2-25-102991 AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) hagi H.S.-i vastu 650 euro ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasi
Tsiviilasja hind
732 eurot 21 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AB „Lietuvos draudimas“ (välismaa registrikood 110051834) (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu (registrikood 12831829)); lepinguline esindaja Kadri Ojamaa Kostja: H.S. (isikukood XXX ) Kirjalik menetlus
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) hagi H.S.-i vastu tagaseljaotsusega.
2.Mõista H.S.-ilt AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) kasuks välja 659 eurot 73 senti (sh põhinõue 650 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 9 eurot 73 senti ajavahemiku 25. jaanuar 2025 kuni 14. märts 2025 eest).
3.Mõista H.S.-ilt AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) kasuks välja viivis tasumata põhinõudelt (650 eurot) alates 15. märtsist 2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Mõista H.S.-ilt AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks välja menetluskulud 295 eurot (käibemaksuta).
6.Välja mõistetud menetluskulude summalt (295 eurot) tuleb H.S.-il tasuda AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) kasuks viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse või kaja.
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1.AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) (hageja) esitas
31.jaanuaril 2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse H.S.-ilt (kostja) 651 euro 39 sendi saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, kuna kostja esitas nõudele vastuväite. Tartu Maakohus jättis hagi 28. veebruari 2025. a määrusega käiguta ja andis tähtaja nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks.
2.Hageja esitas 14. märtsil 2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt välja mõista põhivõla 650 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 9 eurot 73 senti ajavahemiku 25. jaanuar 2025 kuni 14. märts 2025 eest ning viivise tasumata põhivõlalt alates
15.märtsist 2025 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt toimus 20. novembril 2022 Viljandi maakonnas, Viljandi vallas, Ramsi alevikus, Keskuse tee 1 juures liiklusõnnetus, kus sõiduk Renault Trafic (749LJB) sõitis otsa sõidukile Skoda Fabia (207BKC). Renault Traficul puudus liiklusõnnetuse hetkel liikluskindlustuse poliis ning seetõttu oli kahju hüvitamise kohustus kindlustusandjana hagejal. Kahju kannatanu pöördus kahju hüvitamiseks enda liikluskindlustusandja poole, kes esitas hagejale kui liiklusõnnetuse põhjustaja eelmisele kindlustusandjale tagasinõude 650 2
eurot. Kuna kostja sõidukil puudus liiklusõnnetuse hetkel liikluskindlustuse poliis, esitas hageja kostjale hüvitatud kahju tagasinõude. Kostja tagasinõudele vastu ei vaielnud, kuid samas ei hüvitanud tekitatud kahju.
3.Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on kostjale isiklikult kätte toimetatud 1. aprillil 2025. Seega on kostja teadlik hagile kirjaliku vastamise kohustusest. Kostja ei ole kohtu määratud ajaks (15. aprilliks 2025) ega ka hiljem hagile vastanud. Hageja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu määratud tähtajaks.
4.TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi.
TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
6.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
7.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda.
8.Hageja esitas kohtule koos hagiavaldusega menetluskulude nimekirja, milles palub kostjalt välja mõista menetluskulude katteks riigilõivu 175 eurot (maksekäsu kiirmenetluses avalduselt 65 eurot ja hagimenetluses hagiavalduselt 110 eurot) ja õigusabikulud 150 eurot, s.o kokku 325 eurot (dtl 24).
8.1.Kostjale on hageja menetluskulude nimekiri koos hagiavaldusega kätte toimetatud
1.aprillil 2025. Kostja ei ole kohtu määratud tähtajaks ega hiljem hageja menetluskulude osas seisukohta esitanud.
8.2.TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja 17 ja lisa 1 kohaselt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagi esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 175 eurot.
8.3.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause). Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta (vt nt Riigikohtu
11.veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja osutanud õigusabi 1 tunni ulatuses tunnitasuga 150 eurot ning teinud järgmised toimingud: nõude asjaolude ja materjalidega tutvumine, tõendite kogumine, hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine. Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5). Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta. 3
Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 150 eurot on põhjendamatult kõrge, kuna see ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja esindajaks ei ole advokaat. Senises kohtupraktikas on leitud, et juristide osutatud õigusteenuse põhjendatud tunnitasu on üldjuhul 70–120 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Arvestades praeguse asja sisu, mahtu ja keerukust, on kohtu arvates hageja esindaja põhjendatud tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta). Tsiviilasja mahtu ja sisu ning hageja esindaja poolt esitatud menetlusdokumentide (hagiavalduse) sisu ja mahtu arvestades peab kohus käesolevas asjas hageja esindaja poolt õigusteenuse osutamisele kulunud aega 1 tund põhjendatuks ja vajalikuks. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 295 eurot (175 eurot + 120 eurot), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
9.Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
10.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Sama sätte teise lõike järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev-Parrest kohtunik
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.