Harju Maakohus
Kohtunik
Tiiu Hiiuväin
Määruse tegemise aeg ja koht
25. september 2018. a, Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-17-18837
Tsiviilasi
G. N. (pankrotis) pankrotimenetlus
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse lõpetamine raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kohustustest vabastamise menetluse algatamine
Menetlusosalised
Avaldaja (võlgnik): G. N. (isikukood xxx, elukoht xxx; epost xxx) Pankrotihaldur: Ly Müürsoo (Väike-Ameerika 8-203, 10129 Tallinn; e-post [email protected])
Võlausaldaja Tallinna kohtutäitur Arvi Pink Danske Bank A/S Swedbank AS
Rahuldamata nõue (eurodes) 435,20 7298,85 5369,46
Swedbank AS
3) 4) 5) 6) 7)
5369,46
0,00
5369,46
13 103,51
0,00
13 103,51
Pandiese puudub. Müüdud ja müümata pankrotivara ei ole, samuti ei ole teistelt isikutelt saadaolevat vara. Pankrotimenetluses ei ole haldur hagisid esitanud ega kavatse esitada. Kohtukulud käesolevas menetluses puuduvad. Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Maksejõuetuse põhjustas halduri hinnangul vastutustundetu käitumine
8)
kohustuste võtmisel ja pideva sissetuleku puudumisest tulenev suutmatus tasuda võetud kohustusi. Võlgnik esitas 15.12.2017 koos pankrotiavaldusega ka võlgniku kohustustest vabastamise avalduse. Usaldusisiku nimetamise küsimus oli 20.04.2018 halduri poolt välja kuulutatud võlausaldajate üldkoosoleku päevakorras. Ühtegi võlausaldajat koosolekule ei ilmunud ning pankrotihaldurile ei esitatud kandidaate, keda määrata usaldusisikuks.
Pankrotihaldur tegi ametiülesannete täitmiseks järgmisi toiminguid: teadete koostamine ja saatmine võlausaldajatele pankroti väljakuulutamise ja võlausaldajate I üldkoosoleku toimumise kohta; võlausaldajate I üldkoosoleku ettevalmistamine koos vara ja võlgade nimekirja koostamisega, võlausaldajate I üldkoosolekul osalemine; taotluse koostamine pankrotitoimkonna moodustamata jätmiseks; ettekande koostamine pankrotivara kohta; nõudeavalduste ja nendele lisatud alusdokumentide kontroll; nõuete kaitsmise koosoleku ettevalmistamine ja läbiviimine, protokolli ja tunnustatud nõuete nimekirja koostamine; jaotusettepaneku koostamine ja teate avaldamine; lõpparuande koostamine; korduvad vestlused ja selgitused võlgnikuga ning võlausaldajate esindajatega; arvelduskontodel allkirjaõiguse ümbervormistamine. Kokku 11 tundi, arvestusega 80 eurot tunnis. Pankrotihaldur palub määrata oma tasuks 880 eurot, millele lisandub käibemaks summas 176 eurot. Kokku 1056 eurot. Haldur palub kohtul lõpetada G. N. pankrotimenetlus raugemise tõttu, kuna pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid pankrotimenetlusega seotud väljamakseteks; otsustada pankrotihaldurile tasu määramine summas 1056 eurot (sh käibemaks) ning tasu maksta välja OÜ Sentire M.K arvelduskontole xxx; määrata pankrotihaldurile tasu menetlusabi andmise korras summas 1176 eurot (sh käibemaks); otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ning vabastada pankrotihaldur Ly Müürsoo kohustustest. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise määrusega. Vastavalt PankrS § 157 p-le 5 lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus PankrS § 163 lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Pankrotihaldur Ly Müürsoo on 30.05.2018 kohtule esitatud aruandes teatanud, et G. N. (pankrotis) pankrotimenetluses puuduvad vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohus on teinud 01.06.2018 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded G. N. (pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 1400 eurot 10 päeva jooksul alates ettepaneku avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tähtaja jooksul ei ole võlausaldajad ega kolmas isik avaldanud kohtule valmisolekut kanda võlgniku pankrotimenetluses täiendavaid kulusid. Seega esineb PankrS § 158 lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega leiab, et G. N. (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Võlgniku pankrotimenetluses on tunnustatud kolme võlausaldaja nõuded. Vaidlused nõuete ja nende rahuldamisjärkude üle puuduvad. Võlgnikul puudub vara, sealhulgas panditud ning teistelt isikutelt saada olev vara. Võlausaldajad ei ole avaldanud soovi täiendavate kulutuste kandmiseks võlgniku
pankrotimenetluses. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et G. N. (pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga võlgniku maksejõuetuse põhjuste osas ja leiab, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Halduri aruande kohaselt ei ole võlgnik esitanud vastuväiteid võlausaldajate nõuetele. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. Võlausaldajatel on jäänud raha saamata järgmiselt: Tallinna kohtutäitur Arvi Pink 435,20 eurot; Danske Bank A/S 7298,85 eurot; Swedbank AS 5369,46 eurot. PankrS § 165 lg 3 alusel vabastab kohus seoses pankrotimenetluse lõpetamisega pankrotihalduri G. N. (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. Kohustustest vabastamise menetlus G. N. on koos pankrotiavaldusega esitanud kohtule ka avalduse kohustustest vabastamise menetluse alustamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada ning, et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. Võlgniku poolt esitatud avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt (PankrS § 170 lg 1). PankrS § 171 lg 2 p-des 2-5 ammendavalt loetletud asjaolusid, mis takistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamist, ei ole asjas ilmnenud. Ükski võlausaldaja vastuväiteid kohustustest vabastamise menetluse algatamisele esitanud ei ole. Eeltoosut tulenevalt algatab kohus G. N. (pankrotis) kohustustest vabastamise menetluse. Asja materjalidest nähtuvalt ei ilmunud 20.04.2018 toimunud võlausaldajate üldkoosolekule ühtegi võlausaldajat ning usaldusisiku kandidaate pankrotihaldurile esitatud ei ole. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et G. N.t (pankrotis) ennast tuleb kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Usaldusisik peab esitama kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 tulenevalt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Sellest tulenevalt on usaldusisik kohustatud esitama kohtule kord aastas usaldusisiku aruande, millest nähtub, kas ja kuidas võlgnik oma kohustusi täidab ning milles kajastuvad andmed võlausaldajatele võimalike teostatud väljamaksete kohta. G. N. (pankrotis) tuleb esimene usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 25.09.2019.a. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik § 173 lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 172 lg-st 2 tulenevalt peab usaldusisik
võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Halduri tasu PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 23 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 11 tundi. Töötasu arvutamisel on haldur lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot. Töötatud tundide ja tunnitasu määrast lähtuvalt kujuneb halduri tasuks 880 eurot, millele lisandub käibemaks 176 eurot. Haldur on võlgniku pankrotimenetluses läbi viinud kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu 1056 (sh käibemaks) eurot on mõistlik ja põhjendatud. Vastavalt halduri taotlusele kinnitab kohus G. N. (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo töötasuks 1056 eurot (sh käibemaks). G. N. (pankrotis) pankrotimenetluse kulud 120 eurot (sh käibemaks) on kinnitatud Harju Maakohtu 08.05.2018 määrusega. Kuivõrd võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katmiseks ja G. N. (pankrotis) pankrot on välja kuulutatud PankrS § 171 lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ja PankrS § 65 lg 11 ja TsMS § 183 lg 2 alusel halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, summas 476,40 eurot (sh käibemaks). Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot. Ülejäänud osas, so summas 579,60 eurot (sh käibemaks), kuulub pankrotihalduri tasu ja kulud väljamõistmisele võlgnikult G. N.lt. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu väljamaksmise haldurit teenindava büroole OÜ Sentire M.K. arveldusarvele nr xxx. Kohus jätab rahuldamata pankrotihalduri taotluse, millega pankrotihaldur taotles riigi vahenditest välja mõista pankrotihalduri tasu ja pankrotimenetluse kulud kokku 1176 eurot (sh käibemaks), kuivõrd TsMS § 183 lg 2 näeb ette, et pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.