G.Z-i hagi C.C vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ning kahju hüvitamiseks
ja
viivise
Harju Maakohtu 19.03.2018 otsus Vaidlustatud kohtulahend 39 657,79 eurot Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses G.Z-i apellatsioonkaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): G.Z (isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja advokaat Kaspar Koppel (e-post XXX) Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): C.C (isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Andrei Tšerednik (e-post XXX )
1(5)
Tsiviilasi nr: 2-17-12364 Kirjalik menetlus Menetluse liik
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 19.03.2018 otsus täies ulatus ja saata tsiviilasi uueks arutamiseks samale maakohtule.
2.G.Z-i apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.01.01.2015 sõlmisid hageja ja Truck Center OÜ laenulepingu. Kostja oli Truck Center OÜ juhatuse liige ja esindas äriühingut lepingu sõlmimisel. Laenulepinguga andis hageja Truck Center OÜ-le laenu summas 70 000 eurot, mille saamist kostja kinnitas laenulepingu p-s 2. Hageja kandis 20.05.2015 Truck Center OÜ arveldusarvele Swedbank AS-s 30 000 eurot ja 10.06.2015 täiendavad 25 000 eurot ning ülejäänud laen anti üle sularahas. Laenulepingu p 3 kohaselt oli intressimäär 12% aastas 360 päevase aasta baasil ning intressi tasuti kvartaalsete maksetega, esimene intressimakse tähtpäev oli 31.03.2016. Laenulepingu p 4 kohaselt oli laen antud tähtajatult. Laenulepingu p 7 kohaselt kohaldus laenulepingust tulenevate maksetega viivitamisel seadusest tulenev viivise määr.
2.01.01.2015 sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu, mille p 1.1. kohaselt kostja käendas Truck Center OÜ laenulepingust tulenevat kohustust hageja ees. Käenduslepingu p 1.3. kohaselt vastutab kostja solidaarselt Truck Center OÜ-ga laenulepingust tuleneva kohustuse täitmise eest. Käenduslepingu p 2 kohaselt oli kostja vastutuse piirsumma 35 000 eurot. Kuna Truck Center OÜ ei tasunud mitte ühtegi intressimakset, siis oli hageja sunnitud hakkama võlga sissenõudma.
3.Hageja nõuab kostjalt VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108, § 142 lg 1 ja § 145 lg 1 alusel käenduslepingust tuleneva kohustuse täitmist 35 000 euro ulatuses, sest Truck Center OÜ on jätnud täitmata oma laenulepingust tuleneva kohustuse. Käenduslepingu p-i 1.3. kohaselt kostja vastutas laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt Truck Center OÜ-ga. Truck Center OÜ rikkus laenulepingust tulenevat kohustust, mistõttu hageja ütles laenulepingu ülesse. Laenulepingu p 8 kohaselt oli hagejal õigus laenulepingu ülesütlemisel nõuda laenu kohest tagastamist, mistõttu Truck Center OÜ-l tekkis alates 01.11.2016 kohustus maksta 70 000-eurone põhivõlg ja 15 400 euro suurune intress.
4.Hageja nõuab kostjalt VÕS § 113 lg 1 alusel viivise tasumist käenduslepingust tuleneva kohustuse täitmisega viivitamise eest 1626,30 eurot. Hageja nõudis kostjalt käenduslepingust tuleneva kohustuse täitmist hiljemalt 23.12.2016. Kostja ei täitnud
2(5)
Tsiviilasi nr: 2-17-12364 hiljemalt 23.12.2016 hageja nõuet, mistõttu kostja on viivitanud käenduslepingust tuleneva kohustuse täitmisega alates 24.12.2016. Antud juhul puudus hagejal ja kostjal viivisekokkulepe, mistõttu kohaldub VÕS sätestatud seadusjärgne viivisemäär, mis on alates 01.07.2016 8% aastas. Hageja esitab oma viivisenõude TsMS § 367 alusel selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
5.Hageja nõuab VÕS § 1131 lg 1 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahju hüvitamist, mis seisneb võlgnevuse sissenõudmise kulude hüvitamises summas 40 eurot. Antud juhul tuli hagejal kanda kulusid kostjale vastamiseks ja mitmete teadete koostamiseks
6.Kostja väited laenu andmata jätmise kohta on tõendamata. Laen kanti üle hageja kliendikontolt, mis on Advokaadibüroo Laus & Partnerite poolt hallatav. Hageja leiab, et tema poolt lepingute digitaalselt allkirjastamata jätmine ei tähenda seda, et tehinguid ei ole toimunud. Kostja on oma vastuses väitnud, et tegemist on näiliku tehinguga TsÜS § 89 alusel. Hageja hinnangul on tegemist paljasõnalise väitega, mis on ümberlükatud asjas esitatud tõenditega. Kostja on oma vastuses väitnud, et tegemist oli heade kommetega vastuolus oleva tehinguga. Hageja hinnangul ei ole kostja põhjendanud tehingute heade kommetega vastasust.
7.Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus 35 000 eurot, viivis summas 1817,79 eurot alates 24.12.2016 kuni 18.08.2017 ja VÕS § 1131 lg 1 alusel kahju hüvitis summas 40 eurot. Välja mõista kostjalt hageja kasuks VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhinõudelt, s.o 35 000 eurolt alates hagi esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited hagile
8.Kostja vaidleb esitatud nõudele vastu. Pooled leppisid Truck Center OÜ asutamisel kokku, et hageja investeerib ärisse ja kostja arendab majandustegevust. Hageja investeering vormitati laenulepinguna. Käenduse eesmärk oli hoida kostja hageja kontrolli all, et kostja töötaks hageja huvides nii kaua, kui kostja naine Julia Denissova on ettevõtte osanik. Ettevõte alustas tööd ja ettevõtte majanduslikud tulemused olid väga head, kuid hageja otsustas teha skeemi, millega viidi kogu äri üle teise ettevõttesse. Kostja leiab, et hageja on tegutsenud pahatahtlikult ja heade kommetega vastuolus.
9.Hageja poolt esitanud laenu- ja käendusleping on digitaalselt allkirjastatud vaid Truck Center OÜ juhatuse liikme ehk kostja poolt. Teise poole allkirjad puuduvad, seega tegemist ei ole kehtivate lepingutega. Hageja ei kandnud ettevõttele üle lepingus nimetatud raha. Kuus kuud pärast lepingu koostamist toimusid kaks laekumist Advokaadibüroolt Laus ja Partnerid, kuid mitte hageja poolt. Käendusleping on koostatud 01.01.2015, kuid allakirjutatud 29.04.2015. Käenduslepingu p-st 3 ilmneb, et leping jõustub selle omakäelisel allakirjutamisel poolte või poolte esindajate poolt. Hageja ei ole käenduslepingut allakirjutanud, mistõttu käendusleping ei oma õiguslikku jõudu. Samuti on tõendamata raha üleandmine hageja poolt. Juhul, kui raha anti laenusaajale sularahas, siis selle kohta peab olema nõuetekohane raamatupidamise dokument, ehk raha üleandmise ja vastuvõtmise akt ning kassa sissetuleku order. Kostja leiab, et leping on näilik ning sellest tulenevalt tühine. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Esimese astme kohtu otsus
10.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
11.Hageja on esitanud kostja vastu nõude mõista kostjalt käenduslepingu alusel välja põhivõlgnevus 35 000 eurot, viivised perioodil 24.12.2106 kuni 18.08.2017 summas
3(5)
Tsiviilasi nr: 2-17-12364 1817,79 eurot ja kahjuhüvitis 40 eurot. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu põhjendusel, et nii vaidlusalune laenuleping kui käendusleping on allkirjastatud üksnes kostja poolt, mis tähendab, et tegemist ei ole kehtivate lepingutega. Käenduslepingu punktis 3 oli selgesõnaliselt sätestatud, et leping hakkab kehtima üksnes juhul, kui see on mõlema osapoole allkirjastatud. Samuti ei ole hageja 01.01.2015 laenulepingu alusel Truck Center OÜ-le laenulepingus nimetatud summat laenuna kunagi üle andud.
12.Käesolevas asjas on kohtule esitatud käendusleping, mille on allkirjastanud üksnes kostja. Kohus on seisukohal, et nähtuvalt käenduslepingu punktist 3 on pooled avaldanud selgesõnalist tahet, et käendusleping hakkab kehtima üksnes siis, kui selle on allkirjastanud nii hageja kui kostja või nende esindajad. Hageja on küll avaldanud antud tsiviilasja menetlusdokumentides, et annab 01.01.2015 käenduslepingule oma heakskiidu, kuid kohtu hinnangul ei piisa olukorras, kus lepingus on selgesõnaliselt määratletud, et lepingu kehtivuseks peab see olema allkirjastatud, üheski muus vormis antud heakskiidust.
13.Lähtuvalt eeltoodust on kohus seisukohal, et VÕS § 11 lg-te 2, 4 ja käenduslepingu punkti 3 koostoimes ei ole hagi aluseks olev 01.01.2015 käendusleping õiguslikku jõudu saavutanud ega ole kehtiv, mistõttu ei ole hagejal võimalik kõnealuse lepingu alusel kostjalt võlgnevust nõuda. Kuna hagejal puudub alus põhivõlgnevuse nõudmiseks, on põhjendamatud ka hageja viivise ja kahju hüvitamise nõuded. Seega tuleb hagiavaldus jätta tervikuna rahuldamata. Apellatsioonkaebus
14.Apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi, alternatiivselt saata asi uueks lahendamiseks maakohtule.
15.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kohtuotsuses ebaõigesti kohaldatud materiaalõigusnormi, kuna tähelepanuta on jäetud, et VÕS § 144 lg 1 järgi võlausaldaja nõustumust käenduslepingu sõlmimiseks eeldatakse. Hageja on menetluse kestel korduvalt selgitanud, et peab käenduslepingut endale siduvaks. Seega ei saanud hageja kirjalik allkiri mõjutada lepingu kehtivust. Lisaks tuleb käendusleping lugeda allkirjastatuks ja sellele nõustumus antuks ainuüksi hagiavalduse esitamisega. Alternatiivselt väitis hageja, et ta on käenduslepingu heaks kiitnud hagi esitamisega, kuid kohtuotsuse tegemisel ei ole seda väidet isegi käsitletud. Lisaks leiab hageja, et on laenulepingutest tulenevad kohustused täitnud, seega on nii laenu- kui ka käendusleping kehtivad tehingud.
16.Hageja osutab, et VÕS § 11 lg 4 kohaldamine tuli temale üllatuslikult. Kuna kohtumenetluse raames ega kohtuistungil VÕS § 11 kohaldamist ei arutatud. Kuigi pooled vaidlesid selle üle, kas käendusleping on üldse apellandile siduv, siis tehingu vormiga seonduva üle pooled ei vaielnud.
17.Võrreldes kohtuistungil avaldatuga on kohtuotsuses väljendatud hinnang hagi rahuldamata jätmise kohta erinev. Istungil avaldas kohtunik, et jätab hagi rahuldamata põhjusel, et hageja ei tõendanud piisavalt laenude väljamaksmist. Samuti avaldas kohus istungil, et osaliselt kuulub hagi rahuldamisele. Vastustaja seisukoht
18.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
4(5)
Tsiviilasi nr: 2-17-12364
19.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja tsiviilasi tuleb saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
20.Asja materjalidele on lisatud 01.01.2015 käendusleping (tlk 10-11) järgi võttis kostja käenduskohustuse Truck Center OÜ ja hageja vahel 01.01.2015 sõlmitud laenulepingu laenusummaga 70 000 euro täitmise tagamiseks, kusjuures käendaja vastutuse piirsummaks oli 35 000 eurot. Lepingu p 3 järgi leppisid pooled kokku, et leping jõustub selle omakäelisel allakirjutamisel poolte või poolte esindajate poolt. Maakohus asus seisukohale, et kuna käendusleping ei ole hageja poolt allkirjastatud, siis ei ole käendusleping kehtiv, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata.
21.Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on maakohtu seisukoht selles, et käenduslepingu p-s 3 on pooled sisuliselt kokku leppinud, et käendusleping tuleb sõlmida kirjalikus vormis. Maakohus on viitega VÕS § 11 lg 4 esimesele lausele leidnud, et kuna hageja ei ole lepingut, allkirjastanud ei saa lugeda lepingut sõlmituks. Ringkonnakohus osutab, et maakohus on ekslikult tähelepanuta jätnud VÕS § 11 lg 4 teises lauses sätestatu, mille järgi seaduses võib sätestada, et kirjalik leping loetakse sõlmituks ka siis, kui lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud lepingupool. VÕS § 144 lg 2 järgi peab tarbijakäenduslepingu puhul käendaja avaldus, milles ta kohustub võtma endale käendusest tulenevad kohustused, olema kirjalikus vormis. Vaidluse all olev käendusleping on VÕS § 143 lg 1 järgi tarbijakäendusleping, olenemata käenduslepingu p 1.2 viimases lauses avaldatust. Kuna VÕS § 144 lg 2 järgi piisas käenduslepingu sõlmimiseks kostja kirjalikust tahteavaldusest ning see on käenduslepingule antud kostja allkirjaga tõendatud, siis tuleb käendusleping VÕS § 144 lg-st 1 tulenevalt koosmõjus VÕS § 11 lg-s 4 sätestatuga lugeda sõlmituks. Täiendavalt osutab ringkonnakohus sellele, et võlausaldaja on käenduslepingu sõlmimiseks teinud tahteavalduse ka kirjalikult oma esindaja kaudu, mistõttu on samuti võimalik VÕS § 11 lg 4 esimese lauses sätestatu alusel lugeda käendusleping sõlmituks. See tahteavaldus nähtub hagiavaldusest, milles hageja tugineb poolte vahel sõlmitud käenduslepingule.
22.Maakohus leidis, et vaidluse all olev käendusleping ei ole kehtiv ning jättis poolte ülejäänud väited analüüsimata ja tõendid hindamata. Kuna ringkonnakohus leiab, et vormipuuduse tõttu ei ole käendusleping tühine, tuleb asi saata uueks arutamiseks maakohtule.
23.Ringkonnakohtul ei ole võimalik poolte vaidlust lõplikult lahendada ning tsiviilasi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks, sest apellatsiooniastmes esmakordsel asja lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude kogumi suures ulatuses tuvastamisel või ka selle puudumise tuvastamisel rikutaks kassatsioonimenetluse eripära arvestades poolte õigust kohtuotsuse peale faktiliste asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas edasi kaevata. Menetluskulude jaotus
24.Menetluskulud jaotab maakohus asja uuel arutamisel.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.