QULAMO OÜ (pankrotis) pankrotihalduri K M A G vastu QULAMO OÜ-le (pankrotis) võlgnevuse tasumise nõudes
Tsiviilasja hind
11004,39 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: QULAMO OÜ (pankrotis) pankrotihaldur K M, epost xxxx, lepinguline esindaja vandeadvokaat Viktor Särgava, e-post [email protected]; Kostja: A G (isikukood xxxx, elukoht xxxx, lepinguline esindaja vandeadvokaat Jaak Siim, e-post [email protected] ja [email protected])
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 27.08.2018
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
2.Jätta menetluskulud QULAMO OÜ (pankrotis) kanda.
3.Määrata menetluskulude rahaline suurus eraldi määrusega peale käesoleva kohtulahendi jõustumist.
Teha kohtuotsus pooltele kättesaadavaks. Edasikaebamise tähtaeg Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
1(7)
2-18-1057 Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue
1.QULAMO OÜ (pankrotis) pankrotihaldur K M (edaspidi hageja) esitas 22.01.2018 Harju Maakohtusse hagi A G (edaspidi kostja) vastu QULAMO OÜ (pankrotis) kasuks võlgnevuse 11004,39 eurot väljamõistmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt kuulutati Harju Maa-kohtu 12.05.2017 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-2233 välja QULAMO OÜ (endise ärinimega Aviplus OÜ, edaspidi võlgnik), pankrot ja pankrotihalduriks nimetati hageja. Võlgniku juhatuse liikmeks oli 01.09.2016 kuni 13.04.2017 H H, edaspidiselt on võlgniku juhatuse liikmeks olnud xxxx Vabariigi kodanik E J M. 08.05.2015 sõlmisid võlgnik ja kostja laenulepingu (edaspidi nimetatud leping), mille kohaselt andis võlgnik kostjale laenu summas 12 000 eurot. Lepingu kohaselt oli laenu tagasimaksmise tähtaeg 07.05.2016 ning intress 8% aastas. Kostja on võlgnikule tagastanud laenust summa 3000 eurot järgnevalt: 1) 05.06.2015 – 1000 eurot; 2) 01.07.2015 - 1000 eurot; 3) 02.10.2015 - 1000 eurot. Seega on tagastamata laenu jääk 9 000 eurot, millele lisanduvad intressid ja viivised. 09.06.2017 esitas hageja võlgniku nimel kostjale nõudekirja eelnimetatud laenusumma tagastamiseks koos intresside ja viivistega Vastuseks saatis kostja 13.10.2017 hagejale e-kirja, milles märkis, et laen on võlgnikule sularahas täielikult tagastatud raha üleandmisega võlgniku endisele juhatusele liikmele H H ja seetõttu kostja enam midagi võlgnikule võlgu ei ole. E-mailile lisati ka võlgniku kassa kviitung, mille kohaselt on kostja võlgniku juhatuse liikmele H H 10.11.2016 sularahas tasunud 10 400 eurot. Hageja leiab, et kõnealuse kviitungi puhul on tegu võltsinguga ning tegelikult ei ole kostja võlgnikule ülejäänud laenu jääki tagastanud. H H on andnud kostjale fiktiivse kviitungi, millega on soovitud tekitada õigusnäivust kostja poolt võla väidetava tasumise kohta. Hageja palub kviitungiga tõendina mitte arvestada. Kuivõrd võlgnik väljastas kostjale laenu summas 12 000 eurot intressiga 8% aastas tagastamistähtajaga 07.05.2016 ning kostja on tagastanud sellest laenust ainult 3000 eurot, on hageja võlgniku pankrotihaldurina kostja vastu laenusuhtest tulenevalt põhinõue summas 9000 EUR, millele lisanduvad intressid summas 772,13 eurot (perioodi 08.05.2015-07.05.2016 osas) ja viivised 1232,26 eurot (perioodi 08.05.201622.01.2018 osas), millise summa kokku 11004,39 eurot palub hageja kostjalt võlgniku kasuks välja mõista.
Kostja vastuväited hagile
2.Kostja vaidleb hageja nõudele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Kostja ei nõustu hageja väitega, et kostja ei ole võlgnikule laenu tagastanud ning et võlgniku seadusliku esindaja H H poolt kostjale antud kassa kviitung 10400 euro vastuvõtmise kohta on võltsitud, fiktiivne. Kostja leiab, et nimetatud kassa kviitungi näol on tegemist kohustuse täitmise kviitungiga võlaõigusseaduse (VÕS) § 95 lg 1 mõttes, seega on laenujäägi tagasimaksmine koos intressiga võlgnikule tõendatud. Samas puudus kostjal puudus igasugune võimalus omapoolselt tagada, et võlgniku nimel sularahas tagastatud laenusumma koos kõrvalkohustuse summaga vastu võtnud juhatuse liige H H selle rahasumma ka võlgniku kassasse paneb või hiljem selle arvelt mõne võlausaldaja nõude rahuldab. Ka ei olnud kostja laenu tagastades teadlik sellest, kuidas oli korraldatud võlgniku raamatupidamine
2(7)
2-18-1057 ja kas tal esines võlausaldajate ees täitmata kohustusi. Kostja leiab, et tema on oma kohustused võlgniku ees täielikult täitnud ja hageja nõudel puudub alus ning see tuleb jätta rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse koos poolte täiendavate seisukohtadega, kuulanud pooled ära kohtuistungil ning olles uurinud asjas esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
4.Pankrotiseaduse (PankrS) § 35 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ja läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. PankrS § 36 lg 1 kohaselt pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 541lg 1 kohaselt pankrotihaldur teeb pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid. Halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks on võlgnik, kui seadusest ei tulene teisiti. Haldur osaleb oma ülesannetest tulenevalt poolena võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodust tulenevalt on hagi rahuldamise eelduseks asjaolu tuvastamine, et kostja ei ole võlgnikule ülejäänud laenusummat (9000 eurot) koos intressi ja viivistega tagastanud.
5.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Asjas mittevaidlustatud asjaolude (TsMS § 231 lg 2 ja 4) ja esitatud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks järgmised asjaolud:
1.QULAMO OÜ (endise nimega Aviplus OÜ) on kantud äriregistrisse 06.08.2013 (e-äriregistri väljavõte tl 15-16);
2.08.05.2015 sõlmisid võlgnik ja kostja laenulepingu, mille kohaselt andis võlgnik kostjale laenu summas 12 000 eurot. Lepingu kohaselt oli laenu tagasimaksmise tähtaeg 07.05.2016.a ning intress 8% aastas. Kostja on nimetatud laenust tagastanud ajavahemikul 05.06.2015 kuni 02.10.2015 võlgniku pangakontole summa 3000 eurot (konto väljavõte tl 17);
3.01.09.2016 kuni 13.04.2017 oli võlgniku juhatuse liikmeks H H, edaspidiselt xxxx Vabariigi kodanik E J M G (tl 15-16);
4.10.11.2016 kuupäevaga on dateeritud võlgniku poolt juhatuse liikme H H poolt allkirjastatud Aviplus OÜ kassa kviitung nr 20161011 summa 10400 eurot laekumise kohta laenu tagastusena A G (tl 22);
5.12.04.2017 allkirjastasid H H võlgniku juhatuse liikmena ja xxxx Vabariigi kodanik E J M G akti, mille kohaselt H H andis üle ja osaühingu uus juhatuse liige E J M G (võlgniku juhatuse 3(7)
2-18-1057 liige alates 13.04.2017) võttis vastu järgmised Aviplus OÜ dokumendid ja varad: pearaamat, bilanss, põhivarade loetelu, ostuarved, müügiarved, koostöölepingud, lepingud, laenulepingud, kassa sissetuleku ja, väljamineku orderid, sularaha kassa, põhivara ja vahendid (tl 24-26);
6.Harju Maakohtu 12.05.2017 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-2233 kuulutati välja QULAMO OÜ (endise ärinimega Aviplus OÜ), pankrot ja pankrotihalduriks nimetati K M (tl 12-14); 30.05.2017 andis H H võlgniku juhatuse liikmena vande, et ta ei ole juhatuse liikmena laenu andnud ega laenu võtnud (tl 31 pöördel);
7.09.06.2017. a esitas hageja kostjale nõudekirja eelnimetatud laenusumma tagastamiseks koos intresside ja viivistega (tl 18-20);
8.13.10.2017 saatis kostja hagejale e-kirja, milles märkis, et tema võlgnevus on tasutud 2016.a., mille tõestuseks esitab foto kassa orderis (tl 21-22, 56).
6.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on võlgnikule laenujäägi 9000 eurot koos intressiga, kokku summas 10400 eurot, tasunud ja kas võlgniku seadusliku esindaja H H poolt 10.11.2016 kostjale antud kassa kviitung summa 10400 eurot kättesaamise kohta on kohustuse täitmise kviitungina kehtiv (VÕS § 95 lg 1), st kas nimetatud kviitung tõendab võlgnikule laenujäägi ja intressi maksmist (tl 22).
7.Hageja leiab, et nimetatud kviitungi näol on tegemist H H poolt nn intellektuaalse võltsimise teel koostatud dokumendiga, mis on formaalselt autentne (allkirjastatud H H poolt), kuid sisult fiktiivne ja ebaõige (tegelikult ei ole kostja poolt nimetatud summas raha üleandmist võlgnikule toimunud) ning mille eesmärgiks on kolmandatele isikutele mulje jätmine kostja poolt võlgnikule laenujäägi ja intressi tasumisest (näilik tehing). Kviitungi võltsitust põhistab hageja sellega, et kuna laen oli välja makstud kostjale võlgniku pangakontolt ja samuti oli laenu tagastamine 3000 euro ulatuses toimunud võlgniku pangakontole (tl 17), pole ülejäänud summa sularahas tagastamine (koos intressiga kokku 10400 eurot) eluliselt usutav. Samuti ei ole hageja võlgniku pankrotihaldurina tuvastanud nimetatud summa laekumist võlgniku kassasse ning ühtlasi ei ole kõnealuse väidetava laekumisega ühegi võlausaldaja nõuet rahuldatud. Samuti on halduri hinnangul H H selgitused laenu jäägi tagastamise kohta äärmiselt vastu-rääkivad, mistõttu nad ei ole usutavad. Nii seletas H H 11.04.2017 toimunud korraldaval kohtuistungil tsiviilasjas nr 2-17-2233 (AS MiniCredit (pankrotis) avaldus Aviplus OÜ pankroti väljakuulutamiseks) järgmist: „Kõik Aviplus dokumendid on minu valduses. Raamatupidamine asub meil kontoris. Raamatupidamist ei tee hetkel keegi. Seda pole tehtud alates hetkest, millal sain juhatuse liikmeks. Ettevõte ei ole käibemaksukohuslane. Aastaaruanded on esitatud. 2015.a aruanne peaks olema esitatud. 2015.a aruande pidi esitama eelmine omanik. Juhatuse liikmena ei ole 8 kuud mitte midagi teinud. Võlgasid sisse nõudnud ei ole. Lepingute järgi pole vaja midagi veel sisse nõuda. Oma võlausaldajatele võlgasid tasunud ei ole...Olen olnud juhatuse liige 02.09.2016.a. Raamatupidamisdokumente ei ole mulle üle antud. Olen pidanud neid ise taastama (tl 23). Järgmisel päeval (12.04.2017) allkirjastatud aktiga andis H H väidetavalt kõik võlgniku dokumendid ja vara üle xxxx Vabariigi kodanikule E J M G, kellest sai uus võlgniku juhatuse liige alates 13.04.2017 (tl 24-26). Hageja juhib tähelepanu, et nimetatud isiku puhul on arusaadavalt tegemist variisikuga (kes on seotud Eestis 79 äriühinguga, millest enamik on nime vahetanud, maksehäiretega ja /või millistel on majandusaasta aruanded kohaselt esitamata (tl 86), kes ilmselt ei valda eesti keelt ja kelle puhul ei ole loogiline ega usutav, et kõnealune isik hakkaks vahetult enne võlgniku suhtes pankroti väljakuulutamist (12.05.2017) tegelikult sellist äriühingut juhtima. Seega teenis nimetatud isiku juhatuse liikmeks määramine ja talle väidetavalt võlgniku raamatupidamisdokumentide üleandmise kohta akti koostamine ainult eesmärki tekitada õigusnäivus nimetatud dokumentide haldurile üleandmise võimatuse kohta ja varjata tegelikku olukorda, sh kostja poolt võlgnikule võla tasumata jätmist. Teiseltpoolt ei olnud H H ́il ka võimalik uuele juhatuse liikmele dokumente üle anda, kuna E J M G pole kunagi Eestis käinud ja H H suhtes oli tsiviilasjas nr 2-16-11518 (AS Minicredit, pankrotis) pankrotimenetluse tagamiseks seatud 4(7)
2-18-1057 elukohast lahkumise keeld (tl 27-29). 30.05.2017 andis H H võlgniku juhatuse liikmena vande, et ta ei ole juhatuse liikmena laenu andnud ega laenu võtnud (tl 31 pöördel), millega on ta kinnitanud, et ei ole võlgasid sisse nõudnud. Ometi on H H allkirjastanud võlgniku nimelt lisaks vaidlusalusele 10.11.2016 kassakviitungile sama aasta detsembris veel kaks kassa kviitungit kogusummas 229900 euro (200000 euro ja 29900 euro) laekumise kohta võlgniku kassasse (tl 30-31), kuid samas seletanud 04.10.2017 toimunud eelistungil tsiviilasjas 2-17-11850 (QULAMO OÜ (pankrotis) avaldus H H suhtes ajutise halduri nimetamiseks): raha oli 2016 minu kontrolli all ettevõtte kassas. Laenuandjaks oli Aviplus OÜ, kes laenas raha edasi teisele ettevõttele. Ma ei kulutanud raha ära, vaid investeerisin. Sissemakse on dokumenteeritud kassaordeniga ja väljamakse on laenulepingu alusel, 200000 eurot läks laenuks ühes tükis ühele äriühingule viieks aastaks. Mis äriühingu nimi oli, ei mäleta (tl 33). Hageja osundab, et H H oli 09.11.2015 Harju Maakohtu poolt süüdi mõistetud kuritegudes KarS § 3891 lg 2; § 3811 lg 1, § 394 lg 2 p 3 järgi, kuid ei ole tasunud isegi kohtuotsusega riigile väljamõistetud sundraha 1332 eurot (kohtuotsus tl 34-36). Hageja hinnangul eeltoodust nähtub, et H H puhul ei ole tegemist usaldusväärse isikuga, kelle poolt allkirjastatud kassa kviitungiga 10400 euro laekumise kohta võlgniku kassasse saaks arvestada.
8.Kostja selgitab laenujäägi väidetavat tagastamist koos intressiga kogusummas 10400 eurot sularahas sellega, et esialgu asus 08.05.2015 võlgnikult saadud laenu summas 12 000 eurot tagastama 1000 euro suuruste osamaksetena, kuid 2015. aasta suve lõpus halvenenud majandusliku olukorra tõttu ei osutunud see peagi enam võimalikuks. Pärast seda, kui kostja leidis rahalised vahendid, et teha 02.10.2015 veel üks 1000-eurone tagasimakse, võttis ta ühendust toonase võlgniku juhatuse liikme V J, et temaga senisest soodsamates laenulepingu tingimustes kokku leppida. Nimetatud isik oli võlgniku poolelt ka see isik, kellega kostja 2015.a. mais laenulepingu sõlmimiseks läbi rääkis ja kokkuleppele jõudis. Kostjal õnnestuski jõuda 2015.a. lõpus võlgniku seadusliku esindaja V J kokkuleppele, et tagastamata laenujääk koos sellelt arvestatud intressiga tuleb tasuda hiljemalt 2016.a. novembriks ning seda võib teha ühekordse maksena. Kostja pöördus 2016.a. oktoobris taas Vitali Jaroševitši poole, tundes huvi, kas oleks võimalik tasuda laenujääk koos laenusummalt arvestatud intressiga sularahas, kuna kostja oli laenu tagastamiseks raha sularahas kogunud. Ootamatult kuulis kostja V J, et viimane ei ole enam võlgniku juhatuse liige ning laenu tagastamise küsimuses tuleb kostjal pöörduda võlgniku uue juhatuse liikme H H poole, kelle kontaktandmed ta kostjale andis. Kostja märgib, et eelnevalt puudusid tal H H mistahes isiklikud või rahalised suhted. Kostja leppiski H H kokku laenu- ja kõrvalkohustuse summa 10 400 euro tagastamises sularahas aadressil xxxx büroohoones, kus seejärel rahasumma üleandmiseks kokku saadi. Pärast raha üleandmist nõudis kostja H H kirjalikus vormis kinnitust rahasumma üleandmise kohta, mispeale viimane vormistas 10.11.2016 kassa kviitungi nr 20161011 ja andis selle kostjale. Kostja leiab, et kassa kviitungi näol on tegemist kohustuse täitmise kviitungiga võlaõigusseaduse (VÕS) § 95 lg 1 mõttes, seega on laenujäägi tagasimaksmine koos intressiga võlgnikule tõendatud. Lisaks taotles kostja nii enda vande all kui ka H H tunnistajana ülekuulamist, kuid kohus jättis esimese taotluse rahuldamata, kuna hageja ei andnud selleks TsMS § 268 kohast nõusolekut (tl 80), H H jättis aga kohus üle kuulamata põhjusel, et viimase ilmumise kohtuistungile kohustus tagama kostja, kuid H H ei ilmunud kolmel korral istungile, esitamata tõendeid oma mitteilmumise mõjuva põhjuse kohta (kohtuistungi protokoll tl 119-120).
9.Hinnates poolte väiteid ja esitatud tõendeid, asub kohus seisukohale, et kuigi võlgniku endise juhatuse liikme H H puhul on tegemist ilmselt üldiselt ebausaldusväärse ja valeväiteid esitava ning pettusele kalduva isikuga, puudub alus lugeda ka tema poolt allkirjastatud ja 10.11.2016 kuupäevaga dateeritud võlgniku kassa kviitungit nr 20161011 summa 10400 euro vastuvõtmise kohta kostjalt võlgniku kassasse (tl 22) ebausaldusväärseks tõendiks, millega ei saa kohus asja lahendamisel arvestada (TsMS § 238 lg 5). Kohus leiab, et kuigi kostja poolt rahasumma 10400 eurot üleandmine võlgnikule ühe maksena sularahas ei ole eluliselt usutav (kohtule jääb arusaamatuks, mis põhjusel oli see kostjale väidetavalt soodsam kui makse(te) tegemine võlgniku pangakontole, mida kostja oli 5(7)
2-18-1057 varem kolmel korral teinud?) ja see ilmselt ei riimu ülejäänud H H tegevust ja väiteid/seletusi iseloomustavate asjaoludega, millele hageja on osundanud (p 7), vastab tema poolt kostjale antud kassa kviitung VÕS § 95 lg 1 sätestatud võlgniku kohustuse täitmise kviitungi formaalsetele tunnustele, mille väljaandmise puhul võlausaldaja poolt tuleb eeldada võlgniku poolt oma kohustuse täitmist. Kohtul puuduvad tõendid, et kostjal sellist summat sularahas ei olnud (kogutud) või ei saanud olla ning et võlgniku seadusliku esindaja ja kostja kohtumist sularaha üleandmiseks/vastuvõtmiseks ei toimunud või ei saanud toimuda. Seega kohus leiab, et kostja on piisavalt tõendanud, et ta on laenujäägi (9000 eurot) koos juurdearvestatud intressiga võlgnikule 10.11.2016 ära maksnud. Kohus nõustub kostjaga selles, et viimasel puudus pärast raha üleandmist võlgniku seaduslikule esindajale võimalus omapoolselt tagada, et võlgniku juhatuse liige H H nimetatud rahasumma tegelikult võlgniku raamatupidamises kassa sissetulekuna arvele võtab või selle arvel mingeid võlgniku kohustusi täidab. Eeltoodud põhjendustel tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, jätab kohus menetluskulud pankrotivõlgniku QULAMO OÜ (pankrotis) kanda. PankrS § 541lg 1 teise lause kohaselt on halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks võlgnik, kui seadusest ei tulene teisiti.
11.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus leiab, et käesolevas asjas on menetluskulude rahaline suurus otstarbekas kindlaks määrata eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
12.TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
6(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.