lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-9803/41

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiOsaliselt jõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 20.01.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-9803/41
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.01.2020
Staatus
Osaliselt jõustunud
Sõnade arv
1117
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Otsuse kuupäev

20.01.2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-16-9803

Kohtuasi

XX hagi YY (Y) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 002/2002/5499

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26.11.2019 vaheotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

6 000 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja XX (varasema perekonnanimega X, ik XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaadi abi Aleksei Vassiljev Kostja YY (varasema perekonnanimega Y, isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja Merike Roosileht

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta XX apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 26.11.2019 vaheotsuse peale Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.
2.Tühistada Harju Maakohtu 26.11.2019 vaheotsus ja saata tsiviilasi tagasi esimese astme kohtule menetluse jätkamiseks.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Asjaolud ja menetluse käik

1.XX (varasema perekonnanimega X, hageja) esitas 27.06.2016 Harju Maakohtule hagi YY (varasema perekonnanimega Y, kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 002/2002/5499. Hageja oli 17.08.2015 surnud CC ainupärija. Kohtutäiturilt saadud info kohaselt oli kohtutäitur Artur Hallik kostja 18.02.2002 avalduse alusel algatanud täitemenetluse (täiteasi nr 002/2002/5499) võlgnik CC suhtes. Täitedokumendiks oli Tallinna Linnakohtu 29.06.1993 määrus, mille kohaselt kuulus võlgniku CC töötasust 1⁄4 kinnipidamisele tütre R (sünd XX.XX.XXXX) ülalpidamiseks kostja kasuks kuni tütre täisealiseks saamiseni. Sundtäitmine oli lubamatu, sest nõuet ei saanud täita võlgniku õigusjärglase suhtes; täitemenetluse esemeks olevad nõuded olid ebaselged ja täidetud; täitemenetluse esemeks olevad nõuded olid aegunud; täitmisteadet ei toimetatud hagejale kätte ning sundtäitmine oli hea usu põhimõtte vastane.
2.Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Veel avaldas kostja, et maakohtu menetluses oli tsiviilasi nr 2-16-4535, milles SS ja hageja vaidlesid CC testamendi võimaliku tühisuse ja alternatiivselt hageja võimaliku pärimiskõlbmatuse üle.
3.Maakohus peatas 17.08.2016 käesoleva tsiviilasja menetluse kuni tsiviilasjas nr 2-16-4535 kohtulahendi jõustumiseni. Maakohus uuendas 26.11.2018 tsiviilasja nr 2-16-9803 menetluse.
4.Hageja esitas 04.10.2019 taotluse vaheotsuse tegemiseks. Hageja tugines hagis mh sellele, et täitedokumendiks olevast 29.06.1993 kohtumäärusest tulenevad nõuded olid aegunud. Menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt oli vajalik aegumise küsimus lahendada vaheotsusega. Kostja nõustus, et vaheotsuse tegemine hageja aegumise väite suhtes oli vajalik. Maakohtu vaheotsus
5.Maakohus jättis rahuldamata hageja taotluse aegumise kohaldamiseks hageja hagis kostja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 002/2002/5499, kuivõrd hagi ei olnud aegunud ja otsustas jätkata menetlust. Hageja palus käesolevas tsiviilasjas mh tuvastada, et tema suhtes täiteasjas nr 002/2002/5499 täidetav nõue on aegunud, kostja hinnangul ei olnud tema nõue aegunud. Kostja nõudis hagejalt CC kohtulahendiga väljamõistetud elatise võlgnevust perioodi 18.02.2002 kuni 23.01.2010 eest. Täitedokumendist tuleneva nõude aegumine oli asjaolu, millele võlgnik sai tugineda täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitades. Samas oli maakohus seisukohal, et sundtäidetav nõue ei olnud aegunud. Nõue oli korrektselt täitemenetlusse pööratud. Enne 01.07.2002 kehtinud TsÜS1994 ei näinud ette, et 29.06.1993 kohtumäärusest tulenevale nõudele saaks aegumist kohaldada. 01.07.2002 jõustunud TsÜS2002 tõi aegumistähtajad ka elatisenõudele (30 aastat). Nõude 30 aasta pikkust aegumist tuli hakata arvestama alates 01.07.2002, mil jõustus uus seadus. Kuivõrd laps oli alaealine, muutus täitedokumendist tulenev nõue terves (sh käesoleval ajal sundtäidetavas) ulatuses sissenõutavaks alles pärast lapse täisealiseks saamist 23.01.2010. 05.04.2011 jõustus TsÜS2011, mille § 157 lg 1 kohaselt lühendati kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaega kümne aastani. Aegumistähtaeg algas selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Arvestades rakendussätteid ja Riigikohtu praktikat, tuli aegumistähtaja kulgemist arvutama hakata alates 05.04.2011, s.o ajast, mil jõustus TsÜS2011. 01.10.2015 jõustus muudatus, mille kohaselt lapse ülalpidamiskohustuse täitmise nõudele ei kohaldunud enam kolmeaastane aegumistähtaeg ning lapse ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg oli kümme aastat iga üksiku kohustuse

jaoks. Seega hakkas vaidlusalusest täitedokumendist tuleneva nõude aegumisperiood kulgema 01.01.2012 ja nõue ei aegu enne 31.12.2021. Kohus jättis hageja väite sundtäidetava nõude aegumise kohta rahuldamata ja otsustas jätkata tsiviilasja menetlust. Apellatsioonkaebus

6.Hageja palus vaheotsus tühistada ja teha uus, millega rahuldada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, kui tuvastas, et sundtäidetav nõue ei ole aegunud. Norme õigesti kohaldades oleks maakohus pidanud leidma, et elatisenõue ajavahemiku 2002-2009 eest oli aegunud 23.01.2013 kl 24.00 ja 2010. aasta elatisenõue 31.12.2013 kl 24.00. Veel leidis maakohus ebaõigesti, et tõendatud oli 29.06.1993 kohtumääruse täitmiseks esitamine enne 18.02.2002. Ringkonnakohtu seisukoht
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaheotsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 646, 656 lg 2, 657 lg 2 alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tervikuna tühistada ja asi saata esimese astme kohtule menetluse jätkamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Vastavalt TsMS §-le 449 on vaheotsuseid kahte tüüpi: kohtule esitatud nõude põhjendatuse kohta, kui menetluses on hagi raha saamiseks ja nõutava rahasumma suuruse tõendamine on väga kulukas või keerukas (lg 1), kohtule esitatud nõude aegumise kohta, kui esitatud on taotlus aegumise kohaldamiseks (lg 3). Mõlemal juhul on tegu tuvastusotsusega. Peamine erinevus seisneb selles, et vaheotsus haginõude põhjendatuse kohta hõlmab kõiki aspekte, mis puudutavad nõude materiaalõiguslikku alust, ent vaheotsus nõude aegumise kohta lahendab üksnes aegumise vastuväite. Praeguses asjas ei ole tegu kummagi ülalkirjeldatud juhtumiga. Kostja ei ole menetluses väitnud, et hagi tuleb jätta rahuldamata, sest hageja kohtusse esitatud nõue (sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõue) on aegunud. Aegumise temaatika on tõstatanud hageja, väites, et sundtäidetav nõue on mh aegunud, mistõttu tuleb hagi rahuldada ja sundtäitmine lubamatuks tunnistada, s.t aegumise väide moodustab praeguses asjas ühe hagi rahuldamise eelduseks oleva elemendi teiste kõrval (hageja hinnangul on sundtäidetav nõue lubamatu lisaks aegumisele ka põhjusel, et nõuet ei saa täita võlgniku õigusjärglase suhtes, see on ebaselge ja täidetud, täitmisteadet ei toimetatud hagejale kätte, sundtäitmine on hea usu põhimõtte vastane), mille kontrollimine vaheotsuse raames ei ole lubatav. Vaheotsuse tegemine on põhjendatud üksnes juhul, kui tegemist on lõppotsuse tegemist ettevalmistava lahendiga, mis aitab menetlust lihtsustada ja kiirendada. Kui lubatav oleks vaheotsuse tegemine iga hageja väite kontrollimiseks, mille ta hagis esitab, viiks see ebamõistliku menetluse venimise ja asjatult suurenenud rahakuluni. See oleks vastuolus vaheotsuse eesmärgiga.

Seega ei olnud praeguses asjas hageja väite tõelevastavuse kindlakstegemiseks vaheotsuse tegemine võimalik ja maakohtu vaheotsus tuleb tühistada.

8.Juhindudes TsMS § 173 lg-st 3 jätab kohus menetluskulude jaotuse esimese astme kohtu otsustada sõltuvalt asja lõpptulemusest. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur

/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing

Tühistatud osaliselt Riigikohtu 29.04.2020 otsusega

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 20. jaanuari 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-9803 osas, milles ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse osaliselt ja tühistas Harju Maakohtu 26. novembri 2019. a vaheotsuse ning saatis tsiviilasja tagasi esimese astme kohtule menetluse jätkamiseks. Ülejäänud osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata. Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
2.Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt.
3.Tagastada kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium