Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
27.augustil 2019.a, Tallinnas
Hagihind
2-17-12364 A R hagi A A’i vastu käenduslepingust tuleneva võlgnevuse 35 000 euro, viivise 1 817,79 euro, kahju hüvitise 40 euro ja täiendava viivise nõudes 39 657,79 eurot
nende Hageja: A R (isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja advokaat Kaspar Koppel (Advokaadibüroo Laus & Partnerid, Rävala pst 4, 10143 Tallinn; e- post: [email protected]) Kostja: A A (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja lepinguline esindaja A Tšerednik (Õigusbüroo IronLaw OÜ, Ravi 2-III korrus, Tallinn; e- post: [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg 11.06.2019.a Menetlusosalised esindajad
ja
Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja advokaat Kaspar Koppel Kostja A A Kostja lepinguline esindaja A Tšerednik
Resolutsioon
1.Jätta rahuldamata A R hagi A A’i vastu käenduslepingust tuleneva võlgnevuse 35 000 euro, viivise 1 817,79 euro, kahju hüvitise 40 euro ja täiendava viivise nõudes.
2.Jätta poolte menetluskulud hageja A R’i kanda.
3.Välja mõista A R’ilt A A’i kasuks menetluskulu summas 3 157,50 eurot.
4.Välja mõista A R’ilt A A’i kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (3 157,50 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Eelnev menetlus
1.A R esitas 18.08.2017.a Harju Maakohtule hagi A A’i vastu käenduslepingust tuleneva võlgnevuse 35 000 euro, viivise 1 817,79 euro, kahju hüvitise 40 euro ja täiendava viivise nõudes. Harju Maakohus jättis 19.03.2018.a kohtuotsusega esitatud hagiavalduse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus on 17.08.2018.a kohtuotsusega tühistanud Harju Maakohtu 19.03.2018.a otsuse ja saatnud asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja nõue ja põhjendused
2.A R esitas 17.10.2018.a kohtule hagiavalduse tervikteksti, millise kohaselt palub kostjalt A Ailt välja mõista käenduslepingust tuleneva võlgnevuse 35 000 eurot, viivise 1 817,79 eurot, kahju hüvitise 40 eurot ja viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, s.o 35 000 eurolt alates hagi esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni. Hagiavalduse kohaselt allkirjastas kostja 29.04.2015.a digitaalselt käenduslepingu, mille p 1.1. kohaselt kostja käendas xxx laenulepingust tulenevat kohustust hageja ees. Käenduslepingu p 2 kohaselt oli kostja vastutuse piirsumma 35 000 eurot. Kuna xxx ei tasunud mitte ühtegi intressimakset, siis oli hageja sunnitud hakkama võlga sissenõudma. 01.11.2016. a sai xxx kätte hageja 01.11.2016.a lepingu ülesütlemise teate, milles hageja teatas laenulepingu ülesütlemisest ja nõudis laenu ja intresside tasumist, millest 70 000 eurot on põhivõlg ja 15 400 eurot on 22 kuu intressid. 07.12.2016.a saatis hageja kostjale nõudekirja, milles hageja nõudis kostjalt käenduslepingu alusel 35 000 euro maksmist hiljemalt 23.12.2016.a. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 113 lg 1 alusel viivise tasumist käenduslepingust tuleneva kohustuse täitmisega viivitamise eest 1 817,79 eurot. Kostja ei täitnud hiljemalt 23.12.2016.a hageja nõuet, mistõttu kostja on viivitanud käenduslepingust tuleneva kohustuse täitmisega alates 24.12.2016.a. Hageja esitab oma viivisenõude TsMS § 367 alusel selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab VÕS § 1131 lg 1 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahju hüvitamist, mis seisneb võlgnevuse sissenõudmise kulude hüvitamises summas 40 eurot. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt riigilõivud kokku summas 2 000 eurot ja esindajakulu summas 5 496 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused
3.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Pooltel on vaidlus selles, et hageja ei ole lepinguid ega seal toodud sisu aktsepteerinud. Hageja ei ole nõustunud omalt poolt pakutud lepingutega ja tingimustega. Kostja oli nõus sellega, et lepingud jõustuvad, kui mõlemad pooled kirjutavad lepingud alla. See on lepingutingimus, milles pooled on kokku leppinud. Hageja kohustus on tõendada, et ta on rahalised vahendid enne laenu sõlmimist ülekandnud ja üle andnud. Hageja üritab kunstlikult luua olukord, kus ta soovib näidata, et 01.01.2015.a sõlmitud lepingu toimingud on aset leidnud 6 kuud hiljem. Hageja väited on vastuolus lepingus tooduga, s.o lepingu järgi on ülekandega antud laen summas 59 000 ja 11 000 sularahas. Hageja ei ole esitanud ühtegi dokumenti, millega on tõendatud, et hageja on kas isiklikult või esindaja kaudu andnud rahalised vahendid summas 11 000 eurot ettevõttele laenuna. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ja välja mõista esindajakulu summas 3 157,50 eurot. Samuti palub kostja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu seisukoht ja põhjendused
4.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi rahuldamisele ei kuulu, kuna esitatud nõue on tõendamata.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
6.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 14.02.2019.a kohtumääruses (I köide t/l 189).
7.Kohtule on esitatud hageja ja xxx vahel 01.01.2015.a sõlmitud laenuleping, millise punkt 1 kohaselt annab laenuandja laenusaajale laenu summas 70 000 eurot ja punkti 2 kohaselt kinnitavad pooled, et lepingu sõlmimise hetkeks on laenuandja laenu tervikuna laenusaajale üle andnud, sh 59 000 eurot laenusaaja pangakontole ja 11 000 eurot sularahas (I köide t/l 5-6).
8.Kohtule on esitatud 01.01.2015.a hageja ja kostja vahel sõlmitud käendusleping, millise punkti 1.1 kohaselt on käendusega tagatava võlaõiguslik leping xxx ja võlausaldaja vahel 01.01.2015.a sõlmitud laenuleping laenusummaga 70 000 eurot. Punkti 1.2 kohaselt avaldab käendaja ja kinnitab lepingu sõlmimisega, et ta võtab lepingu alusel käenduskohustuse majandustegevuse raames, kuivõrd olles põhivõlgniku juhatuse liige ja põhivõlgniku tegelik kasusaav omanik (J D kuuluva põhivõlgniku osa osas on tegelikuks kasusaajaks käendaja, mida ta kinnitab allkirjaga käesoleval lepingul), tagab käendaja lepingu alusel antava käendusega põhivõlgniku majandustegevuse arendamiseks sõlmitud laenulepingust tulenevaid kohustusi. Pooled avaldavad, et nad ei käsitle lepinguga antud käendust tarbijakäendusena võlaõigusseaduse tähenduses. Käendaja vastutuse piirsummaks on 35 000 eurot vastavalt käenduslepingu punktile 2 (I köide t/l 10-11).
9.Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostjal on kohustus tasuda 01.01.2015.a käenduslepingu alusel hagejale võlgnevus summas 35 000 eurot, viivis summas 1 817,79 eurot, kahju hüvitis summas 40 eurot ja täiendav viivis. Kostja vaidleb hageja poolt esitatud nõudele vastu ning leiab, et käendusleping on tühine, kuivõrd sellel puudub hageja allkiri ning hageja ei ole andnud xxx-le laenu kogusummas 70 000 eurot.
10.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest ja lg 4 kohaselt käenduse kehtivus ei sõltu põhivõlgniku ja käendaja vahelisest suhtest.
11.Riigikohus on 01.12.2012.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-148-11 punktis 13 selgitanud, et juhul, kui äriühingu juhatuse liige sõlmib äriühingu kohustuse tagamiseks lepingu, siis tuleb teda eeldatavasti pidada tegutsenuks majandus- või kutsetegevuses VÕS § 155 lg 1 järgi juhul, kui ta oli samal ajal äriühingu ainsaks või põhiliseks osanikuks või aktsionäriks. Nimetatud eelduse ümberlükkamise koormus lasub äriühingu kohustust taganud sama äriühingu osanikust või aktsionärist juhatuse liikmel. Osaühingu osaniku ja juhatuse liikme osaühingu kohustuse täitmise tagamiseks sõlmitud lepingule ei laiene võlaõigusseaduse tarbijakaitse sätted, kuna leping osaühingu kohustuse täitmise tagamiseks sõlmiti huvist ühingu majandustegevuse vastu ning osaühingu juhatuse liige ei olnud lepingus tarbija. Kokkulepe, millega äriühingu juhatuse liige võtab endale kohustuse vastutada äriühingu lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest, ei ole praktikas ebaharilik. Seega ei laiene äriühingu osanikule ja juhatuse liikmele võlaõigusseaduse tarbijakaitsesätted. Käendaja, kes on käenduslepingu sõlminud ajendatuna isiklikust vahetust majanduslikust huvist põhilepingu sõlmimise, selle täitmise
või põhivõlgniku majandustegevuse vastu, ei vaja käendaja tarbijakäenduslepingust tulenevat kaitset.
12.Kostja tugineb oma vastuväidetes asjaolule, et kuivõrd nii laenuleping kui ka käendusleping on hageja poolt allkirjastamata, siis on eelpool viidatud lepingud tühised (I köide t/l 173-174). Hageja vastava käsitlusega ei nõustu.
13.VÕS § 11 lg 4 kohaselt loetakse kirjalik leping sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Seaduses võib sätestada, et kirjalik leping loetakse sõlmituks ka siis, kui lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud lepingupool.
14.Kohtule esitatud 01.01.2015.a laenuleping ja 01.01.2015.a käendusleping on allkirjastatud kohustatud isiku ehk käesoleval juhul kostja poolt 29.04.2015.a, milledest tulenevalt ei ole tegemist tühiste lepingutega vormipuuduste tõttu. Kohus selgitab, et VÕS § 144 lg 1 järgi eeldatakse võlausaldaja nõustumust käenduslepingu sõlmimiseks. Nimetatud seisukohta toetab ka käesolevas tsiviilasjas tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 17.08.2018.a lahendi punkt 22 (I köide t/l 138-140).
15.Samas on kostja esitanud vastuväite, et käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud sularaha summas 11 000 euro üleandmist ega ka 59 000 euro tasumist laenusaaja pangakontole.
16.Kostja on kohtu ette toonud asjaolu, et 20.05.2015.a teostatud ülekanne summas 30 000 eurot ja 10.06.2015.a teostatud ülekanne summas 25 000 eurot, ei ole seotud 01.01.2015.a laenulepinguga (I köide t/l 174 pöördel).
17.Kohtule on esitatud hageja ja R L, kui xxx juhatuse liikme dateerimata kinnitus, et A R’i kliendikontolt nr xxx tehti A Ai poolt 29.04.2015.a digitaalselt allkirjastatud laenulepingu alusel xxx-le (registrikood xxx) järgmised ülekanded: 20.05.2015.a summas 30 000 eurot ja 10.06.2015.a summas 25 000 eurot (I köide t/l 76).
18.Samas ei ole see kooskõlas kohtule esitatuga, kuivõrd 01.01.2015.a laenulepingu kohaselt on laenusummad eelnevalt üle antud (I köide t/l 5). Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et varasemalt oleks poolte vahel rahalisi vahendeid mistahes viisil üle kantud.
19.Samuti nähtub kohtule esitatud pangakonto väljavõtetest, et summa 30 000 eurot on üle kantud xxx-le selgitusega „laen“ 20.05.2015.a ja summa 25 000 eurot selgitusega „laen“ 10.06.2015.a (I köide t/l 9, 73-75). xxx konto väljavõttest ei tulene, et äriühingu kontole 20.05.2015.a ja 10.06.2015.a teostatud maksed on seotud 01.01.2015.a laenulepinguga, kuivõrd maksekorraldustes on viide üksnes asjaolule, et tegemist on laenuga. Samuti ei kattu summade suurus.
20.Ka ei nähtu hageja ja tema esindaja 20.05.2015.a ja 10.06.2015.a e-kirjavahetusest, et tegemist on 01.01.2015.a laenulepingust tuleneva laenumaksete ülekannetega (I köide t/l 77-78). Seda enam, et 01.01.2015.a laenulepingus on kindlaks määratud, et laenusummad on tervikuna eelnevalt üle antud (I köide t/l 5). Tõendeid selle kohta, et enne eelpool viidatud ülekannete, s.o 20.05.215.a ja 10.06.2015.a teostamist on hageja poolt xxx-le ülekandeid tehtud, kohtule esitatud ei ole.
21.Kostja on kogu menetluse vältel tuginenud muuhulgas ka asjaolule, et hageja ei ole millegagi tõendanud sularaha summas 11 000 eurot äriühingule üle andmist. Kohus nõustub siinkohal kostjaga selles, et kohtule ei ole esitatud kassa sissetuleku orderit, millisest nähtuks vastav sularaha sissemakse.
22.Ka kohtule esitatud xxx 2015.a majandusaasta aruande Lisa 6 Laenukohustused kohaselt on lühiajaliste laenudena kajastatud xxx 10.06.2015.a laenuleping summas 25 000 eurot ja xxx 20.05.2015.a laenuleping summas 30 000 eurot. Hageja poolt nimetatud äriühingule
antud laenudena on kajastatud 28.04.2015.a laenuleping summas 11 000 eurot ning 31.12.2014.a laenuleping summas 30 380 eurot (I köide t/l 182 pöördel). Seega ei kattu kohtu ette toodud asjaolud kohtule esitatud tõenditega.
23.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue kostja vastu summas 35 000 eurot põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu, kuivõrd tõendeid selle kohta, et hageja poolt on xxxle üle antud 01.01.2015.a laenulepingu alusel summas 70 000 eurot, kohtule esitatud ei ole.
24.Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivise summas 1 817,79 eurot, kahjuhüvitise summas 40 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, s.o 35 000 eurolt alates hagi esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni. Kuivõrd rahuldamisele ei kuulu hageja põhinõue, siis ei ole põhjendatud ka hageja viivise nõue, kahju hüvitamise nõue summas 40 eurot ja täiendava viivise nõue.
25.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu.
26.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
27.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 39 657,79 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
28.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud hageja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
29.Kostja palub hagejalt välja mõista esindajakulu summas 3 157,50 eurot (I köide t/l 93-94, 130-131, II köide t/l 5-6). Hageja kostja menetluskuludele vastu ei ole vaielnud.
30.Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 85 eurot ja 100 eurot. Hageja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 85 eurot ja 100 eurot, on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 33-1-82-14).
31.Kostja esindaja poolt kohtule esitatud spetsifikatsioonidest nähtub, et esindaja on 11.09.2017.a tutvunud materjalidega, pidanud nõu kliendiga, valinud strateegia 2 tundi, 12.09-17.09.2017.a koostanud hagile vastuse 6 tundi, tutvunud hageja 19.10.2017.a vastusega, pidanud nõu kliendiga 1,5 tundi, koostanud kostja vastus hageja 19.10.2017.a esitatud seisukohtadele 3 tundi 45 minutit, tutvunud kohtu 08.11.2017.a määrusega, suhelnud kliendiga 45 minutit, koostanud 26.11.2017.a kostja vastuse hageja 22.11.2017.a esitatud seisukohtadele 3 tundi 45 minutit, osalenud 15.02.2018.a istungil 45 minutit, tutvunud apellatsioonkaebusega, pidanud nõu kliendiga ning arutanud vastuväite esitamist 1,5 tundi, koostanud vastuse apellatsioonkaebusele 4,5 tundi, tutvunud 26.09.2018.a kohtumäärusega ja suhelnud kliendiga 0,5 tundi, 17.10.2018.a tutvunud hageja poolt esitatud ühtse hagiga ja lisadega 1,5 tundi, koostanud 17.10.2018.a esitatud hagile vastuse 4,5 tundi, tutvunud 14.02.2019.a kohtumäärusega 15 minutit, tutvunud hageja 18.03.2019.a vastusega 30 minutit, 02.04.2019.a koostanud vastuse 1,5 tundi, ettevalmistunud 10.06.2019.a istungiks 1 tund ja osalenud 11.06.2019.a istungil 1 tund. Kokku on kostja esindaja ajakulu 35 tundi 15 minutit tundi ehk 3 157,50 eurot.
32.Kohus leiab, et kostja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonis väljatoodud ajakulu ning menetlustoimingud vastavad tsiviilasja materjalidele ja seega on põhjendatud kostja
esindajakulu summas 3 157,50 eurot.
33.Eelnevast tulenevalt kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele esindajakulu summas 3 157,50 eurot.
34.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada kostja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik Osaliselt jõustunud TRK määrusega
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.