Kohtu nimetus
Harju Maakohus
Kohtunik
Toomas Ventsli
Kohtujurist
Allar Kirikmäe
Määruse tegemise aeg ja koht
12. oktoober 2018. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-6143
Tsiviilasi
K N (N) avaldus Tallinna linna Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu ja I G (G) vastu kaasomandis oleva korteriomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks
Menetlustoiming
Avalduse läbi vaatamata jätmine
Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja
K N (isikukood xxxx, aadress xxxx) Lepinguline esindaja A N
Asjast puudutatud isikud
Tallinna linn (Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu, registrikood 75014221, aadress Nunne 18, 15058 Tallinn) Lepinguline esindaja A R H S (isikukood xxxx, aadress xxxx) H K (isikukood xxxx, aadress xxxx) H K (isikukood xxxx, aadress xxxx) I P (S, M, isikukood xxxx, sünniaeg xxxx, aadress xxxx) H P (isikukood xxxx, sünniaeg xxxx, aadress xxxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kohtumääruse resolutsioon
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I.
Asjaolude kirjeldus
Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
valdamise ja kasutamise piiridesse. Häälte arv otsuse tegemisel sõltub omandi osa suurusest. AÕS § 72 lg 5 sätestab, et kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Kui mõni kinnisasja kaasomanik keeldub kaasomandi kasutuskorra kokkuleppe sõlmimisest, võib iga kaasomanik nõuda kohtult kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramist kohtumenetluses vastavalt AÕS § 72 lg 5 esimesele lausele (vt nt Riigikohtu lahendid asjades nr 32-1-121-05, p 23 ja 3-2-1-12-08, p 13). Kui kaasomanik on taotlenud kohtult kaasomandis oleva kinnistu kasutuskorra kindlaksmääramist, ei too kaasomanike vahetumine kaasa avalduse tervikuna läbi vaatamata jätmist, sest kohus saab omal algatusel kaasata menetlusse uued kaasomanikud (TsMS § 613 lg 2, 198 lg 3 ls 1). Samas peab kohus arvestama uute kaasomanike menetlusse kaasamisel arvestama TsMS § 476 lõikest 2 tuleneva õigustatud isiku avalduse vajalikkusega. Kaasomaniku õigus nõuda kohtult kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramist tuleneb AÕS § 72 lõikest 5. Seega ei ole kohtul võimalik määrata kaasomandi kasutuskorda kindlaks omal algatusel, sh isikute vahel, kes AÕS § 72 lg 1 järgi valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel. Seega on uute kaasomanike menetlusse kaasamise eelduseks AÕS § 72 lg 5 ja TsMS § 476 lg 2 järgi kohtusse pöördunud kaasomaniku avaldus. Vastasel juhul võib kohus asuda kindlaks määrama kasutuskorda isikute vahel, kelle vahel ei ole kasutuskorda kindlaks vaja määrata ja rikkuda sellega kaasomaniku õigust algatada TsMS § 476 lg 2 alusel hagita menetlust üksnes sellisel juhul, kui mõni kaasomanik on keeldunud kaasomandi kasutuskorra kokkuleppe sõlmimisest. Avaldaja ja A N avaldasid, et ei pea vajalikuks kellegi kaasamist ega menetluse jätkumist. Kohus on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt puudub TsMS § 476 lg 2 järgne avaldus määrata kindlaks kasutuskord uute kaasomanike suhtes. Kuivõrd kohus uusi kaasomanikke menetlusse kaasata ja nende suhtes kasutuskorda kindlaks määrata ei saa, ei ole üldse võimalik kohtu poolt kaasomandis oleva korteriomandi kasutuskorra kindlaksmääramine. Seetõttu esineb alus avalduse läbi vaatamata jätmiseks tervikuna (TsMS § 423 lg 2 p 2).
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.