2-17-12906/12 - Täitmine - Otsuse täitmise viisi määramine - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni sissenõudja täisealiseks saamiseni ja kohtutäituri tasud 819,60 eurot. Täitmisteade toimetati võlgnikule kätte 25.09.2015.a. Kuna vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul laekumisi ei olnud ja võlgnik kohtutäituriga ühendust ei võtnud, otsustas täitur 06.10.2015.a. arestida võlgniku pangakontod ja töötasu. Võlgnik ei ole kordagi elatist vabatahtlikult tasunud. Võlgniku töötasu ja arvelduskonto arestimise tulemusena on ebakorrapäraselt ja osaliselt laekunud elatise katteks raha. Võlgnik selgitas kohtutäiturile, et soovib tasuda elatist maksegraafiku alusel 32 eurot kuus ja maksegraafikuga mittenõustumise korral ei plaani elatist üldse maksta. Sissenõudja seaduslik esindaja esitas 24.05.2016.a. kohtutäiturile avalduse, millega andis nõusoleku võlgniku juhtimisõiguse peatamiseks kohtu kaudu. Võlgniku juhiload kehtivad kuni 12.04.2020.a. 05.09.2016.a. toimetati võlgnikule kätte hoiatus juhilubade peatamiseks e-tähtkirjana. Võlgnik jätkas nõude ebakorrapärast ja osalist täitmist. Võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud vähemalt ühte täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1771 lg-s 1 nimetatud tingimust ega ole kohtutäiturit veennud TMS § 1771 lg 1 p 3 alusel esitatud põhjuse olemasolus või piisavas mõjuvuses. Tuginedes TMS § 1773 lg 1 p 1 ning TMS § 1772 lg 1 p 2 ning arvesse võttes avalduses toodud asjaolusid palub kohtutäitur kohtul peatada võlgniku J K mootorsõiduki juhtimisõigus. Võlgniku seisukoht Võlgnik ei nõustu sellega, et tema mootorsõiduki juhtimisõigus peatataks ja selgitas, et andis oma korteri ja auto lapsele ja tema emale. Võlgnik ei saanud 4 aastat lapsega suhelda ega aega ühiselt veeta. Võlgnik on lapse emale teinud kompromissiettepaneku, et võlg jaotada 10 aasta peale ära, millega lapse ema ei olnud nõus. Võlgnik nõustuks tasuma koos võlaga 300 eurot kuus. Üle selle ta maksta ei jõua ja hetkel on ta ka töötu. Juhtimisõiguse peatamine ei aita kaasa kuidagi võla vähenemisele, sest võlgnik ei oma muud väljaõpet kui ainult ehituse valdkonnas, kuid selles valdkonnas töö saamisel üle Eesti, kus seda tööd võlgnik on varem teinud, on juhiluba hädavajalik. Sissenõudja seisukoht Sissenõudja palus avalduse rahuldada. Võlgnik on pikalt kõrvale hoidnud elatise maksmisest. Elatise võlg on 5 270,53 eurot, millele lisandub kohtutäituri tasu. Võlgniku käitumise tõttu on kahjustatud alaealise lapse huvid, sh materiaalne toimetulek. Võlgnik töötab ehitussektoris, kas ametlikult või mitte, seda ei tea. Lisaks on sissenõudja seaduslik esindaja näinud võlgnikku korduvalt sõiduautodega sõitmas. On põhjendatud kahtlus, et võlgnik võib varjata sissetulekuid ning vormistada sõidukeid kolmandate isikute nimele ja/või kasutab tööandja sõidukeid. Seega on võlgnikul võimalus maksta alaealisele lapsele elatist. Võlgniku ettepanek ja ähvardus maksta elatist üksnes 32 eurot kuus või keeldumine üldse elatise maksmisest on seadusega vastuolus. Kuna võlgnik võib vajada töötamisel või igapäevaselt juhiluba, siis juhtimisõiguse peatamine võib motiveerida võlgnikku asuma elatist tasuma. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud avalduse ning selle põhjendustega, asub seisukohale, et avaldus tuleb jätta rahuldamata. TMS § 1772 lg 1 p 2 sätestab, et kui võlgnik ei ole lapse elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetluse ajal maksnud kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, võib kohus sissenõudja nõusolekul ja kohtutäituri avalduse alusel, millele on eelnenud võlgniku hoiatamine, määrusega tähtajatult peatada järgmised õigused ja järgmiste lubade kehtivuse ning sama paragrahvi lg 2 alusel kui kohus peatab käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel võlgniku õiguse või loa või mõlema kehtivuse,

keelab ta ka vastava õiguse või loa või mõlema andmise sama kohtumäärusega. TMS § 1773 lg 1 p 1 järgi esitab kohtutäitur kohtule avalduse võlgniku käesoleva seaduse § 1772 lõikes 2 nimetatud õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning võlgnikule nende andmise keelamiseks, kui võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud vähemalt ühte käesoleva seadustiku § 1771 lõikes 1 nimetatud tingimust. TMS 1771 lg 1 järgi kui lapse elatise võlgnik ei ole täitemenetluse ajal kahe kuu jooksul korrapäraselt elatist maksnud ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, hoiatab kohtutäitur võlgnikku sissenõudja nõusolekul, et võlgniku käesoleva seadustiku § 1772 lõikes 1 loetletud õigused ja lubade kehtivus peatatakse ning nende andmine keelatakse, kui ta ei täida 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates vähemalt ühte järgmist tingimust: 1) tasub vähemalt ühe kuu elatise, 2) sõlmib elatise tasumiseks sissenõudjaga maksegraafiku kokkuleppe ja tasub esimese osamakse 3) põhjendab, miks hoiatuses märgitud õiguse ja loa piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige juhul, kui elatise tasumata jätmiseks oli mõjuv põhjus või kui õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. TMS § 1774 lg 2 alusel kohus ei peata võlgniku õigusi ega keela temale nende andmist, kui võlgnik on pärast kohtutäituri poolt käesoleva seadustiku § 1773 lõikes 1 nimetatud avalduse esitamist: 1) asunud elatisnõuet täitma ning on tasunud vähemalt kahe kuu elatise; 2) sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ning on tasunud vähemalt ühe kuu elatise; 3) põhjendanud, et õiguste piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige kui elatise tasumata jätmiseks esines mõjuv põhjus või kui õiguse peatamine või õiguse andmise keelamine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Kuna elatise väljamõistmisel kohtuotsuse alusel on juba iseenesest tuvastatud nii lapse vajadused kui vanemate varanduslik olukord, siis ei pea kohus evajalikuks käesoleva menetluse raames hinnata poolte väiteid lapse vajaduste või vanemate varandusliku olukorra suhtes elatise maksmiseks, asja lahendamisel ei ole ka tähtsust kas ja kui palju keegi lapsest hoolib või saab hoolida (t.l. 31-32, 40-45, 72-74), kuid kohus peab käesoleva menetluse käigus tuvastama, kas mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine võlgniku suhtes on seaduse järgi lubatud, kas see oleks võlgniku suhtes ebaõiglane kui elatise tasumata jätmiseks väljamõistetud summas on võlgnikul olnud mõjuv põhjus või kas see takistaks võlgniku toimetulekut oluliselt. Tuvastatud on, et kohtutäituri Kaja Lilloja menetluses on täiteasi nr 195/2015/2138, kus Harju Maakohtu 20.11.2014.a. kohtuotsuse nr 2-14-23101 alusel peab J K tasuma L Kle elatise võlgnevuse tagasiulatuvalt 01.01.2014.a. kuni 19.06.2014.a. kokku summas 783,48 eurot ja elatist 177,50 eurot igakuuliselt alates 20.06.2014.a. kuni L K täisealiseks saamiseni s.o. kuni 23.10.2026.a. (t.l. 3-5). Pooled ei vaidle, et täitmiseks avalduse esitamise seisuga oli võlgniku elatise võlgnevus 5 270,53 eurot ning kohtutäituri tasu 819,60 eurot ning seisuga 05.09.2016 oli elatise võlgnevus 4 122,16 eurot. Tuvastatud on, et täitmisteate võlgnevuse vabatahtlikuks täitmiseks on võlgnik kätte saanud (t.l. 6). Vaidlust ei ole, et võlgnik vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud ja kohtutäitur arestis võlgniku pangakontod ja töötasu, mille tulemusena on osaliselt laekunud elatise katteks raha (t.l. 9, 33-39). Tuvastatud on, et võlgnikul on B kategooria sõiduki juhtimiseks välja antud juhiluba kuni 12.04.2020 (t.l. 21) ning kohtutäitur tegi võlgnikule hoiatuse tema mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamiseks (t.l. 10-11). Kohtutäituri esitatud andmetele tuginedes ei ole aga kohtul võimalik tuvastada kas ehk võlgnik ei ole enne hoiatuse tegemist võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamiseks kahe kuu jooksul tasunud korrapäraselt elatist s.o. 177,50 eurot kuus ja kas ehk võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättesaamisest tasunud vähemalt ühe kuu elatise s.o. 177,50 eurot kuus või kas võlgnik ehk peale avalduse esitamist kohtule on tasunud vähemalt kahe kuu elatise s.o. 2x177,50 eurot. Kohtutäitur vaatamata kohtu nõudmisele ei ole esitanud kohtule andmeid, mille

alusel saaks kohus kontrollida kas esinevad eeldused võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks täitemenetlusseadustiku alusel (t.l. 84-85). Seega vaid kohtutäituri avalduses väidetule, et võlgnikul on elatise võlgnevus ei ole võimalik automaatselt järeldada, et selline võlgnevus lubaks ka kohtul piirata automaatselt võlgniku õigusi kontrollimata ka võlgniku õiguste piiramise eeldused on täidetud. Vaidlust ei ole, et võlgnik ei sõlminud kokkulepet sissenõudjaga maksegraafiku koostamiseks ning vaidlust ei ole, et sissenõudja ei ole nõus võlgnikuga sõlmima kokkulepet elatise tasumiseks maksegraafikuga. Kohus peab vajalikuks märkida, et ka sissenõudja väide, et tema teada töötab võlgnik ehitussektoris ja tema on näinud võlgnikku sõitmas sõiduautodega, mistõttu on sissenõudjal kahtlus, et sissenõudja varjab oma sissetulekuid ja vormistab sõidukeid kolmandatele isikutele, ei ole kuidagi põhistatud. Sissenõudja kahtlustus, et kui võlgnik sõidab väidetavalt autoga ja võlgnikku on nähtud ehitusobjektidel, siis saab ka võlgnik ametlikult või mitteametlikult palka, ei ole tõendatud. Igal juhul ei ole veenev sissenõudja väide, et juhtimisõiguse olemasoluga võlgnikul saaks olla kuidagi seotud ametliku või mitteametliku palga saamine teistsugustes summades, kui see on tuvastatud kohtutäituri poolt. Vaidlust ei ole, et võlgnik on elatise tasumise ajal olnud pikalt töötu (t.l. 53), mistõttu on põhistatud võlgniku väide, et tal ei ole olnud saamata töötasu tõttu olnud võimalik tasuda temalt väljamõistetud elatist kohtuotsusega väljamõistetud suurustes. Seega on kohtu arvates inimese ajutine tööta olek ja töötuna arvele võtmine mõjuvaks põhjuseks, et arvata, et inimene, kes on kaotanud töö, missugune tal oli elatise väljamõistmise ajal, ei suuda mingis ajavahemikus tasuda elatist samas suurusjärgus ajal, mil tal puuduvad samaväärsed sissetulekud, kui need olid elatise väljamõistmise ajal, mistõttu ei oleks ka juhiloa kehtivuse peatamine antud juhul sobiv abinõu elatise maksmise kohustuse täitmisele kaasaaitamiseks. Lisaks on kohtu arvates mõistliku kõrvalseisjana võimalik arvata, et tänapäeval juhtimisõiguse olemasolu korral ja selle õiguse piiramine olukorras, kus inimene on harjunud liiklema kas temale kuuluva või kellegile teisele kuuluva sõidukiga takistaks kindlasti inimese tavapärast hakkama saamist liiklemiseks ühest punktist teise. Igal juhul on veenev võlgniku väide, et tegeledes seni ehitustöödega erinevates Eestimaa paikades, oleks juhtimisõiguse piiramisel seega eelkõige takistatud oluliselt võlgniku poolt ka senise töö tegemine ja võimalik uue töö leidmine (t.l. 58-62, 92-96). Kohtu arvates ei pruugi võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine motiveerida võlgnikku tasuma elatist suuremas summas kui ta seda seni sissetulekud võimaldanud on. Sissenõudja arvamus, et võlgnik saaks elatise võlgnevuse tasuda sõlmides omakorda oma pereliikmetega maksegraafiku või, et sissenõudja häbi tundmata ei mõista, et elatisraha on sissenõudjale vajalik eluks, ei luba kohtul järeldada, et iseenesest võlgnikul sõiduki juhtimisõiguse peatamine oleks selline meede, mis paneks võlgnikku ilmtingimata täitma kohtuotsust elatise tasumiseks suuremal määral kui võlgnik on seda seni kohtutäituri vahendusel teinud. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 172 lg 1 alusel hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohtu arvates on, arvestades avaldaja nõuet ja avalduse aluseks olevaid asjaolusid õiglane, jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.