TK, JK ja KK avaldus AS ja RJ vastu kinnistusraamatusse kantud märkuse muutmiseks nõusoleku andmiseks kohustamiseks
Vaidlustatud määrus
Harju Maakohtu 4. juuni 2018 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
TK, JK ja KK määruskaebus
Taotluse esitaja ja liik
TK, JK ja KK avaldusest ja määruskaebusest loobumise avaldus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldajad (määruskaebuse esitajad): TK (isikukood XXXXXXXXX), JK (isikukood XXXXXXXXXX) ja KK (isikukood XXXXXXXXXX), ühine lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Pärn Puudutatud isikud (vastustajad määruskaebemenetluses): AS (isikukood XXXXXXXXXXX) ja RJ (isikukood XXXXXXXXXXX), ühine lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis Vinni
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata TK, JK ja KK taotlus määruskaebusest loobumise vastuvõtmiseks.
2.Võtta vastu TK, JK ja KK avaldus avaldusest loobumiseks.
3.Harju Maakohtu 4. juuni 2018 määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu
5.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta solidaarselt avaldajate kanda.
6.Tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivust 25 eurot TK (isikukood XXXXXXXXXXX) arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXXXX. Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord Kohtumääruse peale võivad avaldajad esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse
tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2.
MENETLUSE KÄIK
1.TK, JK ja KK (avaldajad) esitasid 26. novembril 2017 Harju maakohtule avalduse AS ja RJ (puudutatud isikud) vastu kinnistusraamatusse kantud märkuse muutmiseks nõusoleku andmiseks kohustamiseks. Avaldajad palusid: -
-
-
-
tuvastada puudutatud isikute kohustus anda nõusolek registriosa nr XXXXXXXXX III jakku järgmise märkuse kandmiseks: Märkus kaasomandi valdamise ja kasutamise kohta. Kaasomanike vaheline kaasomandi valdamise ja kasutamise kokkulepe vastavalt 29. 12. 2009 sõlmitud lepingu punktidele kuus üks (6.1) kuni kuus neli (6.4) ning lepingu lisaks olevale plaanile ja käesolevas tsiviilasjas tehtud kohtulahendile. (lisada viide lahendi kuupäevale ning tsiviilasja numbrile); asendada puudutatud nõusolek ülaltoodud märkuse sissekandmiseks käesolevas tsiviilasjas tehtud kohtulahendiga; lugeda 29. detsembri 2009 sõlmitud lepingu p-de 6.1.1 ja 6.1.2 sõnastus alljärgnevaks:
6.1.1.Müüja ainuvaldusesse ja kasutusse jääb lepingu lisaks oleval ruudustikuga tähistatud kinnistu ala suurusega 480 m2, koos seal paikneva kaksikelamu osaga.
6.1.2.Ostja ainuvaldusesse ja kasutusse jääb lepingu lisaks oleval plaanil viirutusega tähistatud kinnistu ala suurusega 1604 m2, koos seal paikneva kaksikelamu osaga.; lugeda 29. detsembri 2009 sõlmitud lepingu lisaks olevaks plaaniks käesolevas tsiviilasjas tehtud kohtulahendile (lisada viide lahendi kuupäevale ning tsiviilasja numbrile) lisatud plaan; edastada kohtumäärus koos selle lahutamatuks lisaks oleva plaaniga täitmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale; jätta kõik menetluskulud puudutatud isikute kanda.
Puudutatud isikud vaidlesid avaldusele vastu.
2.Maakohus jättis avalduse 4. juuni 2018 määrusega (vaidlustatud määrus) rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus solidaarselt avaldajate kanda ja otsustas määrata need rahaliselt kindlaks edaspidi.
3.Avaldajad esitasid määruskaebuse, milles palusid vaidlustatud määruse tühistada ja avalduse rahuldada. Puudutatud isikud vaidlesid määruskaebusele vastu.
4.Ringkonnakohus jättis 31. augusti 2018 määrusega vaidlustatud määruse muutmata, määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldajate kanda.
2 (4)
5.Avaldajad esitasid 14. septembril 2018 avaldusest ja määruskaebusest loobumise avalduse, milles paluvad, et kohus võtaks loobumise vastu ja lõpetaks asja menetluse. Avaldajad kinnitavad, et nad on teadlikud loobumise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Ühtlasi paluvad avaldajad jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Juhul kui menetluskulud jäetakse ikkagi avaldajate kanda, siis mitte jätta nende kanda puudutatud isikute kulu eksperthinnangule (540 eurot), sest see oli ebavajalik tõend. Puudutatud isikud vastavat hüvitise nõuet tegelikkuses ei esitanud ja tegemist ei olnud asja läbivaatamisega seotud kuluga, sest avaldajate kinnistu kaasomandiosa väärtus ei omanud vaidluse lahendamise seisukohast mingisugust tähendust.
6.Puudutatud isikud avaldusest ja määruskaebusest loobumisele vastu ei vaidle. Menetluskulud paluvad puudutatud isikud panna avaldajate kanda. Eksperthinnang omas mh tähendust hindamaks, kas avaldajate taotlus kasutuskorda muuta nende taotletud viisil on puudutatud isikute jaoks olulise mõjuga või mitte. Maakohus selgitas korduvalt, et kui avaldajad soovivad kasutuskorra muutmist esitatud nõude kohaselt, tuleb neil puudutatud isikutele tasuda hüvitist. Seega on hüvitise suurust tõendav dokument vaieldamatult asja läbivaatamisega seotud kulu ja tõend ise omab menetluses tähtsust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et avaldajate määruskaebusest loobumise avaldust ei saa rahuldada. Nähtuvalt avalduse sisust soovivad avaldajad nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu lahendi tühistamist. Määruskaebusest loobumise avaldust rahuldades on aga võimalik vaid ringkonnakohtu määrus tühistada ja sel juhul jääks maakohtu määrus kehtima. Nähtuvalt esitatud avaldusest avaldajad sellist tagajärge ei soovi.
8.Avaldajate avaldusest loobumine tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 ja § 429 lg 1 alusel vastu võtta. Ühtlasi lõpetab ringkonnakohus TsMS § 428 lg 1 p-st 3 ja § 429 lg-st 1 juhindudes tsiviilasja menetluse. Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad asjaolud, mis takistaksid avaldusest loobumise vastuvõtmist.
9.TsMS § 431 lg 2 kohaselt tühistab kõrgema astme kohus, mis menetluse lõpetab, ühtlasi alama astme kohtu lahendi või lahendid. Kui menetluse lõpetab asja lahendanud kohus edasikaebetähtaja jooksul esitatud avalduse alusel, tühistab ta asjas tehtud lahendi või lahendid. Eeltoodust juhindudes tühistab ringkonnakohus nii vaidlustatud määruse kui ka ringkonnakohtu
31.augusti 2018 määruse.
10.Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, kuid kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, mh siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Riigikohus on selgitanud, et viidatud sätte järgi on mitme menetlusosalise korral üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (Riigikohtu 2. juuni 2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, p 18), samuti saab kohus arvestada avalduse rahuldamise ulatust (Riigikohtu 15. märtsi 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-1-17, p 21). Seega on kohtul hagita kohtuasjas ulatuslik kaalutlusõigus, lähtudes õigluse põhimõttest, kuid mitme menetlusosalisega menetluses peab kohus eelkõige juhinduma sarnaselt hagimenetlusele sellest, milline on avalduse alusel lahendatud kohtuasja tulemus. Praegusel juhul on avaldajad avaldusest loobunud. Seetõttu on kohtuvaidluse tulemust arvestades õiglane jätta menetluskulud avaldajate kanda.
3 (4)
Ka eksperthinnanguga seotud kulud tuleb jätta avaldajate kanda. Põhjendamatu on avaldajate seisukoht, et tegemist oli ebavajaliku tõendiga. Puudutatud isikud olid nõus vaidluse lõpetama kokkuleppel, kui nad saavad õiglase hüvitise, kuid avaldajad kompromissiga ei nõustunud. Hüvitise suuruse väljaselgitamiseks oli vaja koostada eksperthinnang, millest nähtub kuidas mõjutavad muudatused kasutuskorras nähtuvates proportsioonides avaldajate soovitud tingimustel puudutatud isikutele kuuluva kinnisasja väärtust. Avaldajate jäik seisukoht, et nad ei ole nõus puudutatud isikutele hüvitist maksma, ei muuda eksperthinnangut vaidluse lahendamise seisukohast ebaoluliseks tõendiks.
11.TsMS § 165 lg 1 kohaldub ka hagita menetluses ja selle esimene lause võimaldab kohtul kaaluda, kuidas jaotada kulud kaotanud menetlusosaliste vahel. Sarnaselt maakohtuga leiab ringkonnakohus, et avaldajad vastutavad kulude kandmise eest solidaarselt. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus määruse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse. Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavaid kulusid rahaliselt, mistõttu ei tee seda TsMS § 174 lg 4 kohaselt ka ringkonnakohus.
12.TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt kuulub avaldajatele tagastamisele pool määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivust vastavalt esitatud taotlusele ehk 25 eurot ( = 50 : 2). Avaldajad avaldasid, et nad soovivad lõivu tagastamist TK arveldusarvele.
13.Vastavalt TsMS § 433 lg-le 1 võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing
/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm
/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.