Täitmine › Täituri taotlus sundtoomise kohaldamiseks, ruumidesse sisenemiseks loa saamiseks

Kohus määras 23. jaanuari 2018 määrusega esimese kohtuistungi võlgniku vande andmiseks. Kohus saatis kohtukutse korduvalt võlgnikule e-posti teel ja e-Toimiku kaudu. Võlgnik kohtukutse kättesaamist ei kinnitanud ega istungile ei ilmunud. Kohus määras istungil uue istungiaja. Kohus edastas kohtukutse võlgnikule kätte toimetamiseks avaldaja poolt märgitud võlgniku tööandjale. Samuti saatis kohus kohtukutse võlgniku registrijärgsel aadressil tähitud kirjaga. Tähitud kiri tagastati seoses kahe kättetoimetamise katse ebaõnnestumisega. Tööandja vastas, et temal töösuhe võlgnikuga puudub. Võlgnik annab töösuhteta väidetava tööandja ruumides trenne. Võlgnik kohtuistungile ei ilmunud. Kohus määras kolmanda istungi aja. Võlgnikule saadeti tähitud kirjaga kohtukutse, mis tagastati seoses kahe kättetoimetamise katse ebaõnnestumisega ja hoiutähtaja möödumisega. Kohus kohustas 10. juuli 2018 määrusega avaldajat selgitama välja andmed võlgniku kohta, mis võimaldaks dokumente võlgnikule kätte toimetada. Avaldaja teatas vastusena kohtu nõudele, et avaldajale pole teada täiendavaid andmeid. Avaldaja hinnangul võiks olla mõeldav sundtoomise kohaldamine xxxx aadressile. Kuigi M K klassikalises tähenduses tõesti ei tööta Xxxx, viib ta seal treenerina läbi treeninguid toitumis- ja treeningkava tellijatele. Kohus jätab hagi läbi vaatamata kui hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida (TsMS § 423 lg 1 p 8). Kohus leiab, et avaldaja ei ole esitanud kohtule andmeid, mis võimaldaksid võlgnikule menetlusdokumente kätte toimetada. Kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida. Kohus märgib, et vande võtmisel ja TMS § 62 lg-st 2 lähtuvate sanktsioonide rakendamisel ei ole kohtul võimalik tugineda nö kättetoimetamisfiktsioonidele (eeskätt TsMS §-d 322 jj). Samuti on vande võtmiseks vajalik tagada võlgniku isiklik kohtusse ilmumine (TMS § 61 lg 1). Viimane eeldab, et kohtule on teada võlgniku asukoht, mille osas saaks sundtoomist rakendada, nt elukoht, kus võlgnik viibib tavaliselt väljaspool tööaega, või töökoht, kus võlgnik viibib tavaliselt tööajal. Käesoleval juhul on Xxxx kohtule avaldanud, et võlgnik ei ole nende töötaja ja ei viibi püsivalt nende asukohas. Samuti ei ole võlgniku väidetaval kodusel aadressil suudetud dokumente kätte toimetada, kuigi seda on üritatud mitmel korral väga erinevatel kellaaegadel. Seega tuleb käesoleval juhul jätta avaldus läbi vaatamata. Asja menetlenud kohus esitab kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse (TsMS § 173 lg 4). Hagita menetluses kannab menetluskulud menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse (TsMS § 172 lg 1). Seetõttu tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik

2(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.