lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-15723/4

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 01.12.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-15723/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
01.12.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1037
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Tallinn, Sõpruse pst 173 korteriühistu80032869(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr: 2-17-15723

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Tsiviilasja number

2-17-15723

Määruse tegemise aeg ja koht

01.12.2017, Tallinn

Kohtukoosseis

Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Reet Allikvere ja Ele Liiv

Kohtuasi

Korteriühistu Sõpruse 173 hagi VP ja VP vastu korteriomandi võõrandamiseks kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 06.11.2017 hagi menetlusse võtmisest keeldumise määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Korteriühistu Sõpruse 173 määruskaebus

Menetlusosalised esindajad

Menetluse liik

ja

nende Hageja Korteriühistu Sõpruse 173 (registrikood 80032869), esindaja Margus Saulep Kostja VP (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja VP (isikukood XXXXXXXXXXX) Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1.Tühistada Harju Maakohtu 06.11.2017 määrus ja saata tsiviilasi tagasi samale maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
3.Määruse peale ei saa määruskaebust esitada. Asjaolud ja menetluse käik
1.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
Korteriühistu Sõpruse 173 (hageja) esitas 20.10.2017 Harju Maakohtule hagi VP (kostja I) ja VP (kostja II) vastu korteriomandi võõrandamiseks kohustamiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostjate ühisomandis Tallinnas XXX asuv korteriomand. Kostjad on alates 2013. a jätnud hagejale kohaselt tasumata hageja poolt vahendatavate

1(4)

Tsiviilasi nr: 2-17-15723 kommunaalteenuste eest. 08.10.2017 seisuga on võlg 6793 eurot 51 senti. 13.10.2016 otsustas hageja üldkoosolek nõuda kostjatelt korteri võõrandamist hiljemalt 13.01.2017. Kostjad korterit võõrandanud ei ole. Hageja palub hagiga kohustada kostjaid võõrandama Tallinnas XXX asuv korteriomand. Maakohtu määrus

2.Maakohus keeldus 06.11.2017 määrusega hagi menetlusse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel.

võtmast

3.Määruse põhjenduste kohaselt ei ole hagiga võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada, kuna kinnistusraamatust nähtuvalt on kostjatele kuuluv korter koormatud keelumärkega kinnisasja käsutamise keelamiseks Laestuudio Eclipse OÜ (pankrotis) ja kohtutäitur Urmas Tärno kasuks. Vastavalt asjaõigusseaduse § 63 lg-le 2 keelab keelumärge vastavalt märke sisule kannete tegemise kinnistusraamatusse kas täielikult või osaliselt. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 88 lg 1 järgi on kohtu või muu seadusega selleks õigustatud ametiasutuse või ametiisiku poolt antud käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing tühine. Tühine on ka täitemenetluses, hagi tagamiseks või pankrotihalduri poolt tehtud käsutus, mis rikub eelmises lauses nimetatud käsutuskeeldu. Maakohus leidis, et kuivõrd kostjatele kuuluvale korterile on seatud keelumärge, mis keelab korteri käsutamise, ei ole käsutamine võimalik ka kohtulahendiga. Seega puudub hageja nõudel rahuldamise perspektiiv kuni keelumärke kustutamiseni. Määruskaebus
4.Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuses palub hageja tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega võtta hagi menetlusse.
5.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt rikkus maakohus kohtulahendi põhjendamise kohustust (TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8) ning kohaldas ebaõigesti menetlusõiguse normi (TsMS § 371 lg 2 p 2). Vaatamata kõrgendatud põhjendamiskohustusele, ei selgitanud maakohus, milliste hagiavalduse asjaolude tõttu ei ole hagejal võimalik eesmärki saavutada. Hageja hinnangul asus kohus hagi menetlusse võtmise keeldumisel põhjendamatult tõendeid hindama. Keelumärke tõttu võib küll kohtulahendi täitmine komplitseeritud olla, kuid see ei peaks omama siiski määravat tähendust hagiavalduse menetlusse võtmisel. Pealegi ei ole keelumärge alalise iseloomuga, mis omakorda võimaldab olukorda, et kohtuotsuse tegemise hetkel on keelumärge kustutatud ning kostjatel on takistusteta võimalik kohtuotsust täita või juhul, kui kostjad otsust vabatahtlikult ei täida, on hagejal võimalik otsuse täitmise korraldamiseks täitemenetlus algatada. Menetluse edasine käik
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused

2(4)

Tsiviilasi nr: 2-17-15723

7.Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et vaidlustatud kohtumäärus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning asi saata tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
8.TsMS § 371 lg 2 sätete peamiseks eesmärgiks on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks puudub õiguslik alus. Hagi menetlemisest keeldumine on viidatud sätte kohaselt kohtu õigus, mitte kohustus. Seejuures lasub kohtul keeldumisel kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus. Hagis märgitud faktiliste asjaolude õigsust eeldades, tuleb kohtul analüüsida, kas on olemas faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse nõude rahuldamiseks. Seejuures ei hinda kohus asjas esitatud nõude põhjendatust ega tõendatust asjas esitatud põhistuste ja tõendite alusel, vaid lähtub hagi õiguslikust perspektiivikusest. TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi võib jätta hagi menetlusse võtmata, kui sellise hagi esitamine on õiguslikult võimatu, ning selle sätte kohaldamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid (vt nt Riigikohtu 02.05.2012 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-31-12, p 13; 09.10.2013 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-95-13, p 12; 18.11.2013 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-120-13, p 12).
9.Vaidlustatud kohtumääruses ei ole maakohus eelmärgitut TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamisel piisavas ulatuses arvestanud.
10.Korteriomandiseaduse (KOS) § 14 lg 1 kohaselt kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. Sama sätte lg 2 järgi võib võõrandamisnõude esitada eelkõige, kui korteriomanik on korduvalt jätnud täitmata KOS §-s 11 loetletud kohustused, on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu või häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite kasutamist. Kui kohustust rikkunud korteriomanik omandit ei võõranda, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku hagi või kaasomandi eseme valitseja hagi alusel (KOS § 14 lg 5).
11.Hagiavaldusest nähtuvalt algasid kostjate maksedistsipliini rikkumised 2013. a sügisest ning vaatamata peetud läbirääkimistele kostjad oma võlgnevust ei ole likvideerinud, mistõttu otsustati korteriomanike üldkoosolekul kohustada kostjaid võõrandama enda korter. Hageja esitas maakohtule hagi, kuna kostjad ei täitnud üldkoosoleku otsust määratud tähtaja jooksul. Seega esinevad hagis esitatud asjaolude põhjal KOS §-s 14 sätestatud eeldused hagi esitamiseks. Kolleegiumi arvates ei ole õiguslikult välistatud hageja nõude rahuldamine KOS § 14 lg 5 alusel. Maakohus ei ole lähtunud hageja esitatud faktiväidetest ega eeldanud nende õigsust. Iseenesest on õige hinnata menetlusse võtmisel hagi perspektiivi, kuid praegusel juhul asus maakohus ekslikult hindama hageja esitatud tõendeid (kinnistusraamatu väljatrükk) ning leidis ebaõigesti, et hagi ei ole võimalik rahuldada üksnes seetõttu, et hagi esitamise ajal nähtub kinnistusraamatust keelumärge kostjatele kuuluva korteri käsutamiseks. Praeguses menetlusstaadiumis ei oma tähtsust, kas vaidlusaluse korteri käsutamine on piiratud või

3(4)

Tsiviilasi nr: 2-17-15723 mitte. Asja menetlusse võtmise üle otsustamisel ei saa kohus hinnata tõendeid ja lahendada asja sisuliselt. Hagi menetlusse võtmisel tuleb anda üksnes hinnang, kas sellise hagi esitamine on õiguslikult võimalik.

12.Kuna maakohus ei saanud määruses märgitud põhjendustel hagi menetlusse võtmisest keelduda, siis tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata asi maakohtule tagasi hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
13.Hageja on palunud ringkonnakohtul hagi menetlusse võtta. Kolleegium selgitab, et hagi menetlusse võtmise peab otsustama maakohus, ringkonnakohus seda määruskaebuse lahendamisel teha ei saa. Seega rahuldatakse määruskaebus osaliselt.
14.Menetluskulude jaotuse üle otsustab vastavalt TsMS § 173 lg 3 teisele lausele alama astme kohus sõltuvalt asja uue läbivaatamise tulemustest.

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere Ele Liiv

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja