Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

13.09.2023 esitas võlgnik tervikaruande perioodi 25.09.2018-04.09.2023 kohta (kd II, tl 11-13). Aruande kohaselt võlgnik tööl ei käi, kuna ta on sunnitud juba aastaid abistama 24/7 oma raske ja pöördumatu tervisereikkega ema kui hooldajaks määratud isik. Teatavasti ei luba hooldatava tervislik seisund (sh ametlik hooldaja staatus) mingilgi moel võlgnikul tööga tegeleda. Vastasel juhul võinuks üksi jäänud hooldatava elu tema terviserikke tõttu ohtu sattuda. Eluliselt keeruka ja majanduslikult äärmiselt raske ning komplitseeritud olukorra tõttu, mis on jätkunud kuni käesoleva ajani, pole võlgnikul võimalust kohtu kinnitatud jaotusettepanekut täita, kuna maksejõuetus on temast sõltumatult siiani püsiv olnud. Võlgniku sissetulekute suurus 5 aasta peale on kokku 25 257,75 eurot, mis teeb kuus 420,96 eurot (vanaduspension, töövõimetuspension, puudetoetus, sh laen kolmandatelt isikutelt). Elukohaga (üür, kommunaalkulud) seonduvad kulud on igakuiselt ca 115,05 eurot, söök 250 eurot, transport 9,75 eurot ja muud kulud 46,14 eurot. Aruandele oli lisatud 27.10.2022 sotsiaalhoolekandelise abi andmise otsus (kd II, tl 14-16), perearsti 01.09.2023 tõend (kd II, tl 17) ja kontoväljavõte (kd II, tl 18-43). 19.05.2023 edastas kohus võlgniku kohta järelepärimised krediidiasutustele, Maksu- ja Tolliametile, Eesti Töötukassale, Sotsiaalkindlustusametile ja Pensionikeskusele. Krediidiasutuste poolt edastatud vastustest nähtuvalt omab võlgnik Swedbank AS-is arvelduskontot XXXX (seisuga 29.05.2023 lõppsaldo 8,80 eurot, kd I, tl 182-214, pöördel) ja hoiukontot nr xxxx (seisuga 29.05.2023 lõppsaldo 0,02 eurot, kd I, tl 172-181, pöördel). Eesti Töötukassa andmetel on G Nle välja makstud töövõimetoetust, stipendiumi ja sõidu- ja majutustoetust perioodil 25.09.2018 kuni väljavõtte tegemiseni (22.05.2023) kogusummas 2891,60 eurot (kd I, tl 152-153). Maksu- ja Tolliamet teavitas kohut, et perioodil 01.09.2018 kuni 24.05.2023 on xxxx OÜ poolt makstud võlgnikule 2022. aasta aprillis 9 eurot ja Swedbank AS-i poolt 2023. aasta aprillis 0 eurot (kd I, tl 165-167). Pensioniregistri pidaja andmetel on G N nimel avatud pensionikonto nr xxxx. G N ei ole esitanud raha väljavõtmise avaldust. G N ei ole liitunud täiendava kogumispensioniga (kd I, tl 162163). Sotsiaalkindlustusamet teavitas kohut, et G Nle ei ole tehtud väljamakseid alates 25.09.2018 kuni väljavõtte tegemiseni (kd II, tl 2-3). Harju Maakohtu 25.09.2018 määruse kohaselt olid võlgnikul järgnevad võlausaldajad: Jrk Nimi Rahuldamata nõue (eurodes) nr

Tallinna kohtutäitur Arvi Pink (praegune Tallinna kohtutäitur Risto Sepp)

Danske Bank AS (praegune Aktsiaselts Julianus Portfolio)

Swedbank AS

435,20 7298,85 5369,46

20.09.2023 kirjaga andis kohus võlausaldajatele tähtaja seisukoha esitamiseks võlgniku kohustustest vabastamise osas. 25.09.2023 seisukohas märkis Swedbank AS, et ta jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. 02.10.2023 seisukohas palus Aktsiaselts Julianus Portfolio jätta võlgniku G N täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Tallinna kohtutäitur Risto Sepp kohtule kirjalikku seisukohta ei esitanud. 12.10.2023 teostas kohus võlgniku majandusliku seisundi kontrollimiseks päringud Maksu- ja Tolliametile, äriregistrile, kinnistusregistrile, Transpordiametile ja Nasdaq CSD-le. Äriregistri, kinnistusregistri, Transpordiameti ja Nasdaq CSD andmetel ei kuulu võlgnikule vara (kd II, tl 6669). 19.10.2023 toimunud ärakuulamisel osales võlgnik. Võlausaldajad ärakuulamisele ei ilmunud.

Võlgnik avaldas ärakuulamisel, et ta hooldab jätkuvalt oma ema. Samuti on ta oma ema eestkostjaks. Ema elab koos temaga. Võlgnikul ei ole raha, et ema hooldekodusse panna. Ema tervislik seisund on raske. Võlgnik on üksi, tema vend sai surma ja emal ei ole mingeid sissetulekuid. Isa on ka ammu surnud. Võlgnik on praegu Töötukassas arvel. Ta käis proovipäeval kaheks tunniks (xxxx OÜ). Võlgnikule maksti ühe päeva (proovipäev) eest. Võlgnikul on endal ka osaline töövõime kaotus. Võlgnik üürib sotsiaalkorterit (xxxx) xxxx linnalt. Võlgnik on käinud Töötukassa kursustel. Võlgnik on oma ema viimased 10 aastat hooldanud. Võlgnik lõpetas keskkooli ja õppis sideoperaatoriks, kui ta xxxx töötas. Võlgniku igakuised sissetulekud (ca 420,96 eurot) kuluvad kõik ära. Võlgnikul ei ole võlausaldajatele olnud võimalik makseid teha. Võlgnik palub ennast kohustustest vabastada. Kohtumääruse põhjendused Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lõike 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 25.09.2018, s.o rohkem kui viis aastat tagasi. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnik ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. Kohus kontrollib, kas võlgnik on rikkunud menetluse kestel oma kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel. Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5). Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Võlgnik on kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel olnud kohtule kättesaadav ja esitanud kohtule usaldusisiku aruandeid. Võlgnikul on 3 võlausaldajat, kellest 2 esitasid tähtaegselt seisukoha võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Swedbank AS märkis, et ta jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Aktsiaselts Julianus Portfolio palus jätta võlgniku täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Tallinna kohtutäitur Risto Sepp kohtule kirjalikku seisukohta ei esitanud. Võlgniku poolt esitatud andmetest nähtuvalt on ilmne, et võlgnikul ei ole olnud võimalik võlausaldajatele väljamakseid teostada, arvestades siinjuures, et võlgniku igakuiseks sissetulekuks on ca 420,96 eurot. Kohus selgitab, et väljamakseid ei pidanud tegema sellisest tulust, millele ei saanud pöörata sissenõuet, eelkõige miinimumpalk ja toetused (täitemenetluse seadustiku § 131 ja 132). Võlgniku sissetuleku moodustavad üksnes vanaduspension, töövõimetuspension, puudetoetus, sh laen kolmandatelt isikutelt. Ärakuulamisel selgitas võlgnik, et ta on toimetulekuks võtnud kolmandatelt isikutelt laenu. Samuti aitas võlgnikku

onu, kes on nüüdseks surnud. Seaduse kohaselt (PankrS § 173 lg 5) ei pidanud võlgnik kohustusi täitma toetuste arvelt, kuivõrd neile ei saa pöörata sissenõuet. Mõistlikult tulutoova tegevuse hindamisel ja selle otsimisel tuleb arvestada konkreetseid juhtumi asjaolusid, st mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks VÕS § 7 mõttes. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab. (vt RKTKm 30.10.2019. a, 2-11-24696, p 19). Võlgnik on selgitanud, et ta on viimased 10 aastat hooldanud oma ema, kelle tervislik seisund on raske (dementsus ja tal on toitetoru kõhus, ema on ratastoolis) ja kes seetõttu vajab ööpäevaringset järelevalvet. Võlgnikul ei ole raha, et ema hooldekodusse panna. Ema tervislik seisund on raske, mistõttu ei saa võlgnik ka tööle minna. Võlgnik on üksi, tema vend sai surma ja emal ei ole mingeid sissetulekuid. Võlgniku isa on ka ammu surnud. Võlgnik on praegu Töötukassas arvel. Ta käis proovipäeval kaheks tunniks (xxxx OÜ). Võlgnikule maksti ühe päeva (proovipäev) eest. Võlgnikul on endal ka osaline töövõime kaotus. Võlgnik üürib sotsiaalkorterit (xxxx) xxxx linnalt. Kuigi põhiseaduse (PS) § 27 lg-s 5 sätestatud perekonna põhikohustus hoolitseda oma abivajava liikme eest ei ole kõikehõlmav ning perekonnaseadusest ega muust seadusest ei tulene isikule kohustust isiklikult hooldada täisealisi pereliikmeid, kelle suhtes on isikul ülalpidamiskohustus (vt RKPJKo, 09.12.2019. a, 5-18-7, p 146 ja 147), ei välista see siiski pereliikme hooldamise arvestamist selle hindamisel, kas võlgnik on täitnud pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi. Riigikohus on osundanud, et nii võib täistööajaga töötamise kohustuse välistada nt perekondlike kohustuste täitmine (laste kasvatamine, abi vajavate perekonnaliikmete hooldamine) või seadusest tulenevad piirangud, mis takistavad võlgnikul töötada (vt RKTKm 30.10.2019. a, 2-11-24696, p 18). Kohus peab usutavaks, et võlgniku elukorralduse puhul ei pruugi võlgnikul olla oma raske puudega ema hooldamise kõrvalt võimalik täistööajaga tööd teha või vähemalt võib tal olla keeruline leida tasustatavat paindliku tööajaga tööd isegi juhul, kui töötamine oleks hooldajaks määramise otsuse alusel lubatav olnud. Eeltoodust tulenevalt ei saa võlgnikule ette heita, et ta kohustustest vabastamise menetluse ajal võlausaldajatele väljamakseid ei teinud. Tulenevalt kohustusest hooldada oma raske puudega ema ning samaaegselt töötamise keelust ei olnud võlgnikul võimalik teenida sissetulekut, millest võlausaldajate nõudeid rahuldada. Esile toodud asjaolude pinnalt ei saa kohtu hinnangul seega väita, et võlgnik rikkus süüliselt PankrS § 173 lg-st 1 tulenevat kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või seda otsida ja kahjustas sellega võlausaldaja huve. PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (vt RKTKm 04.05.2016. a, 3-2-1-19-16, p 14). Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-ides 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud võlausaldaja huvide kahjustamisele suunatud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt RKTKm 17.04.2013. a, 3-2-1-46-13, p 11; RKTKm 14.11.2011. a, 3-2-1-121-11. a, p 12). Käesoleval juhul ei esine võlgniku käitumises pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise keeldumise absoluutseid aluseid. Tsiviilasja materjalide pinnalt ei ole võimalik jõuda järeldusele, et võlgniku käitumine on olnud suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele, mistõttu oleks tema kohustustest vabastamine välistatud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole menetluse ajal kohustusi rikkunud sellisel määral, et see tooks kaasa kohustustest vabastamata jätmise. Kohus rahuldab võlgniku taotluse ja vabastab võlgniku tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. PankrS § 176 lg 1 järgi kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.

Pankrotivõlausaldaja on isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist (PankrS § 8 lg 3). PankrS § 176 lg 2 sätestab, et kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Vastavalt PankrS § 177 lg-tele 1 ja 2 võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Sama paragrahvi lõige 7 sätestab, et kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad G N kanda. /allkirjastatud digitaalselt/

Anu Vismann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.