Avaldaja: S R (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx); Avaldaja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Robert Suir (Advokaadibüroo KPMG Law OÜ, e-post [email protected]); Puudutatud isik: N R (isikukood xxxx, elukoht xxxx, epost xxxx).
Menetlus liik
Kirjalik menetlus hagita asjas
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata S R avaldus N R vastu lähenemiskeelu kohaldamiseks. Jätta kõik menetluskulud avaldaja kanda. Määrata kindlaks, et avaldajal ei tule puudutatud isikule menetluskulusid hüvitada (puudutatud isikul menetluskulud puuduvad). Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
2-18-2675 Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Asjaolud
1.S R (avaldaja/ lühendamise huvides ka kui SR) esitas 19.02.2018 avalduse Harju Maakohtule N Rle (puudutatud isik/lühendamise huvides ka kui MR) lähenemiskeelu kohaldamiseks.
2.Kohus jättis avalduse 20.02.2018 määrusega käiguta ja andis tähtaja avalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. SR täpsustas avaldust 06.03.2018.
3.Harju Maakohus võttis avalduse 07.03.2018 määrusega menetlusse, kaasas puudutatud isiku ja küsis avalduse osas seisukohta (t lk 53-54).
4.Avaldaja esitas taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks 07.03.2018, mille kohus jättis 09.03.2018 määrusega käiguta. Avaldaja täpsustas taotlust 16.03.2018. Kohus jättis 19.03.2018 määrusega taotluse rahuldamata (t lk 67).
5.Kohus kogus 04.04.2018 päringutega Xxxx ja Xxxx (t lk 68-69; 77-80) tsiviilasja lahendamisel tähtsust omavaid tõendeid.
6.Samuti nõudis kohus 04.04.2018 kirjaga seisukohta MR-lt, kes ei olnud kohtu määratud tähtajaks avaldusele vastanud (t lk 70).
7.MR esitas avalduse osas seisukoha 07.04.2018 (t lk n73).
8.Avaldaja esitas MR seisukoha osas arvamuse 19.04.2018 (t lk 81-83).
9.Kohus määras 05.06.2018 kirjaga menetlusosalistele tähtaja lõplike seisukohtade esitamiseks (t lk 120). Seepeale esitas avaldaja täpsustatud avalduse 20.06.2018, millega muutis oma senise avalduse sõnastust (t lk 121-122).
10.20.06.2018 täpsustatud avalduses märkis avaldaja muuhulgas, et ei soovi olla kohtu poolt täiendavalt ära kuulatud.
11.Seejärel andis kohus 05.07.2018 kirjaga MR-ile võimaluse täpsustatud avalduse osas seisukoha võtmiseks kuni 16.08.2018 (t lk 179). Samaks kuupäevaks tuli esitada seisukohad ka menetluskulude jaotuse osas.
12.Kohtu määratud tähtajaks menetlusosalised seisukohti ei esitanud. Avaldaja nõue ja avalduse aluseks olevad asjaolud
13.Avaldaja palub MR suhtes kohaldada 3-aastast lähenemiskeeldu järgmisel viisil: keelata MR-il viibida avaldaja rahvastikuregistris registreeritud elukohas; keelata MR-il läheneda avaldaja rahvastikuregistris registreeritud elukohale, mitte lähemale kui 100 meetrit; avaldaja kohustub enda rahvastikuregistris registreeritud elukoha igakordsest muudatusest teavitama kohut ja MR-i rahvastikuregistrijärgse elukoha muudatuse registreerimisest 5 tööpäeva jooksul. Avaldaja kinnitusel on 20.06.2018 seisuga tema elukoht järgmine: xxxx.
14.Avaldaja toob avalduses esile järgmisi asjaolusid:
15.13.04.2017 tungis MR xxxx asuvas korteris kallale oma abikaasale SR-le, tõukas teda vastu köögiakent ja seejärel lõi teda paremale poole näo piirkonda. Kui SR üritas taganeda, lükkas MR avaldaja põrandale pikali ning lõi teda ühe korra rusikaga roiete piirkonda. MR põhjustas SR-ile füüsilist valu ja tervisekahjustusi, s.o rindkere- ja küünarkontusiooni, vasakule
2-18-2675 küünarnukile hematoomi. MR tungis 13.04.2017 kallale temaga lähisuhtes tol hetkel olnud SRle.
16.MR on kriminaalkorras karistatud tulirelvadega seotud paragrahvide järgi ning vägivaldsus avaldaja suhtes annavad reaalset alust arvata, et avaldaja tervis võib olla uuesti ohustatud. Kehalise väärkohtlemise faktilisest asjaolust, kuigi see leidis aset möödunud aastal, peab piisama lähenemiskeelu kohaldamiseks käesolevas asjas (t lk 22-24). Avaldaja tunneb iseäranis suurt hirmu MR ees pärast abielu lahutamist ja seoses ühisvara jagamisega. MR vabanes vanglast märtsi alguses 2018.
17.Avaldaja ja MR lahutasid abielu xxxx notari juures. Pärast abielu lahutust ei ela avaldaja ja MR ühises elukohas. Kõik xxxx asunud ja ühisvaraks olnud korteriomandit on ühisvara jagamise lepinguga jagatud selliselt, et need on jäänud avaldaja ainuomandisse. Vastavalt ühisvara jagamise lepingus kokku lepitule, on avaldaja kõik korteriomandid võõrandanud (t lk 81 pöördel).
18.Käesolevas asjas puuduvad andmed, et pooltevahelised pinged on niivõrd alanenud, et MR suudab vältida avaldaja kahjustamist. Puudutatud isik on viibinud pikemat aega Xxxx ning tema süüdistusakt annab aimu MR käitumisest.
19.MR tunnistas vastuses avaldusele enda agressiivsust ja vägivaldsust avaldaja suhtes, seda veel raskendava asjaoluna ebakaines olekus. Avaldaja palub võtta arvesse seda, et MR on käitunud ja võib ka edaspidi käituda agressiivselt avaldaja suhtes.
20.MR kirjutas vastuses avaldusele, et viibib ühe aasta elektroonilise valve all. Avaldaja palub võtta arvesse seda, et elektrooniline valve ei takista puudutatud isikul läheneda avaldaja kodule. Näiteks ei ole välistatud, et MR läheneb SR-le vastaval kokkuleppel kriminaalhooldajaga – selle üle puudub avaldajal igasugune kontroll.
21.Lähenemiskeelu puhul ei oleks tegemist intensiivse meetmega, mis ülemäära riivaks MR-i liikumisvabadust. Lähenemiskeeld on piiratud vaid avaldaja koduga ja selle ümbrusega, kus avaldajal on õigus tunda end turvaliselt. See on ka olnud avaldaja poolt kohtusse pöördumise ja avalduse esitamise eesmärk. Puudutatud isiku seisukohad
22.Puudutatud isik leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamata.
23.MR tunnistab 07.04.2018 kohtule edastatud vastuses (t lk 73), et 2017 esines tema poolset agressiivsust abikaasa suhtes, paaril korral kui ta oli ebakaines olekus. Kohe peale seda viibis MR eeluurimisvanglas, kust vabanes süüdimõistva kohtuotsusega. Vabanemisest alates on MR ühe aasta elektroonilise valve all. MR elab oma ema korteris, kust saab lahkuda vaid kriminaalhooldaja loal, mida on eelnevalt taotlenud. Kogu tingimisi katseaja jooksul on tal keelatud tarvitada alkoholi. Selle keelu rikkumisele järgneks vangla. Avaldajaga oli MR-iga abielus 24 aastat ilma igasuguse vägivallata. Pooled lahutasid abielu avaldaja soovil eeluurimisvanglas. Notari juures jagati ühisvara kokkuleppel. Selle vara hulka kuulub ka xxxx korter, mille pooled võõrandasid. Puudutatud isikule jääb arusaamatuks, millisel eesmärgil on avaldaja avalduse esitanud. Ta ei ole agressiivne inimene, üksikjuhtumid said teoks tema raskeimal eluperioodil, kui püüdis alkoholist abi leida. Hetkel ei oleks ka soovi korral MR-il võimalik kuidagi oma laste ema (avaldajat) kahjustada.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
24.Kohus, vaadanud läbi avalduse, puudutatud isiku vastuväited, uurinud asjas esitatud tõendeid nende kogumis ning kuulanud menetlusosalised ära kirjalikult leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud jätab kohus avaldaja kanda.
2-18-2675
25.Kohus märgib asjaolud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 alusel lihtsustatud kujul.
26.Avaldaja palub kohaldada MR suhtes lähenemiskeeldu selliselt, et keelata MR-il viibida avaldaja elukohas ja sellele läheneda ligemale kui 100 m. Kohus lahendab sellise avalduse hagita menetluse sätete kohaselt vastavalt TsMS § 475 lg 1 p-le 7 ja 55. peatükile.
27.TsMS § 475 lg-d 1, 5 ja 7 näevad ette, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Hagita menetluses võib kohus lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi muu hulgas menetlusosalise seletuse, mis ei ole antud vande all (TsMS § 229 lg 2 viimane lause).
28.TsMS § 544 lg 1 sätestab, et kohus võib isiku eraelu või muu isikuõiguse kaitseks kohaldada võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 alusel lähenemiskeeldu või muid abinõusid. Abinõusid võib rakendada tähtajaga kuni kolm aastat.
29.VÕS § 1055 lg 1 näeb ette, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist.
30.Avalduse asjaolude kohaselt on osundatud normi rakendusalasse kuuluvalt praegusel juhul tegemist kehavigastuste tekitamise ja tervise kahjustamisega ning kohaldada soovitakse mitte isikule lähenemise keelamist vaid elukohale lähenemise keelamist. Kohtu hinnangul on vaatamata sellele, et avaldaja on sõnastanud oma nõude avaldaja elukohas viibimise keelamisena ja avaldaja elukohale lähenemise keelamisena, tegemist ühe nõudega: avaldaja elukohale lähenemise keelamise nõudega. Seda põhjusel, et elukohale lähenemise keelamine hõlmab endas ka elukohas viibimise keelamist. Kohtu arvates ei saa elukohas viibida ilma sellele eelnevalt lähenemata.
31.Vastavalt VÕS § 1055 lg-le 1 on lähenemiskeelu kehtestamise materiaalõiguslikuks aluseks kas isikuõiguste rikkumisest tulenev kestev kahju tekitamine või sellega ähvardamine.
32.Avalduse aluseks on väide, et 13.04.2017 tungis MR temaga sellel hetkel lähisuhtes olnud avaldajale kallale, põhjustas valu ja tervisekahjustusi, mille eest teda ka kriminaalkorras karistati. Veel on avaldaja toonud välja, et 03.08.2017 oli MR agressiivselt meelestatud ka oma ema suhtes (t lk 3 p 2.4).
33.Kohtule esitatud süüdistusakti kohaselt kriminaalasjas nr 17230101706 (t lk 26jj) menetleti MR suhtes kriminaalasja tulirelvade ja lakemoona ebaseadusliku käitlemise tunnustel ja ka selle kohta, et MR viibides 13.04.2017 xxxx asuvas korteris tungis kallale oma abikaasale SR-ile, tõugates teda vastu köögiakent, seejärel lüües teda paremale poole näo piirkonda. Kui kannatanu üritas taganeda lükkas MR avaldaja põrandale pikali ning lõi teda ühe korra rusikaga roiete piirkonda. Oma tegevusega põhjustas MR avaldajale füüsilist valu ja tervisekahjustusi – rindkere- ja küünarkontusiooni, vasakule küünarnukile hematoomi (t lk 26 pöördel).
34.MR ise tunnistab oma 07.04.2018 vastuses kohtule, et 2017 esines tema poolset agressiivsust abikaasa suhtes, paaril korral kui ta oli ebakaines olekus (t lk 73).
2-18-2675
35.Seega tuvastab kohus, et MR on ühel korral tekitanud avaldajale tervisekahjustusi. MR enda väidete alusel tuvastab kohus, et MR on vähemalt ühel korral veel olnud avaldaja suhtes agressiivne.
36.Harju Maakohus mõistis 08.02.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-547 MR-i süüdi 13.04.2017 teos ja mõistis selle eest MR-ile karistuseks neli kuud vangistust [karistusseadustiku § 121 lg 2 p 2 (kehaline väärkohtlemine) alusel (t lk 8-pöördel ja 35 pöördel, tl 50)]. Kohtuotsusega tervikuna mõisteti MR-ile liitkaristuseks 4 a 3 kuud ja 27 päeva vangistust. Kohesele ärakandmisele alates 03.08.2017 mõisteti 7 kuud vangistust. Ülejäänud osa karistusest (3 a 8 kuud 27 päeva) ei pöörata täitmisele juhul, kui MR ei pane 4 a ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning järgib talle kohtuotsusega pandud kontrollnõudeid. Katseaja alguseks on 08.02.2018. Otsus jõustus 24.02.2018 (t lk 43).
37.Tulenevalt eeltoodust tuvastab kohus, et puudutatud isik on avaldaja suhtes pannud toime isikuõiguste rikkumise VÕS § 1055 lg 1 mõistes.
38.Harju Maakohtu 08.02.2018 otsuse ja 23.02.2018 määruse alusel (otsuses vigade parandamine, t lk 50-52) tuvastab kohus ka seda, et alates 08.02.2018 järgneva 4 a ja 6 kuu jooksul tuleb MR-il: -
Elada kohtu määratud alalises elukohas xxxx;
-
Alluda kriminaalkoodaja kontrollile ja andma perioodiliselt aru oma tegevusest, kohustuste täitmisest, viibimiskoha muutumisest jms;
-
Mitte tarvitada alkoholi.
Vastasel juhul pööratakse täitmisele vabadusekaotuslik karistus, mille kandmata osa on 3 a 8 kuud ja 27 päeva.
39.Avaldaja on väitnud, et tunneb hirmu ja ohtu pärast abielu lahutamist ja seoses ühisvara jagamisega. Lisaks on avaldajal hirm, et sarnane käitumine kordub.
40.Menetluse kestel on selgunud, et SR ja MR on 16.03.2018 notari juures jaganud ühisvara (t lk 46-49, 84-91). Avaldaja ei ole esile toonud, et ühisvara jagamise käigus oleks puudutatud isik rikkunud avaldaja isikuõigusi või oleks ähvardanud avaldajat. Lisaks on avaldaja tsiviilasjas nr 2-17-13568 (avaldaja hagi abielu lahutamiseks puudutatud isikuga) 02.11.2017 menetlusdokumendis (t lk 180) avaldanud, et MR oli arestimajas olles koheselt nõus abielu lahutamisega. Abielu lahutati xxxx notari juuresolekul (avalduse lahutamiseks tõestas Tallinna notar Kätlin Aun-Janisk 16.10.2017, vt ka Harju Maakohtu 06.12.2017 määrus tsiviilasjas nr 2-17-13568, t lk 181-182). Avaldaja ei ole esile toonud, et abielu lahutamise käigus oleks MR avaldajat ähvardanud vms.
41.MR viibis alates 03.08.2017 kinnipidamisasutuses (kahtlustatavana kinni peetud 03.08.2018, t lk 7, 8, 29) kuni 02.03.2018 (tl 8 pöörd, 43, lk 79). Pärast vabanemist ei ole MR avaldaja suhtes rikkumisi toime pannud. Xxxx on vastuseks kohtu järelepärimisele teatanud, et MR-il ei olnud vanglas ega käitumiskontrolli ajal käitumisega probleeme ( t lk 79). MR on täitnud käitumiskontrolli nõudeid korrektselt (t lk 79) ja asunud hüvitama Harju Maakohtu 08.02.2018 otsusega välja mõistetud kriminaalmenetluse kulusid (t lk 77). Avaldaja ei ole toonud esile, et pärast MR-i kinnipidamist 03.08.2017 oleks tema ja MR vahel olnud sedalaadi suhtlust, mille pinnalt saaks järeldada MR-i soovi tekitada avaldajale kahju. Avaldaja ei ole toonud esile rohkemaid episoode kehavigastuse tekitamisest, tervise kahjustamisest, eraelu puutumatusest või muu isikuõiguste rikkumise kohta MR-i poolt. MR on märkinud, et oli avaldajaga abielus 24 aastat ilma igasuguse vägivallata ning avaldaja ei ole sellele asjaolule vastu vaielnud.
2-18-2675
42.Seega tuvastab kohus, et pärast MR-i kinnipidamist 03.08.2017 ei ole ta avaldaja suhtes mistahes viisil kahjustavat tegevust või käitumist üles näidanud. Ta on soostunud avaldaja sooviga abielu lahutada ja ühisvara jagada. Ta pole avaldajaga kontakti otsinud ning on seni talle kohtuotsusega määratud kontrollnõudeid ja kriminaalhooldusametniku juhiseid järginud.
43.Kuigi kohus on tuvastanud, et MR on varasemalt avaldaja suhtes pannud toime isikuõiguste rikkumise VÕS § 1055 lg 1 mõistes, siis on kohus samaaegselt tuvastanud ka selle, et Harju Maakohtu 08.02.2018 otsusega määratud karistus ja muud kriminaalõiguslikud instrumendid on MR-i piisavalt mõjutanud hoiduma avaldajale kahju tekitavast käitumisest. TsMS § 544 järgi ei saa kohus lähenemiskeelu abinõusid kohaldada ühelgi juhul pikema aja jooksul kui 3 aastat. Harju Maakohtu 08.02.2018 otsusega MR-ile määratud katseaeg, mil õiguskuuleka käitumise korral vabaduskaotuslikku karistust täitmisele ei pöörata, on 4a ja 6k. Seega ulatub kriminaalõiguslik mõjutusvahend ajaliselt oluliselt kaugemale ning oleks lähenemiskeelu tähtajaga hõlmatud. Kaks sama eesmärki täitvat mõjutusvahendit oleksid seega ajaliselt kattuvad.
44.Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-91-14 tehtud lahendis märkinud muuhulgas järgmist:
/.../ lähenemiskeeldu kohaldades peab kohus arvestama juhtumi asjaolusid ja jälgima, et lähenemiskeeld ei riivaks adressaadi õigusi rohkem, kui see on keelu eesmärgist tulenevalt proportsionaalne. Selleks tuleb kohtul kaitseabinõu valikul hinnata selle sobivust (kas abinõu võimaldab ära hoida kannatanut ähvardavat isikuõiguste rikkumist) ja vajalikkust (ega rikkumist oleks võimalik sama tõhusalt vältida mõne muu abinõuga, mis koormaks lähenemiskeelu adressaati vähem) ning kaaluda ühelt poolt kahjustatud isikut ähvardava isikuõiguste rikkumise tõenäosust ja raskust ning teiselt poolt lähenemiskeelust tuleneva piirangu mõju lähenemiskeelu adressaadile. Sh peab kohus ka lähenemiskeelu ruumilise ulatuse määramisel silmas pidama juhtumi asjaolusid ja lähtuma proportsionaalsuse põhimõttest.
45.Avaldusega ei soovita antud juhul lähenemiskeelu kohaldamist vaid liikumispiirangu kohaldamist MR-i suhtes. Avaldaja palub kohtul keelata MR-il läheneda avaldaja elukohale lähemale kui 100 m. Sellise piirangu eripäraks on tõik, et isikul keelatakse kindlaks määratud piirkonnas viibimine sõltumata sellest, kas kaitstav isik selles piirkonnas viibib (vt ka RKTKm tsiviilasjas nr 3-2-1-91-14 p 18). Selleks on avaldaja muuhulgas palunud, et kohus kohustaks avaldajat teavitama kohut ja MR-i oma elukohast ja selle muutumisest.
46.Hinnates taotletud abinõu sobivust ja vajalikkust märgib kohus järgmist: -
Kohus leiab, et Harju Maakohtu 08.02.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-547 kohaldatud karistusmeetmed on piisavad, et sama otsusega määratud katseaja 4 aasta ja 6 kuu jooksul hoida ära MR-i võimalik õigusvastane käitumine. Eelduslikult jätkub MR-i õiguskuulekas käitumine ka edaspidi.
-
Katseajaga kattuvale ajavahemikule määratud liikumispiirang ei täidaks enamat eesmärki, kui on võimalik saavutada juba kehtiva Harju Maakohtu 08.02.2018 otsusega kriminaalasjas.
-
Kohtu hinnangul on Harju Maakohtu 08.02.2018 otsus kriminaalasjas piisavalt tõhus vahend avaldaja õiguste kaitseks.
-
Arvestades avaldaja soovi saavutada turvatunne oma elukohas, mis ei oleks ohustatud MR-i käitumisest, on kohtule ja MR-ile oma igakordse elukoha teatamine pigem sellele eesmärgile vastu töötav meede. Olukorras, kus avaldaja ja MR-i abielu on lahutatud ja vara jagatud puudub MR-il vajadus teada, kus avaldaja elab ja avaldajal omakorda vajadus MR-ile oma elukoha teavet jagada.
2-18-2675
47.Kuivõrd kohus leiab, et avaldaja taotletav eesmärk on saavutatud kriminaalasjas nr 2-18547 08.02.2018 tehtud (24.02.2018 jõustunud) Harju Maakohtu otsusega ning seega ei ole taotletav liikumispiirang sobiv ega vajalik, siis ei ole alust avalduse rahuldamiseks.
48.Kohus jätab TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel arvestamata tõendid, millest ei selgu asja lahendamisel tähtsust omavaid faktilisi asjaolusid: t lk 102-119, 124-178. Tegemist on avaldaja esitatud analüüsiva kirjandusega perevägivalla ja elektroonilise järelevalve kohta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
49.TsMS § 173 lg 1 kohaselt tuleb asja menetlenud kohtul märkida lahendis muuhulgas ka menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel. Kuivõrd avaldus jääb rahuldamata, siis jäävad kõik menetluskulud avaldaja kanda (TsMS § 162 lg 1 ja § 172 lg 2 alusel).
50.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Asja materjalide kohaselt ei ole puudutatud isikul menetluskulusid tekkinud käesoleva asja menetlemisel. Kohus määrab kindlaks, et puudutatud isikul menetluskulud puuduvad.
51.TsMS § 178 lg-d 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
52.Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik vaid siis, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). Kohtu selgitused
53.Kohus selgitab avaldajale, et asjaolude muutumise korral on avaldajal õigus uuesti pöörduda kohtusse.
54.Kohus lahendab avaldust kirjalikus menetluses (TsMS § 477 lg 2 ja § 545).
55.TsMS § 660 lg 1 sätestab, et maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. TsMS § 549 lg-d 1 ja 2 näevad ette, et lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu rakendamise määruse või selle muutmise määruse peale võib esitada määruskaebuse täitmiseks kohustatud isik. Määruse peale, millega kohus jätab lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu rakendamise avalduse rahuldamata või tühistab abinõu või muudab seda, võib esitada määruskaebuse isik, kes taotles abinõu rakendamist või kelle huvides abinõu rakendati. Tulenevalt eeltoodust saab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse vaid avaldaja.