Harju Maakohus
Kohtunik
Iris Kangur-Gontšarov
Kohtujurist
Merily Mets
Määruse tegemise aeg ja koht 05.09.2018.a. Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
Tallinn, xxx 2-17-15723 korteriühistu hagi V P ja V P vastu korteriomandi võõrandamise kohustamiseks Menetluse lõpetamine
Tsiviilasi
Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende
Hageja: Tallinn, xxx korteriühistu (registrikood xxx) Hageja esindaja: Margus Saulep (e-post [email protected]) Kostja I: V P (isikukood xxx) Kostja II: V P (isikukood xxx)
esindajad
Võtta hagist loobumine vastu. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-17-15723, Tallinn, xxx korteriühistu hagis V P ja V P vastu korteriomandi võõrandamise nõudes.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on Tallinn, xxx korteriühistu hagi V P ja V P vastu korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. 21.08.2018 esitas hageja avalduse hagist loobumiseks. Hageja kinnitab avalduses, et on teadlik menetluse lõpetamise tagajärgedest. Hageja taotleb enda menetluskulude kindlaks määramist summas 1 527,50 eurot ja nende väljamõistmist kostjatelt. Hageja palub lõpetada menetlus hagist loobumise tõttu ja tagastada pool hagi esitamiselt tasutud riigilõivust summas 150 eurot hageja arvele. Kohus edastas hageja avalduse kostjate lepingulise esindajale ning määras avalduse osas seisukoha esitamiseks tähtaja 31.08.2018. Kostjad ei esitanud kohtule avalduse osas tähtaegselt seisukohta. Kohus märgib, et 03.09.2018 esitas kostjate lepinguline esindaja Danil Lipatov kohtule teate esindusõiguse lõppemisest. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud loobumisavaldusega, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele ja menetlus lõpetamisele. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Kohus leiab, et hagist loobumine ei kahjusta avalikku huvi ega ole vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. Seetõttu võtab kohus loobumisavalduse vastu ning lõpetab menetluse. TsMS § 432 alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 4 alusel kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Käesolevas tsiviilasjas esitas hageja kohtule kostjate vastu hagi korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Hageja 21.08.2018 hagist loobumise avalduse kohaselt loobub hageja hagist, kuna kostjad on kohtumenetluse ajal, s.o 28.06.2018 korteriomandi asukohaga xxx, võõrandanud. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb TsMS § 168 lg 5 kohaselt jätta solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tal tekkinud kulu lepingulisele esindajale 1 327 eurot ning kulu riigilõivudele 350 eurot. Hageja palub kostjatelt välja mõista hageja poolt kantud menetluskulu summas kokku 1 527,50 eurot. TsMS § 175 lg
1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus kontrollib järgnevalt hageja lepingulise esindaja kulu põhjendatust ja vajalikkust. Kostja on välja toonud, et tema menetlustoimingud järgmise ajakuluga:
lepinguline
esindaja
tegi
järgmised
Toiming Nõupidamine kliendiga, hagi koostamiseks kliendi esitatud dokumentidega tutvumine, hagiavalduse koostamine Harju Maakohtu 06.11.2017 määrusega tutvumine Määruskaebuse koostamine Harju Maakohtu 06.11.2017 määrusele Kostjate hagi vastusega tutvumine ja sellele arvamuse koostamine 15.03.2018 vastuse koostamisega seotud konsultatsioon kliendiga 23.04.2018 kohtuistungil esindamine ja istungiks ettevalmistamine Nõudest loobumise avalduse koostamine
Aeg (h) 8,5 0,25 2,25
0,5 0,75 0,5 14,75
Kohtu hinnangul on hageja poolt menetluskulude nimekirjas väljatoodud menetlustoimingud ning neile kulunud ajakulu põhjendatud, need on menetluses olnud vajalikud, menetlustoimingud olid kooskõlas menetluse käiguga ning neile kulunud aeg on proportsionaalne toimingu mahu ja keerukusega. Hageja on välja toonud, et tema lepinguline esindaja osutas teenust tunnihinnaga 90 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et tunnitasu 90 eurot ilma käibemaksuta ei ületa keskmist advokaadi õigusteenuse eest makstavat tasu kohtumenetluses ning on käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust ning kohtupraktikat arvestades lepingulise esindaja tasuna mõistlik. Hageja põhjendatud kuluks lepingulisele esindajale kujuneb seega 1 327,50 eurot (14,75 x 90). TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja ei taotle menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks kulud riigilõivule: hagilt tasutud 300 eurot ning 22.11.2017 määruskaebuselt tasutud 50 eurot. TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses sätestatule. Hageja poolt hagi esitamiselt tasutud riigilõiv 300 eurot ning Harju Maakohtu 06.11.2017 kohtumääruse peale esitatud määruskaebuselt tasutud riigilõiv summas 50 eurot on nähtavad tsiviilasja toimikust ning kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega. TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hageja tasus hagi esitamiselt 300 eurot riigilõivu. Hageja on esitanud taotluse poole riigilõivu tagastamiseks seoses hagist loobumisega. Kohus leiab, et seoses hagist loobumisega tuleb hagejale tagastada 150 eurot TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel. Hageja taotlusel kantakse tagastatav riigilõiv hageja kontole. Kuigi kohus leidis eelnevalt, et hageja poolt hagi esitamiselt tasutud riigilõivu 300 eurot ning Harju Maakohtu 06.11.2017 kohtumääruse peale esitatud määruskaebuselt tasutud riigilõivu
summas 50 eurot näol on tegemist vajalike kuludega, siis arvestades asjaolu, et käesoleva kohtumäärusega tagastatakse hagejale hagi esitamisel tasutud pool riigilõivust, tuleb põhjendatuks pidada kostjatelt välja mõista kulud riigilõivudele summas 200 eurot (300/2 + 50). Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt solidaarselt hageja kasuks välja põhjendatud menetluskulu 1 527,50 (õigusabikulu 1 327,50 + kulu riigilõivudele 200) eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.