Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-18-10784 1) Ajutise halduri tasu summas 9 (üheksa) eurot ja 60 senti (sh käibemaks) maksta halduri tasu katteks välja S. K.`e pankrotivarast Advokaadibüroo Heringson GLO (registrikood 12150756) arveldusarvele nr EE082200221053124673 AS-s Swedbank. 2) Ajutise halduri tasu summas 476 (nelisada seitsekümmend kuus) eurot 40 senti (sh käibemaks summas 79,40 eurot) maksta välja riigieelarvelistest vahenditest Advokaadibüroo Heringson GLO (registrikood 12150756) arveldusarvele nr EE082200221053124673 AS-s Swedbank.

ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK

Viru Maakohtu menetluses on S. K.`e avaldus pankroti väljakuulutamiseks. 23.08.2018 määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Eve Selberg`i.

AJUTISE HALDURI ARUANNE

Esitatud aruande kohaselt, võlgniku majandusliku seisundi kindlakstegemiseks on haldur esitanud järelepärimised krediidiasutustele, riiklikele registritele, maksu- ja tolliametile. Aruande koostamise kuupäevaks on ametiasutustelt vastused saabunud. Aruande koostamisel kasutas ajutine pankrotihaldur ka avalikult kättesaadavat informatsiooni. Andmed võlgniku vara kohta: Võlgnik S. K. omab Eesti Vabariigi pankades alljärgnevat arvelduskontot: arvelduskonto nr EE11 1010 5520 0104 7005, AS SEB Pank. Konto jääk 31.08.2018.a. seisuga 64,22 eurot.

2-18-10784 Võlgniku igakuisteks sissetulekuteks on toimetulekutoetus Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuselt. Nasdaq CSD Eesti filiaali vastusest ajutise halduri päringule tuleneb, et S. K.’e nimele ei ole avatud väärtpaberikontot, mistõttu antud isiku nimel ei ole registreeritud ühtegi väärtpaberit. Maanteeameti 19.09.2018.a. vastusest ajutise halduri päringule tuleneb, et võlgniku nimele sõidukeid, väikelaevu ja jette liiklusregistris registreeritud ei ole ja perioodil 01.01.2016 kuni 15.09.2018 ei ole olnud. Võlgnik on töötuna arvele võetud alates 19.03.2018. Võlgnik otsib käesoleval ajal Eesti Töötukassa kaudu tööd, tema sissetulekuks on Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse poolt makstav toimetulekutoetus alla 200 euro kuus, mida TMS § 132 alusel ei saa arestida. Vara võlgnikul puudub. Võlgniku võlad Täitemenetluse registri andmetel on võlgniku suhtes käesoleval hetkel menetluses alljärgnevad täitemenetlused:  Kohtutäitur Tatjana Afanasieva nõue summas 80 eurot, peamine sissenõudja Politseija Piirivalveamet;  Kohtutäitur Tatjana Afanasieva nõue summas 80 eurot, peamine sissenõudja Politseija Piirivalveamet;  Kohtutäitur Kristel Maalman nõue summas 2 018,82 eurot, peamine sissenõudja G4S Eesti AS;  Kohtutäitur Risto Kütt nõue summas 120 eurot, peamine sissenõudja Politsei- ja Piirivalveamet;  Kohtutäitur Risto Kütt nõue summas 1 215,14 eurot, peamine sissenõudja SEB Pank AS;  Kohtutäitur Risto Kütt nõue summas 680,81 eurot, peamine sissenõudja SEB Pank AS;  Kohtutäitur Natalja Malahhova nõue summas 483,00 eurot, peamine sissenõudja Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu;  Kohtutäitur Natalja Malahhova nõue summas 134,21 eurot, peamine sissenõudja Politsei- ja Piirivalveamet. Võlgniku käesoleval ajal teadaolevad kohustused moodustavad kokku 4 811,98 eurot ning võlad suurenevad intresside, viiviste ja kohtutäiturite tasude võrra. Hinnang võlgniku varalisele seisundile Võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et võlgniku teadaolevad võlad moodustavad käesoleva aja seisuga kokku 4 811,98 eurot ning kohustused suurenevad intresside ja viiviste kasvades. Samuti lisanduvad kohtutäiturite tasud. Võlgnikul vara puudub. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on toimetulekutoetus vähem kui 200 eurot kuus. Võlgnikul puudub vara ja stabiilne sissetulek, mille tõttu vajadus täiendava finantsanalüüsi järele puudub. Tuginedes eelpoolnimetatule, hindab ajutine pankrotihaldur S. K.’e maksejõuetuse püsiva iseloomuga olevaks. Arvamus maksejõuetuse põhjuste kohta Võlgnik on pankrotiavalduses välja toonud, et on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutine. Vastavalt avaldusele ei suuda võlgnik täita kohustusi võlausaldajate ees. Maksejõuetuse põhjuseks loeb võlgnik töökoha kaotust 2011. aastal, pärast mida ei ole võlgnik tööd leidnud ning on tekkinud majanduslikud raskused. Kuna võlgnikul puudub vara

2-18-10784 ning töö, ei ole ta suuteline täitma tekkinud kohustusi ning kasvavaid intresse ja kohtutäiturite tasusid. Võlgnikul on kohustused ja vara puudub ning arvestades kohustuste mahtu ja võlgniku sissetulekut puuduvad võlgnikul reaalsed võimalused oma majandusliku seisundi parandamiseks. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse primaarse põhjusena saab välja tuua töökoha kaotust. Ajutine pankrotihaldur leiab, et S. K.’e maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise võimalusi S. K.’e pankrotimenetluses. Kokkuvõte PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. S. K. on maksejõuetu. S. K.’e kohustused ületavad tema nimel olevate varade väärtuse. S. K.’el ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutine haldur palus välja kuulutada võlgniku pankrot. Võlgnik on esitanud kohustusest vabastamise avalduse. Lähtudes PankrS § 170 lg 1 võib võlgniku kohustusest vabastamise avalduse esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Ajutine haldur esitas kohtule tasu taotluse. Ajutine haldur palus välja mõista ajutise pankrotihalduri tasu S. K.’e pankrotimenetluses, väljamakse teostada Advokaadibüroole Heringson GLO summas 405 eurot (lisandub käibemaks 81 eurot), tasu koos käibemaksuga 486 eurot. Ajutine haldur palus hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu summas 397 eurot (millele lisandub käibemaks), mis kuulub väljamaksmisele büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb - Advokaadibüroole Heringson GLO (registrikood 12150756, arvelduskonto nr EE082200221053124673 AS Swedbank). Kohtuistung

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada S. K.’e pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Eve Selberg`i. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1, kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Vastavalt PankrS § 31 lg 4, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Lähtuvalt PankrS § 1 lg 2 ja lg 3, võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei

2-18-10784 kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 91 lg 1 kohaselt füüsilisest isikust võlgnik ei tohi tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Ajutise halduri aruandest selgub, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal on tuvastatud, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 4 811,98 eurot, vara võlgnikul puudub. Kohus jõuab järeldusele, et võlgnik on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Primaarseks maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on töökoha kaotus. Kohus leiab, et tuleb välja kuulutada võlgniku pankrott. Pankrotihaldur Eve Selberg on andnud nõusoleku asuda pankrotihalduriks võlgniku pankrotimenetluses. Kohus leiab, et Eve Selberg vastab pankrotihalduri kohta kehtestatud nõuetele ning nimetab Eve Selberg`i S. K.’e pankrotimenetluses pankrotihalduriks. Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 22. oktoobril 2018 kell 14.30 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas. Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse töötasu ja vajalike kulutuste väljamõistmiseks. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud S. K.’e pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 4,5 tundi. Kokku moodustab ajutise halduri 486 eurot (sh käibemaks). Lähtuvalt PankrS § 23 lg 1, lg 2 ja lg 3, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kohus, arvestades ajutise pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise pankrotihalduri kutseoskusi, leiab, et ajutise halduri taotluses esitatud ajutise halduri tasu ja kulutuste arvestus on põhjendatud ning ajutise halduri tasu ja kulutuste suurus tuleb määrata vastavalt ajutise halduri taotlusele. Seega leiab kohus põhjendatud olevat määrata ajutise halduri tasu suuruseks 486 eurot (sh käibemaks). /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.