Menetluskulude jaotuse määrab maakohus kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.S.B. (hageja) esitas AB Kreditex AS-i (kostja I) ja Stix KV OÜ (kostja II) vastu hagi kinnistusraamatus kande muutmiseks. Alternatiivselt palus hageja mõista kostjalt I välja 30 000 eurot. Hageja esitas esialgse hagiavalduse üksnes kostja I vastu kinnistusraamatu kande muutmiseks. Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel sõlmitud mitu laenulepingut, mille tagamiseks olid seatud hüpoteegid hageja korterile asukohaga XXX Narvas. Kohtutäitur Andrei Krek algatas hageja suhtes täitemenetlused nr 066/2016/688 ja nr 066/2016/1083 poolte vahel sõlmitud notariaalsete lepingute alusel. Hagejale kuulunud korter võõrandati 04.10.2016 enampakkumise käigus Stix KV OÜ-le ostusummaga 12 750 eurot. Hageja leidis, et kostjaga I sõlmitud 23.04.2013 leping nr 1837, 12.06.2013 leping nr 2493 ja 11.05.2015 leping nr 1504 on tühised, kuna hageja on piiratud teovõimega isik. Hageja soovis kinnistusraamatu kande kustutamist ja enda kandmist vaidlusaluse korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse, sest TsÜS § 84 lg 1 järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Hageja esitas koos esialgse hagiavaldusega ka hagi tagamise taotluse, milles palus peatada täitemenetlus nr 066/2016/2342. Kohus jättis 22.09.2017 määrusega hagi tagamata, kuna esialgne hagi oli esitatud ainult kostja I vastu, kes ei ole täitemenetluses sissenõudjaks. Samuti märkis kohus, et täitemenetlus, mille peatamist hageja taotleb, ei toimu hageja ja kostja I vahel sõlmitud lepingute alusel, vaid enampakkumise akti alusel. Hageja esitas enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi tsiviilasjas nr 2-16-17609, kohus jättis hagi rahuldamata. Hageja esitas 22.05.2018 kohtule hagiavalduse täienduse, milles palus kaasata menetlusse kostjana II Stix KV OÜ, kuna just nimetatud osaühing on kantud kinnistusraamatusse vaidlusaluse korteri omanikuna. Hageja on seisukohal, et kanne on ebaõige, kuna korteri omanikuks on jätkuvalt hageja. Koos hagi täiendusega esitas hageja hagi tagamise taotluse, milles palus peatada täitemenetlus nr 066/2016/2342. Taotluse kohaselt toimub 29.05.2018 hageja väljatõstmine korterist. Väljatõstmine riivab oluliselt hageja põhiseaduslikku õigust kodu puutumatusele. Hageja ei ole võimeline aru saama, miks tema peab lahkuma oma kodust, mis on tema jaoks pesa, kus ta tunneb kindlust ja kaitset. Hageja esindaja leidis ka, et hagi tagamata jätmine võib raskendada otsuse täitmist.
MAAKOHTU SEISUKOHT
2.Maakohus rahuldas hagi tagamise taotluse ning peatas täitemenetluse kohtutäitur Andrei Kreki menetluses olevas täiteasjas nr 066/2016/2342. Maakohus märkis, et hagi tagamise määrus kuulub viivitamatult täitmisele. Kohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et hagi tagamata jätmine võib antud juhul hagi rahuldamise korral otsuse täitmist raskendada. Kohus leidis, et hageja väljatõstmine korterist ei raskenda antud juhul otsuse täitmist hagi rahuldamise korral – korteri omandiõigus võib üle minna hagejale tagasi sõltumata sellest, kas hageja elab korteris või mitte. Küll aga nõustus kohus sellega, et hagi tagamata jätmine kahjustaks oluliselt piiratud teovõimega isikut. Nimelt, kui hagejal oleks vaja praegu täitemenetluse käigus korterist välja kolida, hagi rahuldamise korral aga tagasi kolida, oleks see psüühikahäirega isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ilmselgelt kahjustaks tema tervist veelgi. Kohus leidis, et hagi tagamise abinõuna täitemenetluse peatamine on käesoleval juhul põhjendatud, arvestades poolte õigusi ja huve.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.Kostja II (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ning jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata. Hagi tagamise taotlus on esitatud täitemenetluse venitamise eesmärgil. Hagi tagamisega kahjustatakse määruskaebuse esitaja õigusi ja huve oma vara kasutamisel ja käsutamisel. Praeguseks on määruskaebuse esitaja jaoks kujunenud olukord selliseks, et olles 2016. aasta septembris ostnud enampakkumiselt korteriomandi, ei ole tal siiani avanenud võimalust ostetud korter oma valdusse saada. See piirab omaniku võimalusi oma vara vabalt kasutada ja käsutada ning põhjustab omanikule jätkuvalt majanduslikku kahju. Kohus ei ole hagi tagamise taotluse lahendamisel piisavalt arvesse võtnud eelpool mainitud määruskaebuse esitaja õigusi ja huve ega hagi edulootust. Määruskaebuse esitaja seisukohalt on hagis määruskaebuse esitaja vastu esitatud nõue just niisugune, mida hagis esitatud asjaolude õigsust eeldades ei saa rahuldada ühelgi alusel. Kuivõrd hageja nõuab tema ja AB Kreditex AS vaheliste laenu- ja hüpoteegilepingute tühisuse tuvastamist või kahju hüvitamist, ei saa sellise nõude edukuse korral kuidagi taastekkida hageja omandiõigus talle varem kuulunud korteriomandile. Määruskaebuse esitaja omandas korteriomandi avalikult enampakkumiselt, mida nimetab hagis ka hageja, mitte hagis vaidlustatud tehingute ega üldse mitte hagejaga tehtud tehingu alusel. Enampakkumine on läbinud kohtuliku kontrolli eespool mainitud tsiviilasjas 2-16-17609 ja jõustunud kohtulahendiga kehtivaks tunnistatud. Sellega on omandiõiguse kuuluvuse vaidlus hageja ja määruskaebuse esitaja vahel lõplikult lahendatud. Isegi juhul, kui hagis vaidlustatud laenu- ja hüpoteegilepingud tühiseks osutuvad, ei saa sellel olla mõju määruskaebuse esitaja omandiõigusele. Omand ei tekkinud vaidlustatud tehingute alusel. Määruskaebuse esitaja ei olnud nende tehingute pooleks. Kuna määruskaebuse esitaja omand ei tekkinud hagis vaidlustatud lepingute alusel, ei saa nende lepingute võimalik tühisus kaasa tuua kinnistusraamatu kande valeks muutumist. Ainult see võiks olla õiguslikuks aluseks kinnistusraamatu kande muutmise nõudele.
TEISTE MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kostja I (AB Kreditex AS) leidis, et määruskaebus on põhjendatud ning toetas kaebuse rahuldamist. Arvestades, et omaniku kanne on tehtud seaduslikul alusel, s.o kehtiva 04.10.2016 enampakkumise akti alusel (enampakkumise kehtivus on tuvastatud ka tsiviilasjas nr 2-1617609), siis puudub alus täitemenetluse peatamiseks. Veelgi enam, Riigikohtu 16.01.2008 lahendis nr 3-2-1-132-07 on selgitatud kohustust hagi tagamise avalduses põhistada nõuet, mille tagamist soovitakse ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid. Riigikohus on 03.02.2017 lahendis nr 3-2-1-83-16 p-s 18 viidanud, et hagi tagamisel tuleb kontrollida, kas hagi tagamise taotlus vastab TsMS § 381 lg-s 1 sätestatud nõuetele (sh on esitatud TsMS §-s 377 nimetatud asjaolud), kas hagiavaldus vastab TsMS § 363 lg 1 p-des 1-3 sätestatud nõuetele, kas hagi on lubatav, õiguslikult perspektiivikas ning kas nõude ja tagamise aluseks olevad asjaolud on põhistatud (TsMS § 235 ja § 381 lg 2). Kostja II hinnangul ei ole hageja hagi tagamise avalduses esitanud ühtki veenvat väidet. Seda enam, esitatud hagiga ei ole üldse võimalik taotlevat eesmärki saavutada, hagi on õiguslikult perspektiivitu ning hagi tagamine on sel juhul põhjendamatu.
5.Hageja määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ning maakohtu määrus tühistada. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega jätab hagi tagamata.
7.Hageja esitas tervikhagiavalduse kostja I ja kostja II vastu, milles palus tuvastada kostja I ja hageja vahel sõlmitud 23.04.2013, 12.06.2013 ja 11.05.2015 lepingute ja asjaõiguslepingute tühisuse ning kustutada kinnistusraamatu kanne korteriomandi asukohaga XXX, Narva omanikuna sissekantud kostja II osas ja kanda omanikuna sisse hageja. Hageja palus asendada kostja II tahteavaldus kinnistusraamatus omanikukande muutmiseks jõustunud kohtuotsusega. Alternatiivselt palus hageja nõuda kostjalt I hageja kasuks alusetu rikastumisega tekitatud kahju hüvitamiseks 30 000 eurot. Hagi tagamise abinõuna palus hageja peatada täitemenetlus nr 066/2016/2342.
8.TsMS § 377 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. TsMS § 377 lg 2 kohaselt võib sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, kohus hageja taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Seda võib teha sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. Riigikohus selgitas 06.06.2018 määruses tsiviilasjas nr 2-17-18239, et hagi tagamisel tuleb kohtul kontrollida, kas hagi tagamise taotlus vastab TsMS § 381 lg-s 1 sätestatud nõuetele (sh on esitatud TsMS §-s 377 nimetatud asjaolud), kas hagiavaldus (kui see on esitatud) vastab TsMS § 363 lg 1 p-des 1-3 sätestatud nõuetele, kas hagi on lubatav (eelkõige TsMS § 371 lg 1, § 423 lg 1, § 428), õiguslikult perspektiivikas (TsMS § 371 lg 2, § 423 lg 2) ning kas nõude ja tagamise aluseks olevad asjaolud on põhistatud (TsMS § 235 ja § 381 lg 2) (vt Riigikohtu 03.02.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p-d 13-18). Kolleegium märkis hagi õigusliku
perspektiivikuse hindamise kohta lisaks, et kohus võib juhul, kui ta jätab hagi õigusliku perspektiivituse tõttu tagamata, jätkata hagi menetlemist ning ei ole välistatud, et ta hiljem siiski leiab hagi olevat õiguslikult perspektiivika ning rahuldab hagi (vt Riigikohtu 04.11.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-15, p 10). Seega ei ole asja läbivaatavale maakohtule edasisel menetlemisel kohustuslik ka ringkonnakohtu hagi tagamise menetluses antud hinnang hagi õigusliku perspektiivikuse kohta.
9.Hageja põhjendas hagi tagamist sellega, et hageja korterist väljatõstmine riivab tema õigust kodu puutumatusele. Hageja ei mõista, miks peab kodust lahkuma. Hageja leidis, et korteriomandi üleandmine kostjale II teeb otsuse täitmise hiljem võimatuks. Maakohus leidis, et hageja väljatõstmine korterist ei raskendaks antud juhul otsuse täitmist, kuid rahuldas hagi tagamise põhjusel, et hagi tagamata jätmine kahjustaks oluliselt piiratud teovõimega isikut ehk hagejat ning võiks tema tervist veelgi halvendada. Seega tagas maakohus hagi TsMS § 377 lg 2 alusel. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et maakohus on jätnud hagi tagamisel hindamata hagi õigusliku perspektiivikuse. Hageja hagiavalduse esmane nõue on muuta kinnistusraamatu kannet, s.o eesmärk saada uuesti korteri asukohaga XXX, Narva, omanikuks. Hageja põhjendab nõuet sellega, et kostja I andis hagejale kolmel korral laenu seades hüpoteegid hagejale kuulunud kinnisasjale (kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele). Hageja on seisukohal, et nimetatud tehingud on tühised, kuivõrd hageja oli tehingute tegemise ajal piiratud teovõimega. Hageja suhtes algatati täitemenetlus ning korraldati hagejale kuulnud kinnisasja enampakkumine. Kostja II omandas kinnisasja täitemenetluses toimunud enampakkumise tulemusel.
10.Esiletoodud asjaolude põhjal on ringkonnakohus seisukohal, et hageja nõue muuta kinnistusraamatu kannet on ilmselt perspektiivitu. TMS § 98 lõike 1 järgi tekib omand enampakkumisel müüdud asjale asja üleandmisega enampakkumise akti alusel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei teki omandit juhul, kui arestimine on tühine või kui on rikutud enampakkumise olulisi tingimusi ja kohus on tunnistanud enampakkumise kehtetuks. See kehtib sõltumata sellest, kas enampakkumisel asja ostnud isik teadis eelnimetatud asjaoludest. Praegusel juhul ei ole täidetud eeldus, et kohus oleks tunnistanud enampakkumise kehtetuks seoses sellega, et arestimine oleks olnud tühine või et rikutud oleks enampakkumise olulisi tingimusi. Tsiviilasjas nr 2-16-17609 on kohus jätnud rahuldamata hageja hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, asudes seisukohale, et hagi oli selle esitamise ajaks aegunud. Seega puuduvad alused asumaks seisukohale, et kostjal II ei ole TMS § 98 järgi korterile omandiõigust tekkinud. Samuti on õige kostja II poolt märgitu, et kostja II omandas kinnisasja enampakkumise teel, mitte vaidlustatavate tehingute läbi, mistõttu ei tooks tehingute tühisuse tuvastamine kaasa hageja omandiõiguse taastamist.
11.Ringkonnakohus selgitab, et kohane viis hageja soovitu saavutamiseks oligi enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamine (tsiviilasi nr 2-16-17609). Viru Maakohtu 14.06.2017. a otsus, millega hagi jäeti rahuldamata, on jõustunud ning lähtudes TsMS §-st 432 ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.
Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et hagiavalduses toodud asjaolude õigsust eeldades ei oleks võimalik hageja esimese alternatiivse nõude rahuldamine, s.o kinnistusraamatu kande muutmine, mille tagamiseks hageja taotluse esitas. Sellest lähtudes ei saa eelduslikult tekkida ka olukorda, kus kohtul oleks võimalik teha lahend vastavas osas hageja kasuks. Järelikult ei takistaks hageja suhtes täitemenetluse jätkamine ja tema korterist väljatõstmine hilisemat lahendi täitmist ega tekitaks hagejale suuremat kahju.
12.Ringkonnakohus lisab, et ka hageja alternatiivse nõude – mõista kostjalt I välja 30 000 eurot – tagamiseks oleks täitemenetluse peatamine ebakohane meede. Seda seetõttu, et korter kuulub kostjale II, kuid kahju hüvitamise nõue on esitatud kostja I (laenuandja) vastu. Teisisõnu ei saa kostja I vastu esitatud rahalist kahjuhüvitise nõuet tagada kostjale II kuuluva vara viimasele üleandmise piiramisega. Juhul, kui eesmärk olnuks tagada kahju hüvitamise nõuet, siis oleks olnud kohane meede (hagi tagamise eelduste esinemise korral) näiteks kostja I vara arestimine.
13.Ringkonnakohus leiab, et eeltoodule tuginedes tuleb kostja määruskaebus rahuldada ning tühistada maakohtu määrus, millega maakohus hagi tagas. Menetluskulude jaotuse määrab maakohus kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.