kohtule avalduse menetluse lõpetamiseks. Hageja teatab, et vaidlusaluse eluruum on üle antud korteri omanikule 15.08.2018. Seega kostjad rahuldasid hageja nõuded. Hageja loobub hagist ning taotleb menetluse lõpetamist. Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 600 eurot ning palub mõista menetluskulud kostjatelt solidaarselt. Kostjad esitasid vastuväite hageja taotlusele. Kostjad leiavad, et kostjatelt menetluskulude väljamõistmine oleks äärmiselt ebaõiglane. Hageja teadis, et kostja on pöördunud kohtu poole hagiga enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks (hageja oli menetlusosaline tsiviilasjas nr 217-1621). Samuti hagejale oli teada, et vaidlusalune korter oli kostjate ainus eluaseme, ja enne kohtuotsuse jõustumist tsiviilasjas nr 2-17-1621 ei saa kostjad korterist välja kolida. T S hagi oli esitatud pärast tsiviilasjas nr 2-17-1621 menetluse algatamist, mis annab alust arvata, et hageja esitas 20.03.2017 hagiavalduse kinnisvara väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdamisest pahatahtlikult. Kohe pärast tsiviilasjas nr 2-17-1621 kohtuotsuse jõustumist korter oli hagejale üle antud, ja üleandmise põhjus oli mitte T S poolt kohtusse esitatud hagi, vaid siseriiklik lõplik kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-17-1621. Samuti hageja palub kohut pöörata tähelepanu sellele, et kostjatel puudub sissetulek menetluskulude kandmiseks, millega seoses 10.03.2017 Viru maakohtu määrusega kostja I oli vabastatud ka riigilõivu tasumisest tsiviilasjas nr 2-17-1621. Kostja I ema M I (kostja II) põeb parandamatult rasket haigust (nahavähk), temale on seotud hooldus ja hooldajaks määratud kostja I. Kostjate sissetulekuks on pension (kostja II pension) ja kostja I hooldajatoetus. Kostjatele ei kuulu kinnisasju ega muud olulist vara.
Kohus, tutvunud hageja avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja taotlus menetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Hageja on esitanud hagist loobumise avalduse. Kostjad ei esitanud vastuväiteid menetluse lõpetamise suhtes. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. 2(3)
2-17-4365 Kohus selgitab pooltele, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hageja palub mõista kostjatelt solidaarselt välja hageja kantud menetluskulud vastavalt TsMS § 168 lg 4. Kostjad on rahuldanud hageja nõude pärast hagi esitamist. Kostjad esitavad vastuväite hageja taotlusele. Kostjad leiavad, et menetluskulude jätmine nende kanda on antud juhul ebaõiglane ning paluvad jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hageja esitas hagiavalduse peale kostja poolt enampakkumise vaidlustamise hagi esitamist ning hageja oli kohtumenetlusest teadlik. Riigikohus oma 28.09.2011 kohtumääruse 3-2-1-63-11 punktis 14 on märkinud, et TsMS § 162 lg 4 kohaldub ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu (TsMS § 428 lg 1 p 3, § 429 lg 1). Kolleegium märgib, et TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks peab olema menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (vt ka Riigikohtu 26. jaanuari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 10). Kohus leiab, et antud juhul tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohtu hinnangul olukorras, kus kostja oli vaidlustanud enampakkumise tulemusi ning kostja esitades hagi kostjate vastu oli teadlik hagi esitamisest, ebaõiglaseks oleks jätta menetluskulud kostjate kanda. Kohus, käesolevas asjas menetluse peatamisel, leidis, et valduse vaidluse lahendamisel omab tähtsust enampakkumise hagi lahendamisel tehtud otsus. Kostjad vabastasid korteriomandi koheselt peale tsiviilasjas nr 2-17-1621 menetluse lõppemist. Seega ebaõiglaseks oleks jätta kõik menetluskulud kostjate kanda TsMS § 168 lg 4 alusel. TsMS § 162 lg 4 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kohus selgitab hagejale, et TsMS § 150 lg 2 p 2 ja lg 4 alusel on hagejal õigus taotleda Viru Maakohtult hagiavalduse esitamisel tasutud poole riigilõivu tagastamist, esitades vastava avalduse ja märkides ära isiku, kellele riigilõiv tagastatakse ja pangakontonumbri. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.