Täitmine › Täituri taotlus sundtoomise kohaldamiseks, ruumidesse sisenemiseks loa saamiseks

2-18-13364

ASJAOLUD

06.09.2018.a esitas kohtutäitur K P Harju Maakohtule avalduse, milles palub lubada Tallinna kohtutäiturit K Pi, kohtutäituri abid K N ja T K ning kohtutäituri büroo töötajad A R ja A J ning arestitud vara transportivad isikud võivad siseneda ja viibida kinnistul ja sellel asuvatel hoonetes aadressil xxx (registriosa nr xxx) 12.09.2018.a ajavahemikul kell 14.00–19.00. Taotluses esitatud asjaolude kohaselt on võlgnik A J suhtes algatatud täitemenetlus nr 025/2011/3546. Täitemenetluse algatamise aluseks on sissenõudja Lindorff Eesti AS avaldus ja Harju Maakohtu 03.10.2011.a otsus tsiviilasjas nr 2-11-22659. Nõude sisuks on võlg kokku 12 648,47 eurot, viivis VÕS § 113 lg 1 alusel kuni põhiosa (9447,77 euro) kohase tasumiseni. Nõudele lisanduvad täitekulud, mis koosnevad kohtutäituri tasust summas 1470,51 eurot (sh käibemaks 245.09 eurot), menetluse alustamise tasu 19,16 eurot (sh käibemaks 3,19 eurot) ja täitemenetluse läbiviimise kuludest summas 25,14 eurot (sh käibemaks 4,19 eurot). Võlgnetava summa suuruseks on kokku 12 177,28 eurot. Täitmisteade loetakse võlgnikule TsMS § 322 lg 1 alusel kättetoimetatuks 17.10.2011.a kättetoimetamisega tema eluruumis elavale isikule. Kohtutäitur soovis 04.09.2018.a viia läbi võlgnikule kuuluva vallasvara tuvastamist ja selle arestimise toimingut aadressil xxx. Nimetatud kuupäeval kohtutäituril toiminguid teha ei õnnestunud, kuna talle ei avatud eelnimetatud kinnistu väravat. Kohtutäitur küsitles võlgniku vahetuid naabreid. xxx ja xxx, kinnistute valdajaid kinnistasid, et võlgnik elab xxx, aadressil. xxx, kinnistu valdaja märkis ühtlasi, et nägi A Jd aadressil xxx, veel sama päeva hommikul. Eeltoodud faktid annavad kohtutäiturile alust arvata, et võlgnik elab ka aadressil xxx. Kohtutäitur teatas menetlusosalistele ja puudutatud isikutele, et 12.09.2018.a kell 14.00 toimub A Jle kuuluva vallasvara tuvastamine ja arestimistoimingu läbiviimine aadressil xxx (reg.osa nr xxx). Teade saadeti 05.09.2018.a menetlusosalistele, sh võlgnikule tema menetlusdokumentide edastamiseks antud e-postiaadressil. 06.09.2018.a teatas kinnistu omanik K J (võlgniku abikaasa) e-posti teel kohtutäiturile, et võlgnik elab xxx ja ta ei kavatse taluda ruumide ja maatüki läbiotsimist. Tulenevalt eeltoodust on kohtutäituril põhjust arvata, et kinnisasja omanik võib takistada võlgniku vara tuvastamist

2-18-13364 ja arestimise toimingu läbiviimist aadressil xxx, kus kohtutäitur on tuvastanud, et võlgnik tegelikult elab.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, leiab, et see vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatud nõuetele ja ei esine avalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Kohus asub seisukohale, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Tulenevalt TsMS §-st 475 lg 2 lahendab kohus käesolevat avaldust hagita asjana. TsMS § 5 lg-st 3 tulenevalt selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 28 lg 1 kohaselt võib kohtutäitur võlgniku nõusolekul siseneda võlgniku valduses olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida, kui see on vajalik täitedokumendi täitmiseks. Kui võlgnik nõusolekut ei anna, võib TMS § 28 lg 2 järgi tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda või tema valduses oleval maatükil viibida ja need läbi otsida üksnes kohtu määruse alusel. TMS § 28 lg 3 alusel on nimetatud talumiskohustus ka isikutel, kelle kaas- või otseses valduses ruum või maatükk on. TMS § 28 lg 21 lisab, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohtumääruse võib teha, ilma et võlgnik oleks varem keelanud kohtutäituril tema valduses olevatesse ruumidesse ja maatükile siseneda või seal läbiotsimist teostada. Käesoleval juhul nähtub asjaoludest, et kohtutäituri eesmärgiks on võlgnikule kuuluva vallasvara arestimine. Kohtutäitur soovis 04.09.2018.a viia läbi võlgnikule kuuluva vallasvara tuvastamise ja selle arestimise toimingut aadressil xxx. Nimetatud kuupäeval kohtutäituril toiminguid teha ei õnnestunud, kuna talle ei avatud eelnimetatud kinnistu väravat. Asjaoludest nähtub, et kõnesolev kinnistu on kuulumas võlgniku abikaasale K Jle. Kohtule esitatud asjaolude pinnalt võib asuda seisukohale, et võlgnik valdab xxx asuvat kinnistut - xxx ja xxx, kinnistute valdajaid kinnistasid kohtutäiturile, et võlgnik elab xxx aadressil. xxx, kinnistu valdaja märkis ühtlasi, et nägi A Jd aadressil xxx, veel sama päeva hommikul kui kohtutäitur soovis 04.09.2018.a viia läbi võlgnikule kuuluva vallasvara tuvastamist ja selle arestimise toimingut. Kohtu hinnangul ei takista asjaolu, et võlgnik pole kõnesoleva kinnistu omanik TMS § 28 lg 2 rakendamist arestimistoimingu läbiviimiseks. TMS § 28 lg-d 1 ja 2 annavad kohtutäiturile võimaluse viia täitemenetlusega seonduvaid toiminguid läbi võlgniku valduses olevates ruumides või viibida tema valduses oleval maatükil. Käesoleval juhul on kohtutäitur võlgniku seotust kõnesoleva kinnisasjaga piisavalt põhistanud – võlgnik võib kõnesoleval kinnisasjal asuvaid ruume kasutada enda elukohana. Taotlusele lisatud väljastusteatest nähtub, et võlgnikule on täitmisteade kättetoimetatuks loetud TsMS § 322 lg 1 alusel 17.10.2011.a kättetoimetamisega tema eluruumis elavale isikule K Jle. Kohtu hinnangul ei või võlgniku huve ja õigusi piirata rohkem kui see on konkreetse täitetoimingu tegemiseks vajalik. Asja materjalidest nähtuvalt on võlgniku ruumidesse sisenemine käesoleval juhul vajalik selleks, et viia läbi võlgnikule kuuluva vara tuvastamine ja selle arestimistoiming. Kohus leiab, et täitedokumendi täitmiseks on kohtutäituri poolt valitud meede vajalik ning põhjendatud. Kohtutäitur on taotlenud luba kinnisasja xxx (registriosa nr xxx) maatükile ja ruumidesse siseneda 12.09.2018.a ajavahemikul kell 14.00–19.00. Kohus leiab, et avaldaja poolt taotletud maatükile ja ruumidesse sisenemine on põhjendatud ning ei piira võlgniku huve ja õigusi rohkem, kui see on konkreetse täitetoimingu tegemiseks vajalik. Kohtu hinnangul ei ole

2-18-13364 kohtutäituri poolt taotletav täitetoimingu kuupäev ja kellaaeg vastuolus TMS §-st 30 tulenevaga. TMS § 29 näeb ette, et kui täitmist takistatakse või kui takistamist on alust eeldada või kui võlgniku valduses olevas ruumis või maatükil toimuva täitetoimingu juures ei viibi võlgnik, tema esindaja, võlgniku täisealine perekonnaliige või perekonna teenistuses olev isik, kutsub kohtutäitur täitetoimingu juurde kaks täiskasvanud manukat, kohaliku omavalitsuse esindaja või politseiametniku. Kohtutäitur on palunud lubada kõnesolevale kinnistule ja hoonetesse siseneda ning seal viibida Tallinna kohtutäituril K Pil, kohtutäituri abidel K N ja T K ning kohtutäituri büroo töötajatel A R ja A J ning arestitud vara transportivatel isikutel. Kohtu hinnangul on eelnimetatud isikute xxx asuvale kinnistule ja sellel olevate hoonetesse sisenemine ning seal viibimine põhjendatud. Eeltoodut arvestades tuleb avaldus rahuldada ning anda Tallinna kohtutäiturile K Pile (isikukood xxx), kohtutäituri abidele K N (isikukood xxx) ja T K (isikukood xxx) ning kohtutäituri büroo töötajatele A R (isikukood xxx) ja A J (isikukood xxx) ning arestitud vara transportivatele isikutele luba 12.09.2018.a siseneda ja viibida kinnistul ja sellel asuvatel hoonetes aadressil xxx(kinnistusraamatu registriosa nr xxx) ajavahemikul kell 14.00–19.00. TsMS § 478 lg 4 kohaselt hakkab määrus kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud kannab TsMS § 172 lg 1 teise lause järgi võlgnik. Tulenevalt TsMS § 174 lgst 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus lähtub menetluskulude kindlaksmääramise osas tsiviilasja toimiku materjalidest. Avalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 7 kohaselt on kohtutäitur vabastatud riigilõivu tasumisest kohtule täitemenetluse seadustiku alusel täitemenetluse läbiviimisega seotud avalduse osas. Lisaks ei nähtu ka asja materjalidest, et menetlusosalised oleksid käesoleva tsiviilasja menetluses kandnud muid kulusid. Seega ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mille rahalist suurust peaks kohus kindlaks määrama. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.