lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-9235/4

Asjaõigus › Kinnistusraamatu asjad

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 14.08.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-9235/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Kinnistusraamatu asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
14.08.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
693
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing Seitse Teed10666970

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Tsiviilasja menetlev kohtunik

Gerty Pau

Määruse tegemise aeg ja koht

14.08.2018, Tartu

Tsiviilasja number

2-18-9235

Tsiviilasi

Osaühing Seitse Teed määruskaebus kinnistusosakonna kohtunikuabi 30.05.2018 kandemäärusele nr 685752018 kinnistamisasjas nr 9990201850 Määruskaebuse lahendamine

Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

Määruskaebuse esitaja Osaühing Seitse Teed (registrikood 10666970), esindaja Sven Jalakas (isikukood XXX)

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Määruskaebus rahuldada.
2.Tühistada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 30.05.2018 määrus nr 685752018 kinnistamisasjas nr 9990201850 ja saata asi uueks läbivaatamiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. Edasikaebamise kord Avaldaja võib määruse peale esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.Tartus, Vanemuise 64 asuvas elamus on registreeritud 30 korteriomandit. Muuhulgas leppisid elamu korteriomanikud 30.08.2017 lepingus ja selle muutmise lepingus kokku, et osaühingule Seitse Teed kuuluvad korteriomandid Vanemuise 64-M7 ja Vanemuise 64-M8 korteriomandite eriomandi ese arvatakse elamu üldpinna koosseisu. Korteriomandite omanikud palusid sellega seoses sulgeda nende korteriomandite registriosad nr 4711303 ja 4711403. Kõik ülejäänud sama kinnisasja jagamisel moodustatud korteriomandite koosseisu kuuluvad kinnisasja kaasomandiosad suurenesid seetõttu.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

1(3)

2.Kohtunikuabi jättis 30.05.2018 kandemäärusega kinnistamisavalduse rahuldamata. Kohtunikuabi leidis, et korteriomandite reaalosaks olevate ruumide liitmisel kõigi korteriomandite omanike kaasomandisse kuuluva elamu üldpinna koosseisu ei ole tegemist seaduses sätestatud kinnistute liitmisega. Seadus ei näe ette korteriomandi registriosa sulgemist ilma teise korteriomandiga liitmata. Määruskaebuse esitajata taotlus ja põhjendused
3.Osaühing Seitse Teed esitas kinnistusosakonna 30.05.2018 määruse peale määruskaebuse, milles palus 30.05.2018 tehtud kandemääruse nr 685752018 tühistamist ning 30.08.2017 sõlmitud lepingu nr 2691 p 7 sisalduvate kinnistamisavalduse (mida on muudetud ja täpsustatud sellele lisatud heakskiiduavaldustes, sh Tartu notar Edgar Grünberg büroos 16.04.2018.a. tõestatud kokkuleppe nr 1267 punktis 3. ning 02.05.2018.a. ja 22.05.2018.a. notari poolt koostatud õiendustes) alusel kinnistusraamatusse kannete tegemist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on Vanemuise 64-M7 ja Vanemuise 64-M8 korteriomandid panipaigad, mida soovitakse arvata elamu üldpinna (kaasomandi) koosseisu. Tegemist on eriomandi kokkuleppe muutmisega korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (edaspidi KrtS) § 9 lg 1 tähenduses. Seadus ei sätesta otseselt võimalust mõne eriomandi eseme koosseisu kuuluva ruumi eriomandite esemete hulgast väljaarvamiseks ja korteriomandi kohta avatud registriosa sulgemiseks, kuid see ei ole seaduse mõttega vastuolus ega kahjusta ühegi isiku õiguseid. Kohaldamisele ei kuulu KrtS § 60 lg 2 ja lg 3, kõigi korteriomandite ja korteriühistu lõpetamine ei ole lepinguosaliste eesmärgiks. Kohtu otsustus ja põhjendused
4.Maakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud. Vaidlustatud kinnistusosakonna määrus tuleb tühistada ja asi saata kinnistusosakonnale uueks läbivaatamiseks. KrtS § 9 lg 1 sätestab, et asjassepuutuvate korteriomanike omavahelisel kokkuleppel võib muuta olemasolevate eriomandite ulatust, samuti luua uue korteriomandi. Eriomandi ulatuse muutmisele kohaldatakse asjaõigusseaduses kinnisasjade ühendamise ja jagamise kohta sätestatut käesolevas seaduses sätestatud erisustega. Praegusel juhul soovitakse kahe registriosa eriomandit lõpetada, liites need kõigi korterite kaasomandiosadega. Seega muutuks kõigi korteriomandite kaasomandiosade suurus. Kuna kinnistu kogu kaasomandiosa kohta ei ole eraldi registriosa avatud, ei ole võimalik lõpetatavaid eriomandeid kindla registriosaga liita. Kohus leiab, et KrtS § 9 lg 1 mõttes peab olema võimalik eriomandit liita kogu hoone kaasomandiosadega, muutes kõigi korteriomandite mõtteliste osade suurust. Selline liitmine ei ole vastuolus ka asjaõigusseaduse § 54 toodud kinnisasjade ühendamise viisiga. Seadus ei sätesta otseselt, et eriomandit saab liita ainult eriomandiga. Kuna see puudutab kõigi korteriomanike kaasomandiosade suurust, saab selline liitmine toimuda ainult kõigi korteriomanike kokkuleppel. KrtS § 57 ja 58 reguleerivad eriomandite lõpetamise menetlust, mitte aluseid. KrtS § 57 ei sätesta üheselt, et ühe eriomandi registriosa kustutamiseks ja selle liitmiseks kõigi kaasomandiosadega tuleb lõpetada kõik korteriomandid ning likvideerida korteriühistu. Seda põhimõtet ei tulene seaduse tekstist ega eelnõu seletuskirjast ning see oleks ebamõistlikult kulukas. Kui seaduse tekst sätestaks kohustuslikuna kõigi korteriomandite lõpetamise, tuleks sulgeda kõik vanad registrikaardid ja avada uuesti. Seejärel tuleks likvideerida korteriühistu,

2(3)

mis tähendaks kõigi nõuete (näiteks 30 aastaks võetud remondilaen) sissenõutavaks muutumist. Kohus leiab, et sellisena seaduse tõlgendamine piiraks korteriomanike otsustusõigust oma kinnisvara kasutamise viisi üle viisil, mis ei ole Põhiseadusega kooskõlas ja tooks korteriomanikele kaasa ebamõistlikke kulutusi. Korteriomanikel peaks olema ühine otsustusõigus selle üle, millises ulatuses on majas loodud eriomand ning milline osa on kaasomandis, arvestades KrtS § 4 toodud piiranguid. Lisaks ei ole selge, miks peaks eriomandi loomine olema seadusega kooskõlas (näiteks KrtS § 10), aga eriomandite arvuline vähenemine teatud juhtudel seadusevastane. Samuti oleks ebaõige luua kohtupraktikaga olukord, kus eriomandit saab liita teise eriomandiga, aga mitte kogu elamu kaasomandiosaga.

/allkirjastatud digitaalselt/ Gerty Pau Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja