Pärimisõigus › Testamendijärgne pärimine

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagejate nõue, põhjendused Hageja isa J K suri xxxx. Hageja suhtles oma isaga 2015.a. Isa tegi xxxx kostja kasuks testamendi. Arvestades isa seisundit, ei olnud ta võimeline oma tahet väljendama, neid juhtima ja neist aru saama. Ta oli otsusevõimetu. Isa peteti, teda sunnitud tegema testamenti. Testament võib olla võltsitud, st testaatori allkiri on võltsitud, testaator oli abitus seisundis. Hageja arvetes ei pärandanud testaator oma vara kostjale vaid kinkis selle kostjale. Testament-kinkeleping ei ole notariaalselt tõestatud ja seega vorminõude rikkumise tõttu on ka tühine. Kostja on pärimiskõlbmatu. Esialgselt palus hageja tuvastada testamendi, mille isa tegi xxxx, tühisust (lk 5, I kd, lk 30, 68) või alternatiivselt tunnistada kostja pärimiskõlbmatuks. 25.05.16 täpsustas ta hagi (I kd lk 74) ja palus alternatiivse nõudena tuvastada kinke-testamendi dokumendi tühisust ja pärimistunnistuse tühisust ja juhuks kui kohus neid nõudeid ei rahulda, siis palus alternatiivselt tunnistada, et kostja on pärimiskõlbmatu. Hageja ei tuginenud enam sellele, et testament on tehtud sunni ja pettuse mõjul, kuid jäi selle juurde, et testaator oli otsusevõimetu, testament on võltsitud (I kd lk 118, 12/08/16). 07.11.2016 (lk 133, I kd). Avalduses palus hageja alternatiivse nõudena tuvastada kinke-testamendi dokumendi tühisust ja kui kohus seda ei rahulda, siis alternatiivselt tunnistada, et kostja on pärimiskõlbmatu ja kui neid ei rahuldata, siis tunnustada notar R E poolt kostja nimele 20.01.16 väljastatud pärimistunnistuse tühisust. 07.12.16 täpsustas veelkord hageja hagi (lk 149, I kd). Arvestades seda, et testaator ei kirjutanud ise testamendile alla, millest kostja oli teadlik, ja kostja, teades seda, et testament oli võltsitud ning et testaator ei suuda tervise tõttu ise otsustada, kasutas ära testaatori abitut seisundit selleks, et saada enda kasuks testament. Seetõttu on kostja pärimiskõlbmatu. Hageja võttis tagasi nõude tunnustada notar R E ́a poolt kostja nimele 20.01.16 väljastatud pärimistunnistuse tühisust (lk 155, I kd) ja selles osas on hagi jäetud läbi vaatamata (I kd lk 144). Hageja palub seega (lõplikud nõuded)  tuvastada J K poolt xxxx dateeritud kinke-testamendi dokumendi tühisus või  alternatiivselt tunnistada, et kostja on J K pärandvara suhtes pärimiskõlbmatu. Menetluskulud palub jätta kostja kanda.

2 (7)

Kostja vastus (lk 102, kd I) Kostja palus jätta hagi rahuldamata, kuna see on tõendamata, põhjendamata. Testament vastab vorminõudele. PärS § 23, VÕS § 262 järgi kohaldatakse siin vaidluses pärimisseaduse sätteid ja kinke sätteid koheldakse siis, kui kinke ese kingiti ära eluajal. Testaatori korraldust tema eluajal ei täidetud, seega pole kinkelepingu sätted kohaldatavad. Testaator tahtis anda korraldusi oma surma puhuks. xxxx kl 12.00 oli broneeritud aeg notari juurde testamendi tegemiseks, mis jäi ära seetõttu, et ta sattus haiglasse ja suri. Kohtu põhjendused Vaidlus puudus järgnevas:  



Hageja isa J K suri xxxx haiglas. Olemas on käsikirjaline dokument, mille nimi on „Kinkeleping – Testament“ ja mille sisu on järgmine „Mina, J J p K, xxxx, elukoht, xxxx, isikukood xxxx, kingin oma korteri ja kogu oma vara õetütrele S J t Fle, xxxx, isikukood xxxx, elukoht xxxx.“ (koopia lk 88, I kd, tõlge lk 90). J Kle kuuluvat vara, sh kinnistut (korteriomandit) pole üle antud kostjale J K eluajal, kinnistut ei ole kostja nimel.

Kohtul puudub vajadus anda sisulist hinnangut kohtuotsusele, perekonnaseisu aktide kandele, DNA-ekspertiisaktile, sünnitunnistusele, sest selle üle vaidlus puudus, et testaator on hageja isa (I kd lk 7-8,10-13, 38-42). Ka ei oma vaidluses tähtust testaatori abielulahutuse kohta koostatud tunnistus (I kd lk 9) ja sellele ka kohus hinnangut ei anna. Vaidlus Vaidlus on selle üle, kas ülalmärgitud dokument on kinkeleping või testament ja kas testament on kehtiv või ei ning kas kostja on pärimiskõlbmatu. Kinkeleping, testament TsÜS 83 lg 1 tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. VÕS § 262 lg 1 sätestab, et kui kinkeleping on sõlmitud kinkija surma puhuks, kohaldatakse sellele pärimisseaduses testamentaarse annaku või testamendi kohta sätestatut. Kui selline kinkelepingust tulenev kohustus täidetakse siiski kinkija eluajal, kohaldatakse sellele kinkelepingu kohta sätestatut. Arvestades asjaolu, et testaator suri xxxx ning kostjale ei ole üle antud J Kle kuulunud omandit (kinnistut ega muud vara) J. K eluajal, tuleb VÕS § 262 I lause järgi kohaldada pärimisseaduses testamentaarse annaku või testamendi kohta sätestatut. Seega ei kohaldu asjas sama sätte II lause järgi kinkelepingu sätted. Eeltoodu tõttu tuleb „Kinkelepingut – Testamenti“ käsitleda testamendina mitte kinkelepinguna. Nii ei kohaldu sellele dokumendile ka kinkelepingu vorminõuded kinnisasja võõrandamiseks TsÜS § 83 lg 1 järgi (notariaalselt tõestamine). 3 (7)

PärS § 19 lg 1 sätestab, et testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja (edaspidi testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi ning lg 2 järgi teeb testaator testamendi isiklikult. Seega on isiku korraldused tema vara kohta tema surma puhuks väga isiklikku laadi otsustused ja selliseid otsustusi tuleb pidada ülimuslikuks. Pärs § 20 lg 1 järgi on testament ka notariaalne või kodune testament ja lg 3 järgi võib kodune testament olla tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud või omakäeliselt kirjutatud testament. PärS § 23 lg 1 sätestab, et testaator võib teha koduse testamendi, millele ta kirjutab alla vähemalt kahe teovõimelise tunnistaja juuresolekul ning milles märgib ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Tunnistajad peavad olema testamendi allakirjutamise juures üheaegselt, lg 2 sätestab, et tunnistajatele peab testaator teatama, et nad on kutsutud tunnistajateks testamendi tegemise juurde ning et testament sisaldab tema viimset tahet. Ei ole nõutav, et tunnistajad teaksid testamendi sisu, lg 3 sätestab, et kohe pärast seda, kui testaator on testamendile alla kirjutanud, kirjutavad sellele alla tunnistajad. Tunnistajad kinnitavad oma allkirjaga, et testaator on testamendile ise alla kirjutanud ja et nende arusaamise kohaselt on testaator teo- ja otsustusvõimeline. PärS § 24 lg 1 sätestab, et testaator võib teha koduse testamendi, kirjutades selle algusest lõpuni oma käega ja märkides ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Omakäeliselt kirjutatud testamendile kirjutab testaator ise alla, lg 3 sätestab kui omakäeliselt kirjutatud testamendile on alla kirjutanud ka tunnistajad, kehtib see omakäeliselt kirjutatud testamendina ning selle suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse § 23 lõigetes 4 ja 5 sätestatut. PärS § 25 lg 2 sätestab, et kui koduses testamendis pole märgitud kuupäeva ja muul viisil pole võimalik seda tuvastada, siis on testament tühine. TsÜS § 87 sätestab, et seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Seega on vajalik tuvastada PärS § 25 lg 2 järgi, kas testamendil on kuupäev ka kui seda pole siis, tuleb tuvastada see kuupäev ja alles siis kui seda kuupäeva testamendil pole ja seda pole võimalik tuvastada, alles siis on tagajärjeks testamendi tühisus. Seega omab eelnimetatud õigusnormide tähenduses tähtust see, kas testamendi kuupäeva on võimalik mingilgi viisil tuvastada. TsÜS § 13 lg 1 sätestab, et tehing, mille isik tegi vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve (otsusevõimetus), on tühine, välja arvatud, kui isik kiidab tehingu pärast vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu lõppemist heaks. Testamendi kehtivus Ülalviidatud testamendist nähtub, et sellele on lisaks testaatorile alla kirjutanud ka kaks isikut K A ja J V. Hageja taotluse alusel määras kohus ekspertiisi, mille akti 17E-DK0035 28/06/17 (I kd 223 jj) kohaselt ei ole testamendi teksti kirjutanud testaator, küll aga on ta väga tõenäoliselt sellele alla 4 (7)

kirjutanud. Seega ei ole vaidlusalune testament PärS § 24 lg 1, 3 mõttes J. K kodune omakäeline testament ja kohus kontrollib kas testament vastab PärS § 23 lg 1 – 3, § 25 lg 2. Testamendist nähtuvalt on selle kuupäev xxxx. Hageja taotluse alusel määras kohus dokumendi ekspertiisi, mille akti 17E-DK0001 22/03/17 (I kd 242 jj) kohaselt on dokumendi algseks kuupäevaks olnud xxxx ja hiljem on lisatud numbrile „9“ elemente ja seda numbrit moonutatud. Nii on kohtu hinnangul testamendi kuupäeva kuu number muudetud „8“-ks. Kostja poolt kohtule esitatud K. A selgitustest notar R. E (I kd lk 210a-210) nähtuvalt polnud testaator talle tuttav ja testamendile allakirjutamine toimus haiglas päeval kella 1 või 2 paiku, kusjuures toimingu juurde kutsus teda S. F. K. A selgituste kohaselt oli testaator rõõmus, selgitas, et tahab testamenti teha, testaator oli tema hinnangul täie mõistuse juures, kuid seda, kes testamendi teksti kirjutas, ta ei teadnud. Selgituses on ta märkinud, et kuupäeva kirjutas testaator. Peale tema oli samas ruumis lisaks testaatorile ja S. Fle veel üks naine. K. A selgitas, et esimesena kirjutas testamendile alla testaator ja teine tunnistaja kirjutas alla peale K. A. S. F oli talle võõras inimene. Kohtuistungil (06.06.18, II kd lk 58) ütles ta hageja tunnistajana seda sama ehk et S. F palus tulla teda tunnistajaks, et dokumendi, millele ta alla kirjutas, puhul oli tegemist testamendiga, kuid teda ei huvitanud see asi. Istungil ütles, et kirjutas viimasena alla, kuid notari antud selgitustes on märgitud, et ta kirjutas alla enne teist tunnistajat. Tunnistaja täpsustas istungil, et juhtunust on möödunud mitu aastat ja ta ei mäleta täpselt enam seda. Tunnistaja ütles, et testaatori tuju oli nn okei. Tunnistaja ütles istungil, et mees ei öelnud, milleks ta on kutsutud, kuid tunnistaja ei mäletanud enam, kas testaator ka rääkis midagi, samuti ei mäletanud ta, kas paberil oli kuupäev, küll aga jäi tunnistaja selle juurde, mida ta oli avaldanud notarile oma kirjalikes selgitustes. Kostja poolt kohtule esitatud J. V selgitustest notar R. E (I kd lk 210d -210) nähtub, et testaator oli talle võõras, polnud sugulane ja et testamendi juurde kutsus teda S. F. J. V selgitas, et testamendi allakirjutamine toimus xxxx. Tema hinnangul oli testaator täie arusaamise juures ja ütles, et teeb testamenti. Testamendi teksti kirjutas S. F, testamendile kirjutas alla testaator J. V juuresolekul ning samal ajal viibis ruumis veel üks naine ja et J. V kirjutas alla viimasena, teine tunnistaja kirjutas alla enne teda. Kohtuistungil kinnitas J. V hageja tunnistajana (21.02.18 istung, II kd lk 29jj), et on vaidlusalusele testamendile alla kirjutanud ja teda kutsus toimingu juurde S. F). Sellel ajal kui allakirjutamine toimus, oli palatis veel peale testaatori, ka kostja ja veel teine tunnistaja, enne allakirjutamist tutvustas J ennast ja St ja testaator selgitas, et tahab oma vara üle anda Sle ja kas tema (st J. V) oleks selle tunnistajaks, testamendi teksti kirjutamist ta ei näinud, kuid testaator kirjutas sellele alla esimesena, siis teisena teine tunnistaja, keda ta ei tundnud, ja siis kirjutas alla lõpuks tema. Tunnistaja selgitas, et tema ei mäleta, et oleks midagi, mis on seotud dokumendi kuupäevaga. Seega kinnitas tunnistaja istungil seda sama mida ta oli avaldanud ka notarile oma kirjalikes selgitustes. Hageja esitas kohtule (II kd lk 42-46) sotsiaalmeedia väljavõtte kostja ja tunnistaja J. V vahel, kuna leidis, et tunnistaja pole usaldusväärne, sest tegelikult tunneb ta kostjat. Kohus leiab, et asjaolu, et kostja ja tunnistaja J. V on tuttavad, suhtlevad omavahel sotsiaalmeedias, ei anna alust kahelda selles, mida tunnistaja on notarile selgitanud ja istungil kinnitanud. 5 (7)

Testaatori arsti tunnistaja M. S ütluste kohaselt oli temal xxxx kontakt patsiendiga kl 14 paiku, pärast seda mitte, patsient oli kontakte, teadvusehäired puudusid. Ütlustest nähtub, et testaator oli selle päeva päeval tavapalatis (ei viibinud nn intensiivis), suri õhtul kl 20.20. Hageja taotluse alusel määras kohus testaatori postuumset kohtupsühhiaatria ekspertiisi, mille akti 286 01.06.17 järgi (I kd lk 218-219) ei olnud testaator tõenäoliselt xxxx testamendi tegemise ajal psühhotroopse ja narkootiliste ravimite mõju alla ja oli tõenäoliselt võimeline xxxx testamendi tegemise ajal andma endale aru oma tegude tähendusest ja neid juhtima. Ekspert on uurinud testaatori tervise kohta käivaid andmeid, sh tsiviilasjas nr 2-16-4535 olevait meditsiinilistes dokumentides olevaid tervise/raviandmeid, mistõttu ei hinda kohus neid andmeid, kuivõrd neid uurinud ekspert ja kohtul eriteadmisi selliste andmete alal ei ole (I kd lk 43, 45-57). Kogumis testaatori kohta tehtud postuumset kohtupsühhiaatria ekspertiisakti, kõigi tunnistajate ütlusi ja K. Ae ja J. V kirjalikke selgitus hinnates, leiab kohus, et märgitud tõenditega ei ole kinnitust leidnud hageja väide, et testaator oli xxxx seisundis, milles ta ei saanud aru oma tegude tähendusest ega võinud neid vaidlusaluse testamendi tegemise ajal juhtida. Käekirja ekspertiisiaktiga ei ole leidnud tõendamist hageja väide, et testaator pole vaidlusalusele testamendile alla kirjutanud. Vastupidiselt kinnitavad ülalviidatud postuumne kohtuekspertiisiakt, käekirja ekspertiisiakt, testamendi tunnistajate ütlused ja nende kirjalikud selgitused, arstist tunnistaja ütlused, et testaator oli võimeline aru saama oma tegude tähendusest, neid juhtima ja avaldama tahet xxxx, et anda korraldusi oma vara kohta ning millele testaator K. Ae, J. V selgituste ja ütluste ning käekirja ekspertiisiakti kohaselt kirjutas ka alla. Kohtu hinnangul ei kinnita tunnistajate K. Ae ja J. V ütlused ning nende kirjalikud selgitused notari juures hageja väiteid, et testamendi koostamisel oleks rikutud PärS § 23 lg 1-3 tulenevaid nõudeid. Vastupidiselt kinnitavad need, et tunnistajad olid teadlikud sellest, et neid kutsutakse tunnistama testaatori poolt antava vara korralduse – testamendi tegemise juurde, nad nägid, et testamendile kirjutas testaator alla ja seejärel kirjutasid tunnistajad alla. Asjaolu, et istungil ütluste andmise ajal ei mäleta nad kas dokumendil oli kuupäev aga ka asjaolu, kus asus just testaatori palat ja kuidas sinna minna, ei ole oluline, sest selliste faktide tähelepanemine ja meeldejätmine ei ole inimlikult vajalik olukorras, kus need ei puuduta tunnistajaid isiklikult. Et testamendi kuupäev on üle kirjutatud, nagu dokumendi ekspertiisiga leidis tõendamist, ei tähenda, et testaator poleks avaldanud tahet. Nimelt on testament, milles sisaldub tema tahe, tema poolt ka alla kirjutatud. Kuna testaator oli võimeline testamendi tegemise ajal oma tahet avaldama, neid juhtima ja neist aru saama, siis pole testament TsÜS § 13 lg 1 järgi tühine. Kumbki tunnistaja ei mäletanud dokumendi kuupäeva osas midagi erilist. K. A on notarile antud selgitustes märkinud, et testaator kirjutas kuupäeva. Tunnistajaks olnud arst ütles, et xxxx päeval oli testaator elus, suri õhtul kl 20.20. Tunnistaja K. A on andnud notarile selgituse, et käis testamendile alla kirjutamas xxxx päeval ja mõlemad testamendi tunnistajad kinnitasid, et nad mõlemad olid testamendi allakirjutamise juures. Käekirja ekspertiisiaktiga on tõendatud, et testaator teksti ei kirjutanud, kuid testament omab siiski kuupäeva xxxx. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et testamendi kuupäev on xxxx vastavalt PärS § 23 lg 1 ja asjaolu, 6 (7)

et testamendis on kuu number üle kirjutanud 9-st 8-ks, mis on tõendatud dokumendiekspertiisiga, ei ole selline rikkumine, mis lubaks järeldada, et testamendil pole kuupäeva ja et testament oleks PärS 23 lg 1 ja TsÜS § 87 lg 1 järgi tühine. Hageja nõue tuvastada J. K xxxx testamendi (kinke-testmant) tühisus jääb rahuldamata. Pärimiskõlbmatus PärS § 6 lg 1 p 4 p 5 järgi on pärimiskõlbmatu isik, kes võltsis pärandaja tehtud testamendi või pärimislepingu või selle osa, lg 3 järgi kohaldatakse eelviidatud sätteid nii annakusaaja kui ka muu isiku suhtes, kellel on õigus saada pärandist mingit kasu. Testamendiga on J. K määranud, et tema korteri ja kogu vara saaja on kostja ehk kostja on pärija ja annakusaaja PärS § 56 ja § 61 järgi (testaator võib määrata pärijale ka annaku). Hageja väide, et testaator ei kirjutanud ise testamendile alla, ei leidnud tõendamist. Seega on ebaõige hageja väide, et kostja oli teadlik sellest ,et testaator pole alla kirjutanud testamendile ja et kostja teadis, et testament oli võltsitud. Kohus tuvastas, et testaator sai testamenti tehes oma tegude tähendusest aru, sai neid juhtida ja oma tahet avaldada. Seega on ebaõige ja tõendamata hageja väide, et testaator ei suutnud tervise tõttu ise otsustada oma vara saatuse üle testamenti tehes. Selle tõttu pole õige ja tõendatud hageja väide, et kostja kasutas ära testaatori abitut seisundit, et saada testament enda kasuks. Lisaks ei nähtu mitte ühestki tõendist, et kostja oleks võltsinud vaidlusalust testamenti. Eeltoodu tõttu jääb rahuldamata hageja alternatiivne nõue tunnistada kostja pärimiskõlbmatuks PärS § 6 lg 1 p 4 p 5, lg 3 järgi. Menetluskulude jaotus, protokolli parandus TsMS § 162 lg 1, 2 alusel jäävad menetluskulud selle poole kanda, kelle kahjuks on otsus tehtud. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad hageja ja kostja menetluskulud hageja kanda. Maakohus määrab TsMS § 177 lg 1 p 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku tähtaja jooksul pärast asjas tehtud lahendi jõustumist. Hageja palus 23.02.2018 esitatud taotluses parandada protokolli ja kanda protokolli J. V täpsustavad ütlused. Kostja vaidles vastu. Kohus jätab TsMS § 53 lg 4 alusel hageja taotluse rahuldamata, kuna TsMS § 53 lg 1 II lause alusel saab tunnistaja ütluste kohta parandusi protokolli teha üksnes tunnistaja, mitte hageja. Hageja vastuväited lisatakse protokolli juurde. (digitaalne allkiri) Kohtunik

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.