M P hagi hind 3500.- eurot O S vastuhagi hind 3500.- eurot
Kohtuasi M P hagi O S vastu pärandvara ühisuse lõpetamiseks ja pärandvara jagamiseks ja O S vastuhagi M P vastu pärandvara jagamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks PärS § 158 alusel. Menetlusosalised
Hageja ja/või vastuhagis kostja: M P (isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja ja/või vastuhagis kostja lepinguline esindaja: Oksana Smirnova (S.O.L.A. Company OÜ, registrikood 12019795, asukoht xxx, 11414 Tallinn) Kostja ja/või vastuhagis hageja: O S (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja ja/või vastuhagis hageja lepinguline esindaja: Jüri Kutõrev (Eesti Õigusbüroo OÜ, registrikood 12821618, asukoht Lembitu tn 8-1, 10114 Tallinn)
Asja arutamine kohtuistungil
20.03.2018.a. ja jätkuvalt kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Rahuldada M P hagi O S vastu A D pärandvara ühisuse lõpetamiseks ja pärandvara jagamiseks.
2.Rahuldada osaliselt O S vastuhagi M P vastu pärandvaral lasuva kohustuse – A D matusekulude – väljamõistmiseks.
3.Rahuldada O S vastuhagi M P vastu pärandvaraks oleva raha jagamiseks pärijate vahel.
4.Jätta rahuldamata O S vastuhagi M Plt PärS § 158 alusel hüvitise väljamõistmiseks.
5.Lõpetada A D pärandvara ühisus M P ja O S vahel ja jagada 16.10.2016.a. surnud A D pärandvaraks olevad esemed ja rahalised vahendid ning pärandvaral lasuvad kohustused järgmiselt:
5.1.O S. jäävad A D pärandvarast järgmised asjad:
- kinnistu xxx väärtusega 28.000.- eurot (Tartu Maakohtu kinnistusosakond, registriosa x) ja - raha A D Swedbank AS arvelduskontol ja tähtajalistel hoiukontodel kokku summas 22.915,33 eurot.
5.2.M Ple jääb A D pärandvarast raha A D Swedbank AS arvelduskontol ja tähtajalistel hoiukontodel kokku summas 24.915,33 eurot.
6.Asendada käesoleva kohtuotsusega M P (i.k. xxx) nõusolekud ja tahteavaldused kinnistu xxx (Tartu Maakohtu kinnistusosakond, registriosa xxx) asjaõiguslepingu sõlmimiseks, millega antakse ühisomand üle O Sle (i.k. xxx), ning kinnistusregistri teises (II) jaos ühisomandike kohta tehtud kande kustutamiseks ning O S kinnistu ainuomanikuna registri II jakku sisse kandmiseks.
7.Välja mõista O Slt M P kasuks hüvitis omandi kaotamise eest kinnistule xxx(Tartu Maakohtu kinnistusosakond, registriosa xxxx) 14.000.- eurot.
8.Välja mõista M Plt O S kasuks 552,50 eurot A D matusekulude katteks. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine. Jätta M P menetluskuludest 90 % O S kanda ja
9.10 % M P enda kanda.
Jätta O S menetluskuludest 10 % M P kanda ja
10.90 % O S enda kanda.
Välja mõista O Slt 1732,50 eurot M P kasuks
11.menetluskulude katteks.
Välja mõista M Plt 55,50 eurot O S kasuks
12.menetluskulude katteks. Tasaarvestus.
Tasaarvestada M P põhinõue ja tema kasuks O Slt välja mõistetud menetluskulud O S kasuks välja mõistetud põhinõude ja menetluskuludega.
14.Välja mõista tasaarvestuse tulemusena O Slt M P kasuks põhinõude ja menetluskulude katteks kokku 15.124,50 eurot.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud.
1.16.10.2016 suri pärandaja A D.
2.A D pärijateks on võrdsetes mõttelistes osades kostja O S ja hageja M P (tõendab pärimistunnistus t/l 14).
3.A D pärandvara koosneb järgnevast: - kinnistu xxx, mille väärtuseks on 28.000.- eurot (tõendab Arco Vara ekspertakt t/l 28); - rahalised vahendid Swedbankis. Pärandaja arvelduskontol oli tema surma hetkel 11.395,38 eurot (t/l 118), tähtajalisi hoiukontosid oli pärandajal kokku 3 kontot, nendest esimesel hoiusel oli 13.380.- eurot, teisel hoiusel 8041,44 eurot ja kolmandal hoiusel 17.027,63 eurot (t/l 116). Lisaks positiivsele pärandvarale lasuvad pärandvaral ka kohustused - pärandaja matusekulud - mille suuruse üle pooled vaidlevad.
4.Pooled ei vaidle ka selle üle, et kinnistu xxx võiks jääda pärandvara jagamise käigus kostjale O Sle. M P nõue ja selle põhjendused.
5.Hageja palub jagada kohtusse esitatud hagis A D pärandvara nii, et lõpetada pärandvara ühisus poolte vahel, jätta pärandvaraks olev kinnistu Xxx , maakonnas kostjale ning kohustada kostjat andma tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks pärandvara ühisuse lõpetamiseks kinnistule selliselt, et kinnisasja ainuomanikuks saab ainuisikuliselt kostja ning kostja maksab hagejale tema omandiosa kaotuse eest 14.000.- eurot. Alternatiivselt palus hageja müüa kinnistu avalikul enampakkumisel ja jagada võõrandamisest saadud tulu poolte vahel võrdselt.
6.Oma nõude tõendamiseks esitas hageja järgmised dokumentaalsed tõendid: väljavõtte kinnistusraamatust kinnistu Xxx vkt maakonnas omanike kande kohta, Tallinna notar Annika Kuimeti poolt 18.07.2017.a. välja antud A D pärimistunnistuse, Arco Real Estate AS eksperthinnangu nr ARE-172836 B kinnistu Xxx alevikus turuväärtuse kindlaks tegemise kohta ja Harju Maakohtu määruse, millega kohus keeldus menetlusse võtmast M P hagi O S vastu kaasomandi lõpetamiseks. Kostja vastuväited, vastuhagi ja nende põhjendused. 13.11.2017.a. esitas kostja vastuse hageja nõudele koos vastuhagiga. Kostja vastuväidete kohaselt kuulub A D pärandvara hulka nii kinnistu asukohaga Xxx (registriosa nr 1xxx), kui ka rahalised vahendid pankades. PärS § 147 järgi on pärandvara poolte ühisomand.
9.Kostja leiab, et M P hagis välja toodud pärandi jagamise viisid on ebaõiglased ega arvesta kostja panusega nendesse. Kostja on korduvalt kutsunud hagejat tulema kinnistule, kasvõi selleks, et hageja saaks vaadata ja näha kus kinnistu asub ja millises ehitustehnilises seisundis ehitis on, kuid hageja ei ole kinnistule tulnud.
10.Tulenevalt asjaolust, et O S on pärandaja A D tütar ehk siis PKS § 80 lg 1 kohaselt pärandaja alaneja sugulane, esitab kostja PärS § 158 alusel pärandvarasse õiglase hüvitise nõude, sest pärandaja viimane soov oli jätta kinnistu asukohaga , Xxx (registriosa nr xxx) oma tütrele, kuna 2000.a. O S kasutas oma EVP kroone nimetatud maa ostmiseks ja erastamiseks ning kostja on koos perega kinnistul elanud alates 2006.a ja alates 2007.a ka aktiivsemalt panustatud kinnistu ehitustegevusse. Aastatel 2007 ning 2010.a vahetati ja parandati kinnistul asuva elamu katust, tehti korda ehitise välisfassaad, mida 2010.a uuendati. Samuti veeti suvilasse elekterijuhtmestik, veetorustik, korrastati ja värviti ruume, paigaldati kipsplaate, paigaldati uus aken ning 2010.a ehitati kinnistule aed. 2009.a soetati kinnistule ka kasvuhoone. Lisaks eeltoodule on O S alates 2006.a tasunud kinnistu maamaksu, kokku 2006-2016 323,08 eurot ja 2010.a tasus O S ka AÜ liikmemaksu summas 6,39 eurot. Ka aitas kostja koos oma perega tegelda kinnistu heakorrastusega ja haljastamisega. Seega panustas kostja ja tema perekond pärandvaraks olevasse kinnistusse, kuid hageja seevastu ei ole kordagi kinnistul isegi käinud, rääkimata pärandvarasse panustamisest. Kuna kostja on pärandajat olulisel määral abistanud nii tööga, kui
ka oma varaga, on selle tulemusel pärandvara olulisel määral suurenenud ja säilinud ehk sisuliselt ehitatigi kinnistul olev maja üles O S ja tema pere kulul, on kostja õigustatud saama pärandvara arvel õiglast hüvitist PärS § 158 alusel ning eeltoodust tulenevalt on kostja nõus hüvitama hagejale 20 % hageja poolt esitatud kinnistu turuväärtusest ehk 5600.- eurot (28.000 x 20%). Kinnistu soovib kostja saada enda ainuomandisse.
11.Arvestades asjaoluga, et A D elas alates 1997.a oma tütre O S kodus aadressil xxx, Tallinn, kostja hoolitses oma ema eest ning tasus kõik tema kulud, mis andis pärandajal võimaluse säästa ning koguda kapitali, sh rahalisi vahendeid, peab kostja õiglaseks jätta kõik pärandaja rahalised vahendid pankades temale.
12.Tulenevalt asjaolust, et kostja korraldas oma kulul ka A D matused, milleks kulus kokku 3294.eurot, palub kostja nimetatust pool ehk 1647.- eurot välja mõista hagejalt.
13.03.04.2017.a. esitatud vastuhagi täpsustuses palus kostja O S PärS § 158 alusel määrata talle pärandvara arvel saadava õiglase hüvitise suuruseks 13.769,47, sest kostja on teinud otseseid kulutusi kinnistu Xxx alevik, parendamiseks kokku summas 3940.- eurot (kohtuotsuse p-s 10 nimetatud tööd), tasunud aastatel 2006-2016 maakamaksu pärandvaraks oleva kinnistu eest summas 323,08 eurot ning x (x) liikmemaksu 2010.a aastal 6,39 eurot ning andnud elamu juurde kuulunud maa erastamiseks oma 7384 EVP krooni. Lisaks tuleb kostja hinnangul õiglase hüvitise kindlaks määramisel arvestada ka mittekaubeldavate väärtustega, mis on kostja jaoks objekti, kui suvekodu subjektiivne ning emotsionaalne väärtus, mille suuruseks peab kostja 9500.- eurot, mis sisaldab ka kostja isiklikku panust oma töö näol pärandvara säilimisse ja selle väärtuse suurenemisse.
14.Kuna asja kohtuistungil arutamise käigus selgus, et pärandaja arvelduskontol AS-s Swedbank oli seisuga 16.10.2016.a 11.395,38 eurot, tähtajalisi hoiukontosid oli pärandajal kokku 3, millest esimesel hoiusel 13.380.- eurot, teisel hoiusel 8041,44 eurot ja kolmandal hoiusel 17.027,63 eurot, mis teeb kokku 49.844,45eurot, kuid A D elas alates 1997.a oma tütre O S ehk kostja kodus, aadressil Xxx , kostja hoolitses oma ema eest s.h tasus kõik ema kulud ning nimetatu tulemusena andis selline kostja poolne toetav käitumine tema emale võimaluse säilitada kapitali, s.o. koguda panka rahalisi vahendeid, ning AS Swedbank väljavõtetest nähtub, et A Dle laekus igakuiselt - alates 2011.a Sotsiaalkindlustusameti pension summas 360,99 eurot ja Vene Föderatsiooni Suursaatkonna Sotsiaalhooldus osakonnalt pension summas 324,48eurot + 14,65eurot + 26,89eurot = 366,02 eurot ehk siis igakuiselt 727,01eurot, - 2012.a laekus pärandaja arvele igakuiselt Sotsiaalkindlustusametist pension summas 373,29eurot ja Vene Föderatsiooni Suursaatkonna A. D Sotsiaalhooldus osakonnalt 420,42eurot + 14,65eurot + 29,39eurot = 464,46eurot ehk siis igakuiselt 837,75eurot, - 2013.a laekus pärandaja arvele Sotsiaalkindlustusametilt pension summas 387,85eurot. Vene Föderatsiooni Suursaatkonna Sotsiaalhooldus osakonnalt poolt makstav pension summas 442,70eurot + 30,51eurot + 14,65eurot = 487,86eurot ehk kokku igakuiselt 875,71 eurot, - 2014.a laekus pärandaja arvele igakuiselt Sotsiaalkindlustusametist pension summas 409,34eurot ja Vene Föderatsiooni Suursaatkonna Sotsiaalhooldus osakonnalt poolt makstav pension summas 437,65eurot + 26,04eurot + 14,65eurot = 478,34eurot ehk siis igakuiselt kokku 887,68eurot, - 2015.a laekus pärandaja arvele igakuiselt Sotsiaalkindlustusametist pension summas 434,62eurot ja Vene Föderatsiooni Suursaatkonna Sotsiaalhooldus osakonnalt poolt makstav pension summas 464,85eurot + 14,65eurot + 21,68eurot = 501,18eurot ehk siis kokku igakuiselt 935,8 eurot, - 2016.a laekus pärandaja arvele igakuiselt Sotsiaalkindlustusametist pension summas 458,58eurot ja Vene Föderatsiooni Suursaatkonna Sotsiaalhooldus osakonnalt poolt makstav pension summas 464,85eurot + 14,65eurot + 17,57eurot = 497,07eurot ehk siis kokku igakuiselt 955,65 eurot, ning pärandaja võttis oma kontolt igakuiselt välja sularahas kindla summana s.o 160.- eurot, millise summaga ei tule inimene oma igapäevase elu korraldamisel toime, kui tal tuleks tasuda korteri, ravimite, söögi ja tarbekaupade eest, tõendab see, et O S toetas oma ema, ema oli
sisuliselt tütre ülalpidamisel, millest tulenevalt on kostjal õigus saada ema pärandvara arvelt õiglast hüvitist 24.000.- eurot.
15.Lähtudes eeltoodust palus O S PärS § 158 alusel määrata pärandvara arvel talle õiglase hüvitise suuruseks 37.769,47eurot (13.769,47 + 24.000).
16.Viimasena täpsustas kostja ka oma vastuhagiavalduses esitatud nõuet, mis puudutab kinnistusraamatu kannete kohtuotsusega asendamist. O S palus jõustunud kohtuotsusega muuta kinnistusraamatu teise jao kannet alljärgnevalt: - kustutada teise jakku kantud (omanik), kinnistu alevik, Xxx (registriosa nr xxx), ühisomanikena M P (isikukood xxx) ja O S (isikukood xxx) ja - kanda kinnistusraamatu teise jakku (omanik), kinnistu asukohaga , Xxx (registriosa nr xxx), omanikuna O S (isikukood xxx).
17.Oma vastuväidete ja vastuhagi tõendamiseks esitas kostja järgmised dokumentaalsed tõendid: arve nr 275908, tellimuse nr 16039, order kviitungi nr 271374, arve- saatelehe nr SAST-02887, ja nr SAST- 02889, foto, arve nr 17063, töövõtulepingu nr 07-07-08 I ja II osa, arve-saatelehe nr 694, eritellimuse kinnituse M006189006, sularahaarved 011003.024139 ja 11004.011430, tellimuse kinnituse 33422, sularahaarved 011009.017851 ja 011009.017850, tšekk/arve nr 10, maamaksu kokkuvõte 2006-2016.a, kviitung/arve nr 6, A S ja V M välja antud tõendid, arve nr 47 ja 823-M, sularaha sissemakse orderi nr 02-162790, 16.03.2000.a ja 02.11.2000.a. tõendid erastamisväärtpaberiarve kasutamise kohta; arve nr 70835042 ja pärandaja Swedbank AS-i isikuarve väljavõtte. Hageja vastuväited vastuhagile.
18.Hageja on seisukohal, et PärS § 158 kohaselt on pärandaja alanejal sugulasel, kes on kaaspärijaks ja kes on pärandajat ühises majapidamises oma vara või tööga oluliselt abistanud ja pärandvara on selle tulemusena säilinud või suurenenud, õigus nõuda pärandvara jagamisel selle eest pärandvara arvel õiglast hüvitist, kuid selleks, et tuvastada kas kostja nõutud hüvitis on õiglane, tuleb kõigepealt tuvastada kas kostja poolt pakutav pärandvara jagamise viis ja hagejale pakutava hüvitise suurus on õiglane või mitte, samuti, kui suur oli kostja panus pärandvarasse.
19.Mis puudutab ehitustööde teostamist kinnistul asuval ehitisel, leiab hageja, et kostja poolt esitatud arved ehituskauplustest, mis on väljastatud G Š nimele, ei tõenda kostja panustamist kinnistu ehitustegevusse vaatamata sellele, et G Š on kostja abikaasa. Pealegi ei tõenda kostja poolt esitatud tšekid, mille kohaselt G Š on ostnud ehituskaupu, seda, et need on ostetud vaidlusalusel kinnistul oleva ehitise parandamiseks või remontimiseks. Ka esitatud arved ja tšekid, millelt ei nähtu üldse kellele need on väljastatud, või millistele on märgitud tundmatute isikute nimed, ei tõenda hageja hinnangul kostja väiteid tema panustest pärandvarasse. Kostja väiteid veetorustiku ja elektrijuhtmestiku vedamisest suvilasse, samuti kipsplaatide paigaldamisest, ja ruumide värvimisest, ei ole hageja hinnangul samuti tõendatud kostja poolt esitatud tõenditega, sest arvetel märgitu kohaselt osteti hoopis männivoodrit ja kipsplaadi kruve. Ka Xxx vkt kinnistu hindamisakti p-i 2.4 kohaselt on seal asuva ehitise siseseinad puidust, kipsplaadi kohta seal märkeid pole. Akna tellijaks on esitatud tõendi kohaselt jällegi G Š , kuid tellija aadressiks on märgitud Xxx , mistõttu ei ole see seotud Xxx kinnistul oleva ehitisega. Hageja leiab, et ka kostja poolt esitatud 2 sularahaarvet, millest üks on teadmata eraisiku ja teine G Š nimele, ei tõenda 2010.a kinnistule aia ehitamist, samuti ei tõenda kasvuhoone ehitamist kinnistule kellegi tundmatu isiku poolt tasutud 4600.- krooni maksmine kasvuhoone eest.
20.Hageja leiab, et kostja poolt esitatud tõendid – allkirjastamata exceli tabel – ei ole tõend, mis tõendaks kostja poolt maamaksu tasumist, samuti ei tõenda seda arve/tšekk 100.- krooni tasumise kohta .
21.Ka hageja poolt esitatud tõend, mille kohaselt keegi tundmatu isik E S on tellinud kamina ja tellija aadressiks on määratud , ei tõenda kamina paigutamist Xxx kinnistul asuvasse majja. Samuti ei tõenda A.S ja V.M kirjalikud kinnitused, mis on ilmselgelt vormistatud kostja poolt ja koostatud kostja algatusel, kostja panustamist pärandvarasse.
22.Täiesti arusaamatu on hageja hinnangul kostja soov arvestada talle PärS § 158 sätestatud hüvitise määramisel nn mittekaubeldavaid väärtusi ja määrata selle eest hüvitise suuruseks 9500.- eurot. PärS § 158 kohaselt on pärandaja õigusjärglasel õigus nõuda hüvitist siis, kui ta on pärandajat
abistanud ja pärandvara on selle tulemusena säilinud või suurenenud. Seega asjaolu, et pärandaja üksnes elas oma tütre juures ei saa olla aluseks nn mittekaubeldava väärtuse eest hüvitise väljamõistmiseks.
23.Kostja väited pärandaja viimasest soovist jätta kinnistu Xxx kostjale, ei oma vaidluse lahendamisel tähendust, sest selleks oleks pärandajal teha testament, mida viimane ei teinud.
24.Asjaolu, et kostja kasutas oma EVP kroone kinnistu erastamiseks ja maa ostmiseks elamu juurde, võib käsitleda kinkena oma emale, mitte panusena kostja ema pärandvarasse, sest kostja ja pärandaja elasid ühes perekonnas ja pidasid ühist majandustegevust.
25.Hageja ei nõustu kostjaga ka selles, et kostja pidas oma ema üleval ja viimane säästis ja kogus sellest tulenevalt talle Vene Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi poolt makstud pensionid. Hageja hinnangul tõendab pärandaja poolt igakuiselt 160.- euro välja võtmine hoopis seda, et A D panustas igakuiselt nimetatud summaga pere ühisesse majapidamisse, mis on mõistlik summa arvestades, et ta elas peres ning tema vajadused ei olnud tulenevalt tema vanusest enam väga suured. Pealegi oli pärandajal juba 01.01.2011 arvelduskontol kogutud 12. 666,48 eurot, millest 8000.- eurot on ta 24.01.2012.a. andnud kostja pojale E Š korteri ostmiseks. Hagejale on samuti teada, et tema vanaemal ehk pärandajal ei olnud kunagi oma korterit, vaid ta elas alati kostja perega koos, kuid vanaema korjas omale raha korteri ostmiseks. Seega ei olnud pärandaja kostja ülalpidamisel nagu viimane väidab, vaid vastupidi panustas ise pere majapidamisse, kus ta elas.
26.Kostja vastuhagis esitatud pärandaja matusekulude nõude osas leiab hageja, et hauaplatsi korrastamine, sinna piirde ehitamine, hauakivi ja risti paigaldamine, ei ole pärandaja matusekulu, mistõttu tuleb vastuhagis märgitud matusekulu suurust vähendada 2189.- euro võrra. Pealegi on kostja pärandaja arvelduskontolt välja võtnud 2000.- eurot matusekulude katteks, mis tõendab, et kostja ei ole matusekulusid tema poolt väidetavas summas maksnud.
Kohtuotsuse põhjendused.
27.Tulenevalt asjaolust, et pooled ei vaidle selle üle, et: - 16.10.2016 suri pärandaja A D; - A D pärijateks on võrdsetes mõttelistes osades hageja ja kostja, mida tõendab ka pärimistunnistus (t/l 14); - A D pärandvara koosneb järgnevast: - kinnistu Xxx , Aespa alevikus, Rapla maakonnas (tõendab ka kinnistusraamatu väljavõte), mille väärtuseks on 28.000.- eurot (tõendab Arco Vara ekspertakt t/l 28); - rahalised vahendid Swedbankis, milleks on pärandaja arvelduskontol tema surma hetkel olnud 11.395,38 eurot (tõend (t/l 118) ja tähtajalistel hoiukontodel olnud 13.380.- eurot, 8041,44 eurot ja 17.027,63 eurot (t/l 116) ning lisaks positiivsele pärandvarale lasub sellele ka kohustus matusekulude näol, mille suuruse üle pooled vaidlevad, kuid pooled ei vaidle ka selle üle, et pärandvaraks olev kinnistu Xxx alevikus võiks pärandvara jagamise käigus jääda kostjale O Sle, kuid vaidlevad selle üle kas ja kui palju on kostjal on õigus saada pärandvarast PärS § 158 alusel hüvitist, juhindub kohus poolte vahel vaidluse lahendamisel PärS § 152 lg 1 sätestatust, mille kohaselt tuleb pärandvara jagamisel määrata kindlaks millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale, kusjuures pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti, ning AÕS § 77 lg 2, mis reguleerib asja jagamist kaasomandi lõpetamisel ja sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Lisaks nimetatud seadusesätetele juhindub kohus käesoleva vaidluse lahendamisel ka PärS § 158 sätestatust, mille kohaselt on pärandaja alanejal sugulasel, kes on kaaspärijaks ja on pärandajat ühises majapidamises või majandus- või kutsetegevuses oma vara või tööga
oluliselt abistanud ja pärandvara on selle tulemusena säilinud või suurenenud, õigus nõuda pärandvara jagamisel selle eest pärandvara arvel õiglast hüvitist.
28.Tulenevalt kõigest eeltoodust peab kohus põhjendatuks jagada kõigepealt A D pärandvara, milleks on kinnistu Xxx , Rapla maakonnas selliselt, et kinnisasi jääb kostjale O Sle. Kuna kinnistu väärtuseks on 28.000.- eurot, mida tõendab tõendab Arco Vara ekspertakt (t/l 28), peab kostja hüvitama hagejale poole kinnisasja väärtusest, milleks on 14.000.- eurot, sest pärandvara poolte vahel tuleb jagada võrdselt.
29.Kohus, juhindudes Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-65-10 punktis 20 märgitust, mille kohaselt on kaasomandi lõpetamine kohtus materiaalõiguslikult tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lõike 5 alusel kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine ja kohtul tuleb tuvastada soovitud õigusmuudatuse tegemiseks vajalikud tahteavaldused, mida on võimalik kohtuotsusega asendada ning kohtuotsuse resolutsioonist peab selguma milliseid tahteavaldusi kohtuotsus asendab, kusjuures AÕS § 641 kohaselt on kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti ja kande tegemiseks on KRS § 341 järgi nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on käesoleval juhul tahteavalduseks, mille pärijad peavad andma selleks, et üks kaaspärijatest saaks kinnistu ainuomanikuks ühisomanikeks olemise asemel, tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistusraamatus sellekohase kande tegemiseks. Asjaõiguslepinguga lepivad pooled kokku, et kinnistu või selle osa ülemineku ühe kaaspärija omandisse, kinnistusraamatu kannete tegemine eeldab tahteavaldust, millega antakse nõusolek, et senine kanne, mille kohaselt kinnistu on pärija omandis või kaasomandis, kustutatakse ja tehakse uus kanne.
30.Tulenevalt aga asjaolust, et pärandajal oli tema surma hetkel arvelduskontol 11.395,38 eurot (tõend (t/l 118) ja tähtajalistel hoiukontodel 13.380.- eurot, 8041,44 eurot ja 17.013,83 eurot ehk siis kokku 49.830,65 eurot, on hagejal õigus ka sellest pärandvarast saada pool ehk 24.915,33 eurot, kuid kostjal on õigus saada pärandaja kontodel olevast rahast 22.915,33 eurot, sest kostja on pärast A D surma võtnud ema arvelduskontolt välja tema väidetavate matusekulude katteks 2000.- eurot (t/l 118).
31.PärS § 131 lg 2 järgi peab hageja kandma ka pärandaja matusekulud võrdeliselt oma pärandiosa suurusega. Kuna käesoleval juhul pärivad hageja ja kostja võrdselt pärandaja vara, tuleks hagejal kanda pärandaja matusekuludest pool. Kostja väidetel tuleks hagejal kanda A D matusekuludest pool ehk 1647.- eurot, sest kostja mattis oma ema üksi ja selleks kulus tal 3294.- eurot. Hageja vaidleb sellele vastu ja leiab, et hauaplatsi korrastamine ei ole matusekulu, mistõttu tuleb hagetavast summast maha võtta 2189.- eurot. Kohus nõustub hagejaga, et käesoleval juhul puudub alus jätta 1647.- eurot matusekulusid hageja kanda, sest summas 2189.- eurot on kostja korrastanud hauaplatsi sinna piirete, hauakivi ja risti paigaldamisega ning killustiku panemisega, mida tõendab xxx OÜ arve kostjale (t/l 86 pöördel). Kohtu hinnangul ei ole nimetatud kulututuste näol tegemist A D matusekuludega ja hagejal ei ole kohustust neid kulusid kanda. Eeltoodust tulenevalt on A D põhjendatud matusekuluks üksnes 1105.- eurot (3294-2189), mida tõendab muuhulgas ka OÜ xxx arve (t/l 81), millest hagejal kui poole pärandavara pärijal on poole ehk 552,50 euro maksmise kohustus. Kuna kostja kandis pärandaja matusekulud, tasaarvestab kohus kohtuotsuse resolutsioonis hageja kohustuse matusekulude kandmiseks talle kostjalt väljamõistetava hüvitise suurusega.
32.Kohus on seisukohal, et kostja poolt esitatud xxx OÜ arved Xxx (t/l 76-78 ja 83), xxx OÜ arved eraisikule (t/l 78), xxx voodrilauakeskuse arve eraisikule (t/l 79), Xxx ja xxx OÜ vahel sõlmitud töövõtuleping akna paigaldamiseks ja arve selle eest tasumiseks (t/l 80-81) ning ostutšekid kauplustest ehitusmaterjalide ostmise kohta, ei tõenda asjaolu, et kostja on oluliselt panustanud tema ema pärandvaraks oleval kinnistul asuva elamu säilimisse või pärandvara suurenemisse, sest nimetatud tõendid ei tõenda, et tehtud tööd ja ostetud
ehitusmaterjalid on tehtud ja paigutatud kinnistul Xxx asuvasse elamusse. Sama käib ka kinnistule ehitatud või paigaldatud kasvuhoone kohta (t/l 84) ja kinnistule väidevavalt ehitatud aia kohta, sest esitatud tšekk/arve tõendab, et Š on kamina xxx ostnud, kuid kuhu see on paigaldatud, esitatud tõendilt ei nähtu. Kohus leiab, et kui ka kostja abikaasa ostis ehitusmaterjali ja ehitas kinnistul, ei tähenda see kõigepealt seda, et kinnistu väärtus sinna paigutatud ehitumaterjalide võrra suurenes, pealegi elas kostja koos perega nimetatud kinnistul ning tarbis ja tarbib sinna 10 aasta väitel tehtud parendusi. Kohtu hinnangul ei anna alust PärS § 158 sätestatud hüvitise väljamõistmiseks ka asjaolu, et kostja on tasunud ajavahemikul 2006 - 2016 xxx , AÜ-s Xxx maamaksu 323,08 eurot, mida tõendab AÜ Xxx tõend (t/l 84 pöördel) ja AÜ xxx liikmemaksu (t/l 86), sest kõigepealt ei säilinud ega suurenenud nimetatu tulemusena A D pärandvara, pealegi elas kostja koos oma perega nimetatud kinnistul ühise perena koos pärandajaga, mistõttu on loomulik, et pere siseselt otsustati kes maamaksu ja aiandusühistu liikmemaksu maksab. Lisaks kõigele on makstud maamaks ja liikmemaks marginaalse suurusega võrreldes kinnisasja turuväärtusega. Kõik eelpool nimetatu käib ka kostja poolt oma emale antud EVP kroonide kohta, et viimane saaks suvila aluse maa erastada, mida tõendab tõend kostja erastamisväärtpaberite kasutamise kohta (t/l 91).
33.Kohus nõustub hagejaga ka selles, et millegagi ei ole põhjendatud kostja väide nagu oleks tal õigus saada hüvitist PärS §158 alusel nn mittekaubeldavate väärtuste eest ja seda summas 9500.- eurot. Kohus selgitab veelkord, et osundatud seadusesätte kohaselt on pärandaja alanejal sugulasel, kes on ühtlasi ka kaaspärijaks, õigus saada hüvitist siis, kui ta oli pärandajaga ühises majapidamises või majandus- või kutsetegevuses ja pärija on oma vara või tööga pärandajat oluliselt abistanud ja pärandvara on selle tulemusena säilinud või suurenenud. Käesoleval juhul elas küll pärandaja kostjaga ja tema perega koos, kuid millegagi ei ole tõendatud, et kostja pidas oma ema üleval ja viimane säästis seetõttu kogu talle Vene Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi poolt makstud pensionid. Kohtu hinnangul kinnitab pärandaja pangakonto väljavõte (t/l 138-142), et ta võttis igakuiselt välja oma pangakontolt 160.- eurot, mille ta panustas ilmselt pere ühisesse majapidamisse. Nimetatud summa ei ole ebamõistlikult väike, nagu väidab kostja, sest A D elas kostjaga ühises majapidamises, mis muudab kulud väiksemaks võrreldes üksi elamisega, ning ka tema vajadused ei olnud tulenevalt tema vanusest enam tõenäoliselt väga suured. Pealegi oli pärandajal juba 01.01.2011 arvelduskontol kogutud 12.666,48 eurot, millest 8000.- eurot on ta 24.01.2012.a. andnud kostja pojale E Š korteri ostmiseks.
34.Kõige eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kostja vastuhagis esitatud nõue PärS § 158 alusel õiglase hüvitise väljamõistmiseks hagejalt kostja kasuks, tuleb jätta rahuldamata.
35.Kostja väited sellest nagu oleks A D sooviks olnud jätta kinnistu Xxx kostjale, on paljasõnalised ja tõendamata ega oma ka vaidluse lahendamisel õiguslikku tähendust. Tõendid, mida kohus kohtuotsuse tegemisel ei arvesta.
36.Juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 sätestatust jätab kohus tõenditena arvestamata A S ja V M poolt hagejale välja antud nn tõendid selle kohta kes ja millal kinnistul Xxx alevikus midagi ehitanud on, sest esitatud tõendid ei ole esitatud lubatavas vormis, ning ka kostja poolt esitatud fotod, sest esitatud fotodest ei ole aru saada kes, millal ja millist ehitist fotol ehitab. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
37.Menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS § 162 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ja sama seaduse § 163 lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
Kuivõrd kohus rahuldab põhihagi täielikult ja vastuhagi osaliselt (rahalistest nõuetest vaid 1,4 %), peab kohus põhjendatuks jaotada menetlusosaliste menetluskulud nii, et 90 % hageja menetluskuludest jääb kostja kanda ja 10 % hageja kanda ning kostja menetluskuludest jääb 90 % tema enda kanda ja 10 % hageja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõivu 300.- eurot, eksperthinnangu tellimise kulu 290.- eurot, notariaalse pärimistunnistuse eest 133,51 eurot ja hageja õigusabikulu kokku 1625.- eurot ilma käibemaksuta 17,35 tunni eest. Hageja esindaja tunnihinnaks on 80.eurot ja 100.- eurot tund. Kostja leiab et hageja õigusabi kulud on osaliselt üle paisutatud ja põhjendamatud, sest esitatud menetlusdokumendid dubleerivad üksteist ja 24.11.2017.a. esitatud taotlus oli ebavajalik. Eksperthinnangu tellimise kulu ei saa aga kostjalt välja mõista menetluskuluna, sest see oli tellitud enne käesoleva menetluse algust, samuti ei ole pärimistunnistuse välja andmise kulu seotud käesoleva menetlusega. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad tema menetluskulud riigilõivust 300.eurot ja kostja õigusabikuludest 225.- eurot, mille kostja on ise oma esindajale tasunud 9 tunni õigusnõustamise eest. Hageja ei ole esitanud vastuväiteid kostja menetluskuludele. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu määraks on põhjendatud arvestada 80.eurot ja 100.- eurot tunnis ilma käibemaksuta, sest hageja esindaja ei ole käibemaksukohustuslane ning hagejat ei esindanud käesolevas menetluses advokaat, vaid muu lepinguline esindaja. Kohus on seisukohal, et hageja esindamiseks kulunud aeg 17,35 tundi on põhjendatud ajakulu, arvestades käesoleva asja mahukust ja selle lahendamiseks kulunud aega, mistõttu peab kohus põhjendatud hageja õigusabikuluks 1625.- eurot nagu hageja on menetluskude nimekirjas märkinud. Lisaks nimetatule on hageja põhjendatud menetluskuluks ka tasutud riigilõiv 300.- eurot, mille hageja tasus hagi esitamisel kohtule. Kohus nõustub kostjaga, et hageja poolt kohtuväliselt tellitud eksperthinnangu tasu ja pärimistunnistuse saamise kulu, ei ole hageja käesoleva menetlusega seotud menetluskulu, mille kostjalt väljamõistmist saaks menetluskulude kindlaksmääramise raames nõuda. Kuna kohus otsustas jätta hageja menetluskuludest 90 % kostja kanda ja 10 % hageja enda kanda, on hagejal õigus saada kostjalt menetluskulude katteks 1732,50 eurot {(1625 + 300) x 90%}. Ülejäänud osas jäävad hageja menetluskulud tema enda kanda. Kohus on seisukohal, et kostja menetluskuludest tuleb pidada põhjendatuks riigilõivu tasumist 300.- euro ulatuses ja kostja õigusabikulu 225.- euro ulatuses, mis teeb kostja põhjendatud menetluskuluks 555.- eurot. Kuna kohus otsustas jätta kostja menetluskuludest 10 % hageja kanda ja 90 % kostja kanda, kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele 55,50 eurot ning ülejäänud osas jäävad kostja menetluskulud tema enda kanda. Tasaarvestus.
38.Juhindudes TsMS § 445 lg 1 teisest lausest, mille kohaselt juhul kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või
osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Lähtudes eeltoodust tasaarvestab kohus hageja ja kostja vastastikused kohtuotsusega välja mõistetavad põhinõuded ja vastastikku teineteiselt välja mõistetud menetluskulud, mille tagajärjel tuleb kostjalt O Slt välja mõista hageja M P kasuks 15.124,50 eurot (14.000 /hageja rahuldatud põhinõue/ + 1732,50 /kostjalt hageja kasuks väljamõistetavad menetluskulud/ 552,50 /kostja rahuldatud põhinõue/ - 55,50 /hagejalt kostja kasuks välja mõistetud menetluskulud). Tsiviilasja hind.
39.Kohus asus hagi ja vastuhagi menetlusse võttes seisukohale, et juhindudes PärS § 147 sätestatust tuleb pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldada kaasomandi sätteid ning kuna TsMS § 132 lg 4 kohaselt loetakse kaasomandi lõpetamise nõue hagihinna tähenduses mittevaraliseks nõudeks ja sama paragrahvi lõike 11 kohaselt on mittevaralise hagihinna puhul hagihind 3500.- eurot, on ka käesolevas tsiviilasjas nii hagi kui vastuhagi hind 3500.- eurot. Kohus jääb kohtuotsusega hagihinda kindlaks määrates eeltoodu juurde. /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.