LT Advisory OÜ hagi L O vastu asja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise nõudes
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: LT Advisory OÜ (registrikood 12262231), lepinguline esindaja Anto Variku Kostja: L O (isikukood xxxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi. Mõista xxxx korteriomand, mille reaalosaks on hoones xxxx asuv eluruum nr xxxx (kinnistusregistri registriosa number xxxx) välja L Oi (isikukood xxxx) valdusest LT Advisory OÜ (registrikood 12262231) kasuks ning kohustada L Oi (isikukood xxxx) andma korteriomandi otsene valdus üle LT Advisory OÜ-le (registrikood 12262231) kohtuotsuse jõustumisele järgneval päeval.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
Menetluskulud jätta kostja kanda. Rahuldada hageja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrata hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks menetluskulud summas 1525 eurot. Mõista L Oilt (isikukood xxxx) LT Advisory OÜ (registrikood 12262231) kasuks välja menetluskulud summas 1525 eurot. Kohustada L Oi (isikukood xxxx) tasuma LT Advisory OÜ (registrikood 12262231) kasuks punktis 3.3 väljamõistetud menetluskuludelt viivist
2-17-18048 võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hageja nõuded ja seisukohad
1.LT Advisory OÜ (hageja) esitas Harju Maakohtule hagi L O (kostja) vastu korteriomandi valduse vabastamise nõudes. Hageja palub mõista xxxx korteriomand, mille reaalosaks on hoones xxxx asuv eluruum nr xxxx (kinnistusregistri registriosa number xxxx) välja kostja ebaseaduslikust valdusest ning kohustada L Oi (isikukood xxxx) andma korteriomandi otsene valdus üle LT Advisory OÜ-le (registrikood 12262231).
2.Hageja omandas 16.juunil 2017.a Xxxx OÜ-ga (registrikood xxxx, asukoht xxxx) sõlmitud müügilepingu ja asjaõiguslepinguga xxxx aadressil xxxx asuva korteriomandi, mille reaalosaks on hoones xxxx asuv eluruum nr xxxx suurusega 49,3 m2 koos selle oluliste osade ja päraldistega (kinnistusregistri registriosa number xxxx). Lepingu punktis 1.5.1. kinnitas Xxxx OÜ, et Lepingu ese on Müüja omand ning lepingu ese ei ole arestitud, selle suhtes ei ole vaidlusi, seda ei ole koormatud käesolevas lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega, nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud, ning lepingu eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi. Punktis 1.5.6. fikseeriti, et Lepingu ese ei ole registreeritud ühegi isiku elukohana. Vastavalt Lepingu punktile 2.4. kohustus müüja Lepingu eseme otsese valduse hagejale üle andma hiljemalt 16. juuniks 2017.a, millist kohustust ei ole Xxxx OÜ täita saanud kostja tegevuse tõttu, kes ei ole kuni käesoleva ajani vabastanud korteriomandi valdust.
3.Xxxx OÜ ja kostja sõlmisid 15. septembril 2015.a korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu, millega kostja võõrandas korteri Xxxx OÜle. Nimetatud lepingu punktis
2.3.leppisid pooled kokku, et kostja annab XCxxx OÜ-le üle korteri otsese valduse hiljemalt 01. novembril 2015.a. Pärast seda on korter olnud jätkuvalt kostja valduses, kes on keeldunud valduse vabastamisest. Kostjal puudus Xxxx OÜ või hagejaga üürisuhe või muu kasutusleping, mille alusel kostja võiks korterit kasutada ja vallata ning seetõttu valdab kostja korterit õigusliku aluseta.
4.Kostja ei ole nõustunud korterit vabastama. Kostja nõustus esialgselt korteri valduse vabatahtlikult hagejale üle andma 11. septembril 2017.a. ning vastavat asjaolu kinnitas ka kostja lepingulise esindaja e-kiri hagejale, kuid seejärel taganes põhjendusi esitamata kõikidest oma vastavast lubadusest, mistõttu on hageja sunnitud valduse vabastamiseks pöörduma kohtu poole. Kostja vastuväited
5.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.
6.Kostja väitel kasutab kostja xxxx asuvat eluruumi tema ja Xxxx OÜ vahel sõlmitud kasutuslepingu alusel.
2 (5)
2-17-18048
7.Xxxx OÜ ei ole otsest valdust korterile mitte kunagi vastu võtnud, mistõttu pikenes poolte vahel sõlmitud kasutusleping määramata ajaks.
8.Ebaõige on hageja väide, et kostja nõustus 11.septembril 2017.a korteri valduse üle andma. Kostja ei ole andnud M R volitust edastada hagejale kostja tahtega vastuolus olevaid kinnitusi. Kostja ei ole korteri valduse üleandmise nõusolekut andnud ka hagejale.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
10.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
11.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on xxxx hoones xxxx asuva eluruumi nr xxxx korteriomandi (kinnistusregistri registriosa number xxxx, edaspidi Korter) omanik ja kostja valdab käesoleval ajal nimetatud eluruumi. Samuti ei ole vaidlust selles, et hageja omandas Korteri Xxxx OÜ-lt.
12.Hageja nõuab kostjalt Korteri vabastamist ja kostja on Korteri vabastamisest keeldunud.
13.Hageja nõude aluseks on asjaõigusseaduse (AÕS) § 80. AÕS § 80 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. AÕS § 80 alusel nõude esitamisel peab hageja tõendama, et ta on asja omanik ja et kostja valdab asja (AÕS § 82).
14.Eeltoodust tulenevalt peab kostja tõendama, et tema valdusel on õiguslik alus. Õiguslik alus saab tuleneda Korteri valdamisest kasutuslepingu (üürileping, tasuta kasutamise leping) alusel. Kostja väidab, et õiguse Korterit kasutada annab talle jätkuvalt kostja ja Xxxx OÜ vahel sõlmitud kasutusleping, mis sisaldub 15.09.2015 kostja ja Xxxx OÜ vahel sõlmitud müügilepingu punktides 2.3.1 – 2.3.5. Pooled on esitanud kohtule 15.09.2015 korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu (tl 10-12 ja tl 36-39).
15.Kõigepealt peab kohus hindama, kas 15.09.2015 lepinguga oli Korter antud kostja kasutusse. Juhul kui kostja sai Korteri enda kasutusse, siis saab kohus hinnata, kas kostjal on jätkuvalt õigus kasutuslepingu alusel korterit vallata ja kasutada.
16.15.09.2015 korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu p 2.3. kohaselt lepivad Müüja ja Ostja kokku, et lepingu eseme otsene valdus antakse Ostjale üle hiljemalt esimesel novembril käesoleval aastal (01.11.2015.a.) alljärgnevatel tingimustel: Lepingus toodud tähtpäevaks Müüja kohustatud lepingu eseme otsese valduse ja kõik lepingu esemele juurdepääsu võimaldavad võtmed Ostjale üle andma ning Ostja on kohustatud otsese valduse vastu võtma. Otsese valduse üleandmise täitmisega viivitamisel on Ostjal õigus nõuda Müüjalt leppetrahvi null koma null kakskümmend neli protsenti ostuhinnast iga viivitatud päeva eest; p 2.3.2. Müüja kohustub mitte halvendama lepingu eseme seisundit ajal, mil see on tema valduses, hoolitsema selle aja jooksul lepingu eseme eest ning andma lepingu eseme Ostjale üle seisundis, millises see oli Ostja poolt lepingu eseme ülevaatamise momendil. Lepingu eseme juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb Ostjale üle otsese valduse üleandmisel; Müüja kannab kõik lepingu esemega seotud kulud kuni otsese valduse üleandmiseni, tasudes need hiljemalt ühe (1) kuu jooksul arvates valduse üleandmisest ning Ostja nõudmisel esitab Ostjale maksedokumendid, mis tõendavad nimetatud kohustuse täitmist;
3 (5)
2-17-18048 Lepingu eseme otsese valduse üleandmisel allkirjastavad Müüja ja Ostja lihtkirjaliku üleandmis-vastuvõtmise akti, mis loetakse Ostja poolt antud täitmise kviitungiks ning milles märgitakse valduse üleandmise kuupäev ning mõõdikute näidud nimetatud kuupäeva seisuga; Müüja kohustub hiljemalt ühe (1) kuu jooksul arvates valduse üleandmisest esitama kohaliku omavalitsuse pädevale asutusele avalduse oma uue elukoha registreerimiseks ning tagama vastavasisulise avalduse esitamise ka teiste isikute poolt, kelle elukohana on registreeritud lepingu ese. (tl 10-12 ja tl 36-39).
17.Kohtu hinnangul tõendab 15.09.2015 müügileping seda, et kostjal oli Korteri valdamiseks õiguslik alus kuni 01.11.2015. Viidatud müügilepingu p 2.3 kohaselt on pooled kokku leppinud selles, et korteri otsene valdus antakse ostjale üle hiljemalt 01.11.2015. Seega võis kostja Korterit kuni 01.11.2015 kuupäevani vallata ja kasutada.
18.Küll aga ei tulene 15.09.2015 müügilepingust, et Korteri müüjale (kostjale) oleks ka edaspidi, pärast 01.11.2015 Korteri valdamise ja kasutamise õigus antud. Müügilepingu p
2.3.1.kohaselt on müüja lepingus toodud tähtpäevaks (01.11.2015) kohustatud Korteri otsese valduse ja kõik Korterile juurdepääsu võimaldavad võtmed ostjale üle andma. Vaidlust pole käesolevas asjas selles, et kostja ei andnud ostjale (Xxxx OÜ) Korteri valdust üle. Müügilepingu punktist 2.3.1. tuleneb, et kõigepealt peab lepingu eseme (Korteri) üle andma ja seejärel saab teine pool alles selle vastu võtta, st müüja peab esmalt tegema võimalikuks Korteri vastuvõtmise ostja poolt. Ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu, et Korteri müüja (kostja) oleks ostjale (Xxxx OÜ) otsese valduse üleandmist pakkunud. Asjaolu, et Korteri ostja ei ole lepingus sätestatud tähtaja järgselt esitanud müüja vastu valduse vabastamise nõuet ei muuda Korteri müüja (kostja) kasutusõigust pikenenuks pärast tähtaja möödumist. Seetõttu on asjakohatu kostja väide, et Xxxx OÜ ei ole otsest valdust Korterile mitte kunagi vastu võtnud, mistõttu pikenes poolte vahel sõlmitud kasutusleping määramata ajaks. Ühestki 15.09.2015 müügilepingu punktist ei nähtu, et lepingu pooled oleksid kokku leppinud Korteri müüja õiguses Korterit pärast 01.11.2015 tähtaega kas tähtajaliselt või tähtajatult kasutada. Lisaks kinnitab kohtu hinnangul asjaolu, et kostja ja xxxx OÜ vahel ei olnud sõlmitud Korteri kasutuslepingut pärast 01.11.2015 kuupäeva 16.juunil 2017.a Xxxx OÜ ja hageja vahel sõlmitud müügilepingu ja asjaõiguslepingu punkt 1.5.1., mille kohaselt kinnitas Xxxx OÜ, et lepingu ese ei ole arestitud, selle suhtes ei ole vaidlusi, seda ei ole koormatud käesolevas lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega, nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud, ning lepingu eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi. Samuti fikseeriti 16.06.2017 lepingu punktis 1.5.6., et lepingu ese ei ole registreeritud ühegi isiku elukohana. (tl 6-9). Kohtule ei ole esitatud ka ühtegi muud tõendit, millest nähtuks kostja õigus Korteri valdusele ega Xxxx OÜ tahteavaldus kostjale Korteri valdamise õiguse andmiseks. Kostja poolt esitatud passi koopia (tl 29-31), KÜ xxxx arved (tl 32-35) seda asjaolu ei tõenda. Nimetatud kostja tõenditest saab teha vaid järelduse, et kostja on Korterit vallanud ja kasutanud, kuid selle üle käesolevas asjas vaidlust ei ole.
19.Eeltoodust tulenevalt ei ole kostjal alates 01.11.2015 õiguslikku alust Korteri valdamiseks ning hagi kuulub rahuldamisele.
20.Kuna kostjal ei ole õiguslikku alust Korteri valdamiseks ei oma kohtu hinnangul tähtsust hageja väide, et kostja nõustus Korteri valduse vabatahtlikult hagejale üle andma 11. septembril 2017.a.
21.Seega tuleb xxxx hoones xxxx asuv eluruum nr xxxx mõista kostja valdusest hageja kasuks välja ning kohustada kostjat andma korteriomandi valdus üle hagejale. Kuna hageja ei ole soovinud määrata kostjale tähtaega valduse üleandmiseks ning ka kostja ei ole avaldanud
4 (5)
2-17-18048 soovi hagi rahuldamisel anda neile võimalus mingi tähtaja jooksul välja kolimiseks, siis lähtub kohus sellest, et kostja poolt hagejale valduse üleandmise kohustus tekib kohtuotsuse jõustumisele järgneval päeval. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
22.TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud kostja kanda.
23.TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Hageja esitas menetluskuludena riigilõivu summas 300 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 1531,25 eurot.
24.TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
25.Kohus leiab, et hageja poolt 11.07.2018 menetluskulude nimekirjas märgitud menetlustoimingud on põhjendatud. Samuti on põhjendatud nende jaoks kulutatud aeg. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määraks on märgitud 125 eurot (käibemaksuta). Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb TsMS § 175 lg 1 alusel lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Samuti on põhjendatud lähtuda esindaja kvalifikatsioonist. (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Arvestades vaidluse vähest mahtu ja vähest keerukust leiab kohus, et tegemist ei põhjendatud tunnitasumääraga. Lisaks tuleb arvestada seda, et hageja lepingulise esindaja puhul ei ole tegemist advokaadiga. Kohus leiab, et põhjendatud tunnitasumääraks on antud juhul 100 eurot (käibemaksuta).
26.Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja menetluskuludena kindlaks kokku 1525 (1225 + 300) eurot.
27.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesolevas asjas on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. / allkirjastatud digitaalselt / Vallo Kariler kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.