2-17-14192 Aivo Martjaki hagi FrameHouse OÜ vastu saamata jäänud töötasu ja hüvitise saamiseks
Tsiviilasi Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
10 735 eurot ja 86 senti
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 21. veebruari 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
FrameHouse OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
18. september 2018 Apellant (kostja): FrameHouse OÜ, rk 11651634, esindaja vandeadvokaat Ott Lepmets
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vastustaja (hageja): Aivo Martjak, ik XXXX, esindajad Liina Karlson ja Tanel Riivits
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 21. 02. 2018 otsus osaliselt kuluhüvitise ja kohtueelsete õigusabikulude nõude rahuldamise osas ning menetluskulude jaotuse osas ja teha selles osas uus otsus, millega jätta kuluhüvitiste ja kohtueelsete kulude nõuded rahuldamata ning muuta menetluskulude jaotust. Muude hageja nõuete osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.Välja mõista FrameHouse OÜ-lt Aivo Martjaki kasuks saamata jäänud töötasu ajavahemiku 01.12.2016 - 13.06.2017 eest 5253,84 eurot ja viivis 347,91 eurot; puhkusehüvitis kasutamata jäetud 41 puhkusepäeva eest 3280 eurot ja viivis 181,88 eurot; hüvitis töölepingu rikkumise eest 2400 eurot.
3.Välja mõista FrameHouse OÜ-lt Aivo Martjaki kasuks viivis saamata jäänud töötasult (5253,84 eurot) ja puhkusehüvitiselt (3280 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud seadusjärgses määras alates 22.02.2018 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku viivist mitte rohkem kui põhinõuete ulatuses.
4.Jätta rahuldamata hageja nõuded hüvitise saamiseks töötasu vähendamise eest ühe kuu töötasu ulatuses 2400 eurot; kuluhüvitise 219,34 eurot ja menetluseelselt kantud õigusabikulude 350 euro osas. „
3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.Jätta maa- ja ringkonnakohtus Aivo Martjaki kantud menetluskuludest 60 % FrameHouse OÜ ja 40 % FrameHouse OÜ menetluskuludest Aivo Martjaki kanda. Ülejäänud osas jäävad menetluskulud poolte endi kanda.
5.Menetluskulude rahalise suuruse määrab maakohus kindlaks pärast otsuse jõustumist.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Aivo Martjak (hageja) esitas 22. septembril 2017 Tartu maakohtule hagi, mille 22. detsembril 2017 kohtule esitatud tervikteksti kohaselt nõuab hageja: 1) saamata jäänud töötasu ajavahemiku 01.12.2016-13.06.2017 eest 5253,84 eurot; 2) puhkusehüvitist kasutamata jäänud 41 puhkusepäeva (28 kalendripäeva 2016. aasta eest ja 13 kalendripäeva 2017. aasta eest) eest 3280 eurot või alternatiivselt 3197 eurot; 3) kuluhüvitist tööülesannete täitmise kulude eest 219,34 eurot; 4) hüvitist töölepingu rikkumise tõttu ülesütlemise eest vähemalt ühe kuu töötasu ulatuses, st vähemalt 2400 eurot suurenevalt; 5) hüvitist töölepingu töötasu vähendamise tõttu ülesütlemise eest ühe kuu töötasu ulatuses, st 2400 eurot; 6) viivist saamata jäänud töötasu maksmisega viivitamise eest 0,02% päevas, hagi esitamise kuupäeva seisuga 219,76 eurot;
7) viivist puhkusehüvitise maksmisega viivitamise eest 0,02% päevas, hagi esitamise kuupäeva seisuga 72,61 eurot või alternatiivselt 70,79 eurot; 8) viivist kuluhüvitise maksmisega viivitamise eest 0,02% päevas, hagi esitamise kuupäeva seisuga 11,25 eurot. Menetluskulude nimekirjas palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 650 eurot ja õigusabikulu 7674,64 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja ja FrameHouse OÜ (tänane Housia OÜ) vahel 05.10.2015 tööleping, mille alusel hageja asus tööle tootmisjuhina. Hageja lepingujärgne töötasu oli 2400 eurot ning töötasu maksmise kuupäev iga kuu 10. kuupäeval. 2017. aasta veebruaris viidi tööleping üle uude ettevõttesse, mille nimeks sai samuti FrameHouse OÜ (kostja). Kostja ei ole hagejale töötasu maksnud alates 2016. aasta detsembrikuust. 30.05.2017 esitas hageja kostjale nõude saamata jäänud töötasu maksmiseks, mille kostja sai kätte 31.05.2017. Hageja teatas 06.06.2017 töölepingu erakorralisest ülesütlemisest alates 13.06.2017. Kostja sai ülesütlemisavalduse kätte 08.06.2017 ega ole seda vaidlustanud. Ajavahemikul, mille eest töötasu ei makstud, täitis hageja töökohustusi, sh viibis nii kostja tööruumides kui tegi töölepingu punktis 2.3 kokku lepitud kaugtööd. Kostjal ei olnud töösuhte ajal ühtki pretensiooni töökohustuste täitmise osas.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Hagejal on õigus saada töötasu 2016. aasta detsembri eest ning 2017. aasta jaanuari viie tööpäeva eest. Detsembrikuu töötasu oli 1934,55 eurot, millest kostja on tasunud 1011,96 eurot, seega tasumata on 922,59 eurot. Jaanuarikuus oli 22 tööpäeva, tööpäevatasu 109,09 eurot. Kokku on hagejal õigus saada 1484,04 eurot. 11.01.2017 üldkoosolekul sõlmiti puhkusekokkulepe, mille kohaselt ei pidanud hageja järgmise kuu jooksul tööülesandeid täitma ning kõik päevad, mil hageja ei viibinud parasjagu hoolduslehel, pidi hiljem loetama hageja väljateenitud puhkusepäevadeks. 10.02.2017 üldkoosolekul, kus osales ka hageja, otsustati kokkulepet kolme kuu võrra pikendada, kuna kostjal oli ära langenud suur tootmisleping. Hageja ei käinud seega tööl 22.01.2017-22.05.2017. Juhul, kui puhkusekokkuleppe sõlmimine ei ole veenvalt tõendatud, jääb kostja seisukoha juurde, et hageja vaidlusalusel perioodil tööülesandeid ei täitnud. Sellisel juhul keeldus hageja põhjuseta töö tegemisest. Samuti polnud poolte vahel kaugtöö kokkulepet. Hagejal ei ole puhkusehüvitise nõudeõigust. 2016. aastal ning 2017. aasta viiel tööpäeval välja teenitud põhipuhkuse on hageja ära kasutanud. Igal juhul olid hagi esitamise hetkeks ITVS § 6 lg 1 alusel aegunud kõik puhkusetasu nõuded, mis tekkisid enne 22.05.2017. Hageja ei ole esitanud kuludokumente, millest nähtuks, millal ja millega seoses tekkisid kulud, mille hüvitamist ta nõuab. Töölepingu seadus ei näe ette võimalust öelda tööleping erakorraliselt üles korraga nii töölepingu rikkumise kui töötasu vähendamise alusel. Sel põhjusel ei saa hageja esitada ka samaaegselt kahel erineval alusel hüvitise nõuet. Hageja ise on väitnud, et töötasu vähendamine on tühine ja kostja on selle õigeks võtnud, mistõttu sai hageja töölepingu üles öelda üksnes rikkumise tõttu. Kuivõrd kostja ei maksnud hagejale töötasu 2016 detsembri ega 2017 jaanuari eest, tekkis hagejal juba hiljemalt 11.02.2017 õigus tööleping erakorraliselt üles öelda ja hakkas kulgema aegumistähtaeg. Seetõttu on hageja nõue ITVS § 6 lg 1 alusel aegunud.
Hagejal on õigus saada viivist, mis on tekkinud pärast 22.05.2017, s.o viivis 2016. aastal kasutamata jäänud põhipuhkuse hüvitiselt, mis muutus sissenõutavaks töölepingu lõppemisel 13.06.2017, summas 67,96 eurot. Muud hageja viivisenõuded on aegunud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 21. veebruari 2018 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu ajavahemiku 01.12.2016-13.06.2017 eest 5253,84 eurot ja viivise 347,91 eurot; puhkusehüvitise 41 puhkusepäeva eest 3280 eurot ja viivise 181,88 eurot; kuluhüvitise tööülesannete täitmisel kantud kulude eest 219,34 eurot ja viivise 18,56 eurot ning hüvitise töölepingu rikkumise eest ühe kuu töötasu ulatuses 2400 eurot. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja ka viivise saamata jäänud töötasult (5253,84 eurot), puhkusehüvitiselt (3280 eurot) ja kuluhüvitiselt (219,34 eurot) VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 22. veebruarist 2018 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui põhinõude ulatuses. Maakohus jättis rahuldamata hageja hüvitise nõude töötasu vähendamise eest ühe kuu töötasu ulatuses 2400 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Saamata jäänud töötasu nõude osas leidis maakohus, et kostja ei ole tõendanud hagejaga puhkusekokkuleppe sõlmimist. Tunnistaja Sirja Porkaneni ütluste kohaselt tegi ta raamatupidajana hageja saamata jäänud töötasude osas arvutusi, mis põhinesid hageja ütlustel ja esitatud haiguslehtede nimekirjal. Arvutuste kohaselt oli hagejal saamata mitme kuu töötasu, kuluhüvitised ning hüvitis kasutamata puhkuse eest. Tunnistaja ütlused kinnitavad hageja esitatud asjaolude tõele vastavust. Samuti arvestas kohus tõendina esitatud hageja tööpäevade graafikut, mille tõele vastavust kinnitab Sirja Porkaneni tehtud töötasu arvestus. Lisaks on hageja esitanud ekraanitõmmised Facebooki vestlustest hageja ja Sirja Porkaneni ning hageja ja Airika Lainoja vahel, mis samuti tõendavad saamata jäänud töötasu nõuet. Töötasunõuet välistava puhkusekokkuleppe sõlmimist ei saa järeldada ka teiste tunnistajate – Kalle Tautsi, Antti Kangro ega Airika Lainoja – ütlustest. Puhkusehüvitise nõude osas märkis maakohus, et kostja ei ole esitanud iga-aastast puhkuseajakava ega muid dokumente, mis tõendaksid puhkuse kasutamist või seda, et puhkusetasu oli hagejale vastavalt TLS § 70 lõikele 2 välja makstud. Puhkusehüvitise nõue ei ole aegunud. ITVS § 6 lõikest 1 tuleneva nõude aegumistähtaeg hakkas jooksma alates sellest, kui hageja lõpetas töösuhte, st alates 14.06.2017, kui kostja ei maksnud välja lõpparvet. Sellest neli kuud möödub 14.10.2017, hageja pöördus kohtusse 22.09.2017. Ka ei ole puhkusehüvitise nõue aegunud TLS § 68 lg 6 alusel, sest põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Hageja nõuab puhkusehüvitist 2016. ja 2017. aasta eest ning need nõuded oleksid aegunud vastavalt 01.01.2018 ja 01.01.2019. Kuluhüvitise nõude osas kinnitas kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud raamatupidaja Sirja Porkanen, et hageja esitas kuludokumente, mille kohta tehti raamatupidamiskanded, ning et neid võis olla paarisaja euro väärtuses. Airika Lainoja sisuliselt kinnitas kohtuistungil hageja kulutšekke väärtuses 219,34 eurot. Töölepingu kostjapoolse rikkumise tõttu üles ütlemisest tuleneva hüvitisnõude osas nõustus maakohus hagejaga, et nõue ei ole aegunud. Teate töötasu vähendamise kohta avastas hageja meilipostkastist 31.05.2017, st neljakuuline aegumistähtaeg oleks lõppenud 30.09.2017; hagi
esitati 22.09.2017. Isegi kui arvestada teate kättesaamise kuupäevaks 23.05.2017, oleks nõue aegunud 23.09.2017. Maakohus nõustus kostja seisukohaga, et töölepingu seadus ei näe ette võimalust öelda tööleping üles nii töölepingu rikkumise kui töötasu vähendamise eest samaaegselt ning nõuda mõlemal alusel hüvitist. Hageja nõudeõigus sõltub sellest, millisel alusel pooltevaheline tööleping lõppes. Hageja on esitanud kostjale nõude töötasu maksmiseks ja 06.06.2017 avalduse, milles ütles töölepingu erakorraliselt üles töölepingu rikkumise tõttu, mistõttu saab vaid see olla ka hüvitisnõude aluseks.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada hagi rahuldamise osas. Kostja palub teha uue otsuse, millega rahuldada hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu summas 1484,04 eurot, ning jätta osa kostja menetluskulusid hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) rikkus maakohus oluliselt menetlusõigust. Maakohus ei põhjendanud, miks lähtus puhkusekokkuleppe olemasolu küsimuses just hageja, mitte aga kostja esitatud tõenditest; 2) hindas maakohus ebaõigesti raamatupidaja Sirja Porkaneni ütluseid; 3) on tõendina esitatud töötasu arvestuse lehed asjakohatud, samuti ekraanitõmmised Facebooki-vestlustest, mis ühtlasi ei ole TsMS § 229 lg 2 mõttes lubatud tõend; 4) ei ole maakohus põhjendanud, miks jäeti tõendina kõrvale hageja seadusliku esindaja ütlused; 5) jõudis maakohus ebaõigele järeldusele, et poolte vahel puhkusekokkulepet ei olnud; 6) on maakohus ebaõigesti leidnud, et hagejal võimaldati teha kaugtööd; 7) on maakohus ilma asjakohaste ja piisavate tõenditeta lugenud tõendatuks hageja kuluhüvitise; 8) on hageja puhkusehüvitise nõuded aegunud. Viivisenõue ei ole aegunud üksnes töötasunõudelt 2018. aasta mai eest summas 1418,18 eurot, töötasunõudelt 2017. a juuni eest summas 1485,71 eurot ning puhkusehüvitiselt summas 3129,20 eurot. Sellest tuleb lähtuda ka kuni põhinõude täitmiseni välja mõistetava edasiulatuva viivise osas; 9) jäeti hagejale töötasu maksmata juba 2016 detsembris ja 2017 jaanuaris. Seega on nõue aegunud. Samuti on aegunud kuluhüvitise nõue, millele kohaldub ITVS § 6 lõikes 1 sätestatud neljakuuline aegumistähtaeg ja mille sissenõutavaks muutumise ajaks on hageja ise märkinud 01.02.2017; 10) rikkus maakohus menetlusõigust ka menetluskulude väljamõistmisel. Maakohus jättis kostja kanda hageja kohtueelse menetluse kulud, mille hüvitamist Riigikohtu praktika kohaselt ei saa nõuda mitte tsiviilkohtumenetluse seadustiku, vaid üksnes võlaõigusseaduse alusel kahjuna. Kuna hageja loobus oma esialgsest nõudest 37,51% ulatuses, pidanuks kohus TsMS § 168 lg 4 alusel jätma kostja menetluskulud vähemalt selles osas hageja kanda. Samuti tulnuks arvestada, et kohus rahuldas hagi 50,44% ulatuses esialgses hagiavalduses märgitud hinnast, mistõttu tulnuks hageja menetluskulud kostja kanda jätta samuti üksnes selles ulatuses.
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Maakohus on otsust nõuetekohaselt põhjendanud ega ole rikkunud menetlusõigust.
Maakohus tuvastas esitatud tõendite kogumi alusel õigesti, et poolte vahel ei olnud puhkusekokkulepet ja hageja tegi vaidlusalusel perioodil tööd. Ühegi tunnistaja ütlustest ei saa järeldada puhkusekokkuleppe sõlmimist. Samuti viitavad hageja esitatud kirjalikud tõendid sellele, et hageja täitis tööülesandeid; kostja kirjalikke tõendeid puhkusekokkuleppe kohta ei esitanud. Hageja esitatud 31.05.2017 e-kirjast nähtub, et pooltel oli kokkulepe, et hageja teeb kõnealusel perioodil kaugtööd. Kuluhüvitise nõude aluseks olevad kuludokumendid on kostja enda käes, mida on kinnitanud nii raamatupidaja Sirja Porkanen kui ka kostja seaduslik esindaja Airika Lainoja. Nõue ei ole aegunud, kuna selle esitamise tähtaeg on kolm aastat. Samuti ei ole aegunud puhkusehüvitise nõue, kuna aegumistähtaeg hakkas kulgema töölepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 14.06.2017. Hageja nõue ei saanud tekkida enne töösuhte lõppemist. Aegunud pole ka töölepingu rikkumise tõttu ülesütlemisest tulenev hüvitise nõue, kuna selle nõude tekkimine eeldab, et tööleping on enne seda rikkumise tõttu üles öeldud. Töölepingu ülesütlemisega seotud kulud on kohtuvälised kulud kohtueelses menetluses TsMS § 144 p 4 mõttes, mille hüvitamist saab teiselt menetlusosaliselt TsMS alusel nõuda. Kuna maakohus tegi otsuse kostja kui tööandja kahjuks ning hageja kui töötaja on töösuhte nõrgem pool, jättis maakohus õigesti menetluskulud täielikult kostja kanda. Samuti oli õige menetluskulud kostja kanda jätta TsMS § 163 lg 2 alusel, kuna kostja ei nõustunud hageja 03.11.2017 kohtuistungil pakutud kompromissiga.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus tühistab TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel maakohtu otsuse osaliselt ja teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab rahuldamata hageja nõuded kulu- ja kahjuhüvitise väljamõistmiseks kokku summas 569, 34 (219,34 ja 350) eurot, samuti muudab menetluskulude jaotust ja tühistab nende väljamõistmise. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
7.Hageja esitas maakohtule 22.09.2017 hagi järgmiste nõuetega: 1) saamata jäänud töötasu nõue 6457,69 eurot; 2) puhkusehüvitis 3129,20 eurot; 3) kuluhüvitis 219,34 eurot; 4) ülesütlemise hüvitis 7 200 eurot; 5) töötasu vähendamine 2400 eurot; 6) mittevaralise kahju hüvitis 2400 eurot; 7) kohtueelsete kulude kahjuhüvitis 350 eurot; 8) viivis töötasult 243,25 eurot; 9) viivis puhkusehüvitiselt 30,96 eurot; 10) viivis kuluhüvitiselt 11,25 eurot; 11) töötasu vähendamise ebaseaduslikkuse tuvastamise nõue. Hageja muutis oma nõuet 23.11.2017 ja 28.11.2017 ning esitas uue hagi tervikteksti 22.12.2017, milles hageja 1) jäi nõude juurde mõista välja kuluhüvitis 219,34 eurot ja töötasu vähendamise hüvitis 2 400 eurot; 2) vähendas saamata jäänud töötasu nõuet summani 5253,84 ja ülesütlemise hüvitist summani 2400 eurot; 3) suurendas puhkusehüvitist 3280 euroni; 4) loobus mittevaralise kahju, kohtueelsete kulude kahju ja töötasu vähendamise tuvastamise nõudest.
8.Apellatsiooniastmes ei ole vaidlust nõuete osas, millest hageja loobus (mittevaralise kahjunõue, kohtueelsete kulude kahjunõue ja töötasu vähendamise tuvastamise nõue) ja mis maakohtu poolt jäeti rahuldamata – töötasu vähendamise eest hüvitise nõue. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 alusel apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
9.Apellandi väide, et maakohus rikkus poolte vahelise puhkusekokkuleppe puudumise tuvastamisel oluliselt menetlusnorme, ei ole õige. Maakohus hindas tunnistajate S. Porkaneni, K. Tautsi ja A. Kangro ütlusi õigesti ning leidis, et tunnistajate ütlustega on tõendatud, et puhkuse teema oli arutusel ja kokkulepped sõlmiti tehase töötajatega, kuid tunnistajad ei kinnitanud kostja väidet, et ka hagejaga sõlmiti puhkusekokkulepe. Ringkonnakohus märgib, et apellant on ekslikul seisukohal, et maakohus ei hinnanud seadusliku esindaja A. Lainoja ütluseid. Olukorras, kus pooled olid erineval seisukohal ning tunnistajate ega muude asjas esitatud tõenditega ei leidnud tõendamist hagejaga puhkusekokkuleppe sõlmimine, tuvastas maakohus menetlusnormidega kooskõlas, et hagejaga puhkusekokkuleppe sõlmimine ei ole tõendatud.
10.Õige ei ole apellandi väide, et maakohus tuvastas ebaõigesti hageja võimaluse teha kaugtööd. Asjas ei ole vaidlust, et kaugtöö tegemise võimalus tulenes hagejale töölepingust (I kd lk 6). Kostjal olid seadusest tulenevad võimalused reguleerida hagejaga töösuhteid, kui ta leidis, et hagejale ei ole tööd anda või fikseerida hageja rikkumised juhul, kui hageja ei täitnud tööülesandeid kokkulepitud viisil või mahus. Asja materjalides sellised tõendid puuduvad.
11.Apellandi väide, et ekraani(kuva)tõmmised ei ole tsiviilkohtumenetluses lubatavad tõendid, ei ole õige. Tegemist on TsMS § 229 lg-te 1 ja 2 mõttes teabega, mille alusel saab kohus kindlaks teha asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Tõendi liigi alusel on tegemist TsMS § 272 lg 1 sätestatud dokumentaalse tõendiga. Õige on aga apellandi väide, et ainuüksi nimetatud tõenditega ei saa hageja väiteid kuluhüvitise ja saamata jäänud tasu osas tõendada. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et hageja ei ole kuluhüvitiste aluseks olnud kulutusi tõendanud. Asja materjalidest ei selgu kulutuste reaalne kandmine, millega seoses ja millal ning, millise teenuse pakkujaga olid kulud seotud. Seega ka eeldades, et hageja kulud kandis, ei ole võimalik asjas kogutud tõendite alusel hinnata kulude vajalikkust ning põhjendatust. Hageja nõue hüvitada kulud 219,34 euro ulatuses tuleb jätta rahuldamata.
12.Apellandi väited puhkuse- ja töötasu viivisenõuete aegumise osas ei ole õiged. Põhipuhkus aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Ka juhul, kui hagejal oli varasemalt kasutamata jäänud puhkust, siis pooled ei ole esitanud seisukohti selles osas, kas hageja kasutas esmalt ära jooksva aasta puhkuse ja alles seejärel varasemalt kasutamata jäänud puhkuse või vastupidi. Maakohus on õigesti lähtunud aegumistähtaja määratlemisel nõude sissenõutavaks muutumise, s.o töösuhte lõpetamise ajast.
13.Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et maakohus mõistis hagejale menetluskulude koosseisus välja 350 eurot õigusabi kulude eest, mis olid tehtud enne hagi esitamist. Hageja esitas esialgselt 350 euro nõude kahjuhüvitisena ja rõhutas, et õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis oli mõistlik, kuna jurist osutas hagejale kohtusse pöördumise eel õigusabi, mis oli vaidlusaluse õigussuhte keerukust arvestades vajalik (I kd lk 4, 16). Ringkonnakohus tühistab selles osas maakohtu otsuse, kuna õigusabi eest tasutud 350 eurot on hageja kinnitusel kantud enne kohtumenetlust. Hagejat esindas õigusteadmistega isik, kes loobus kahju hüvitamise
nõudest (I kd lk 53). Esindaja pidi olema teadlik TsMS § 144 p 1 märgitud kulude väljamõistmise eeldustest, milleks muuhulgas on kulude kandmine konkreetse kohtuvaidluse raames.
14.Osaliselt põhjendatud on apellandi väited, et maakohus rikkus menetluskulude jaotuse sätteid. Hageja loobus kahjunõuetest kokku 2750 (2400 + 350) eurot ja maakohus jättis rahuldamata hüvitise 2400 euro nõudes. Hageja esialgne hagihind oli 23 195, 86 eurot, hageja loobus osast nõuetest, osa vähendas ja pärast muutmisi esitatud terviktekstis oli hagihind 13 856,80 eurot. Kompromissi arutasid pooled 3.11.2017 s.o enne hagi nõude vähendamist ja osa nõuetest loobumist (mis toimusid 23.11., 28.11. ja 22.12. 2017). Ringkonnakohtu arvates ei ole eeltoodut arvestades põhjendatud TsMS § 163 lg 2 kohaldamine. Ringkonnakohus jätab 60 % ulatuses hageja menetluskulud kostja kanda ja 40 % ulatuses kostja menetluskulud hageja kanda. Ülejäänud osas jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus arvestab menetluskulude jaotamisel järgmisega: hageja kohtusse pöördumise eesmärk sai olulises osas täidetud, samas vähendas hageja nõuete suurust ja loobus osa nõuetest, mille tagajärjel vähenes hagihind ca 40 % , lisaks jättis maakohus 2400 euro nõudes hagi rahuldamata.
15.Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, järgib ringkonnakohus menetluskulude jaotamisel sama proportsiooni. Ringkonnakohus ei määra menetluskulusid kindlaks, kuna maakohtus ei hinnatud kostja menetluskulude suurust. Maakohus peab mõlema poole menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust hindama pärast asjas tehtud lahendi jõustumist. Menetlusosalised on menetluskulude nimekirjad kohtuastmete kaupa esitanud, kuid maakohus võib pooltele määrata tähtaja ühtse nimekirja ning vastaspoole seisukoha esitamiseks. Menetluskulud määrab maakohus kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp
Üllar Roostoja
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.