Tallinna kohtutäitur Kaja Lilloja asendaja Piret Altosaar (kohtutäitur) esitas 30.08.2017 Harju Maakohtule avalduse JK (võlgnik) õiguste peatamiseks ja nende andmise keelamiseks (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1773 lg 1 p 1 ning TMS § 1772 lg 1 p 2). Avalduse kohaselt on kohtutäituri menetluses täiteasi nr 195/2015/2138, mis algatati Harju Maakohtu 20.11.2014 otsuse nr 2-14-23101 ja L-AK (sissenõudja) täitmisavalduse alusel. Täitedokumendi sisuks on võlgniku elatise võlg 5270,53 eurot, millele lisandub igakuine elatis pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni sissenõudja täisealiseks
saamiseni ja kohtutäituri tasud 819,60 eurot. Täitmisteade toimetati võlgnikule kätte 25.09.2015. Kuna vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul laekumisi ei olnud ja võlgnik kohtutäituriga ühendust ei võtnud, otsustas täitur 06.10.2015 arestida võlgniku pangakontod ja töötasu. Võlgnik ei ole kordagi elatist vabatahtlikult tasunud. Võlgniku töötasu ja arvelduskonto arestimise tulemusena on ebakorrapäraselt ja osaliselt laekunud elatise katteks raha. Võlgnik selgitas kohtutäiturile, et soovib tasuda elatist maksegraafiku alusel 32 eurot kuus ja maksegraafikuga mittenõustumise korral ei plaani elatist üldse maksta. Sissenõudja seaduslik esindaja esitas 24.05.2016 kohtutäiturile avalduse, millega andis nõusoleku võlgniku juhtimisõiguse peatamiseks kohtu kaudu. Võlgniku juhiload kehtivad kuni 12.04.2020. 05.09.2016 toimetati võlgnikule kätte hoiatus juhilubade peatamiseks e-tähtkirjana. Võlgnik jätkas nõude ebakorrapärast ja osalist täitmist. Võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud vähemalt ühte TMS § 1771 lg-s 1 nimetatud tingimust ega ole kohtutäiturit veennud TMS § 1771 lg 1 p 3 alusel esitatud põhjuse olemasolus või piisavas mõjuvuses. Võlgniku seisukoht
2.Võlgnik ei nõustunud sellega, et tema mootorsõiduki juhtimisõigus peatatakse ja selgitas, et andis oma korteri ja auto lapsele ja tema emale. Võlgnik ei saanud 4 aastat lapsega suhelda ega aega ühiselt veeta. Võlgnik on lapse emale teinud kompromissiettepaneku, et võlg jaotada 10 aasta peale ära. Lapse ema ei olnud nõus, vaid soovis võlga jaotada 2 aasta peale. Võlgnik nõustuks tasuma koos võlaga 300 eurot kuus. Üle selle ta maksta ei jõua ja on hetkel ka töötu. Sissenõudja seisukoht
3.Sissenõudja palus avalduse rahuldada. Võlgnik on pikalt kõrvale hoidnud elatise maksmisest. Elatise võlg on 5270,53 eurot, millele lisandub kohtutäituri tasu. Võlgniku käitumise tõttu on kahjustatud alaealise lapse huvid, sh materiaalne toimetulek. Võlgnik töötab ehitussektoris (kas ametlikult või mitte, seda ei tea). Lisaks on sissenõudja seaduslik esindaja näinud võlgnikku korduvalt sõiduautodega sõitmas. On põhjendatud kahtlus, et võlgnik võib varjata sissetulekuid ning vormistada sõidukeid kolmandate isikute nimele ja/või kasutab tööandja sõidukeid. Seega on võlgnikul võimalus maksta alaealisele lapsele elatist. Võlgniku ettepanek ja ähvardus maksta elatist üksnes 32 eurot kuus või keeldub ta üldse elatise maksmisest on seadusega vastuolus. Kuna võlgnik võib vajada töötamisel või igapäevaselt juhiluba, siis juhtimisõiguse peatamine võib motiveerida võlgnikku asuma elatist tasuma. Maakohtu määrus
4.Maakohus rahuldas avalduse, peatas TMS § 1772 lg 1 p 2 alusel võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse tähtajatult (juhiluba nr ET651607, välja antud 12.04.2010) ja keelas võlgnikule mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise. Juhtimisõigus loetakse peatunuks määruse jõustumisest arvates. Kohus määras, et lõpetab võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja loa andmise keelamise võlgniku avalduse alusel, kui: 1) võlgnik on tasunud vähemalt 3 kuu elatise; 2) võlgnik on sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt 3 järjestikuse kuu jooksul; 3) õiguse peatamise või õiguse andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane; 4) elatise maksmise kohustus on lõppenud (TMS § 1775 lg 1). Määruse jõustumisel on võlgnik kohustatud 5 tööpäeva jooksul selle jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile (liiklusseaduse (LS) § 127). Kohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Vaidlus puudus selles, et võlgnik ei täitnud oma ülalpidamiskohustust sissenõudja ees ja tema suhtes algatati täiteasi elatise võla sissenõudmiseks. Võla suurus on 5270,53 eurot. Täitmisteade toimetati võlgnikule kätte 25.09.2015. Kuna vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul laekumisi ei olnud ja võlgnik kohtutäituriga ühendust ei võtnud, arestis kohtutäitur 06.10.2015
võlgniku pangakontod ja töötasu. Sissenõudja esitas 24.05.2016 kohtutäiturile avalduse, milles andis kohtutäiturile nõusoleku hoiatuse tegemiseks võlgnikule TMS-is loetletud õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ja avalduse esitamiseks kohtule. Kohtutäitur hoiatas võlgnikku mootorsõiduki juhtimisõiguse piiramise võimalusest ja võlgnikule toimetati hoiatus kätte etähtkirjaga. Võlgnik ei täitnud 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates vähemalt ühte TMS § 1771 lg 1 nimetatud tingimust ega veennud kohtutäiturit TMS § 1771 lg 1 p 3 alusel esitatud põhjuse olemasolus või piisavas mõjuvuses. Elatise eesmärk on lapsele pideva ja vajaliku ülalpidamise kindlustamine ning õigussüsteem peab selle nii tegelikkuses kui ka tõhusalt tagama. Muuhulgas ei ole elatise tasumise kohustuse täitmisel määravaks asjaolu, kas võlgnik on saanud lapsega suhelda või kohtuda. Kuna senised täitemenetluse meetmed ei olnud piisavad, tuli kasutada elatise sissenõudmiseks täiendavaid abinõusid. Alaealine laps ei pea ootama aastate kaupa, kuni tema vanem leiab endale ihaldusväärse ja sobiliku töökoha. Kui elatise maksmiseks kohustatud isik ei suuda endale mõne kuuga meelepärast tööd leida, peab ta võtma vastu igasuguse töö, mis vastab tema võimetele. Võlgnik ei ole avaldanud, et tal on tervislikud põhjused, miks ta ei saa tööd teha või igasugust tööd vastu võtta. Kuigi juhtimisõiguse puudumine võib ahendada võlgniku töö leidmise võimalusi, ei ole juhtimisõiguse olemasolu vältimatu tingimus töö leidmisel ja tööle asumisel. Võlgnik on elatisvõlgnevuse lasknud kasvada ca 5200 euro suuruseks vaatamata sellele, et tal oli siiani olemas mootorsõiduki juhtimisõigus. Kui võlgnik soovib tasuda elatist koos võlaga 300 eurot kuus, siis on tal selleks ka võimalus olnud. Võlgnik ei toonud esile, miks ta senini ei ole elatist vabatahtlikult tasunud. Seega ei sea võlgnikul juhtimisõiguse olemasolu puudumine teda halvemasse olukorda kui seni. Võlgnik ei ole teinud endast kõik olenevat, et täita oma ülalpidamiskohutust lapse ees. Võlgniku elukoht on Tallinnas, kus ühistransport on sage ja hästi korraldatud. Võlgnik ei toonud esile, et ta ei saaks tervisliku seisundi tõttu liigelda ühistranspordiga. Juhtimisõiguse peatamine ei piira võlgniku liikumisvõimalusi. Seega ei toonud elatisevõlgnik esile ühtegi põhjendust, miks juhtimisõiguse peatamine oleks tema suhtes ebaõiglane. Eeltoodust tulenevalt tuli kohtutäituri avaldus lapse elatisevõlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks rahuldada. Määruskaebus
5.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja määrata võla tagasimakseks maksegraafik, mille kohaselt võlgnik maksab 283,80 eurot kuus kuni lapse 18aastaseks saamiseni. Menetluskulud palub võlgnik jätta kohtutäituri kanda. Juhtimisõigus piirab võlgniku õigusi ebaproportsionaalselt. Võlgnikul on juhtimisõigust vaja töö tegemiseks, mida ta on 25 aastat teinud (ehitustöö, sh objektile liikumine, töövahendite ja ehitusmaterjalide vedamine) ja sissetuleku teenimiseks. Ehitustööd asuvad Eesti eri paikades. Juhtimisõiguse peatamine ei aita kaasa võla vähenemisele. Võlgnik on elatist maksnud alates 12.10.2015 keskmiselt 160,55 eurot/kuus, kuigi läbi kohtutäituri ja mitte stabiilselt. Võlgnik hoolib oma lapsest väga, kuid lapse ema ei ole lapsega kokkusaamisi võimaldanud. Võlgnik ei saanud pikka aega elatist tasuda, kuna tal puudusid selleks võimalused. Nüüdseks on olukord veelgi raskenenud, kuna tal puudub töökoht. Võlgnik on arvel töötukassas, mille kohta ta lisab tõendi, kuid töötutoetuse saamise periood on lõppenud. Võlgnik on nõus maksegraafikuga, mis koosneks elatisest 235 eurot ja võla osast igas kuus.
Võla osa arvutus on järgmine: laps saab 18-aastaseks 9 aasta pärast, s.o 108 kuud ja 5270,53/108 = 48,8 eurot. Seega kokku kannaks võlgnik sissenõudja kontole igal kalendrikuul 283,8 eurot, arvestades igaaastase palga miinimumi tõusu arvutusega (kui on võimalik maksta). Edasine menetluse käik
6.Avaldaja ja sissenõudja seaduslik esindaja vaidlesid määruskaebusele vastu.
7.Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
8.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ning asi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 3). Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
9.Alus käesoleva avalduse rahuldamiseks tuleneb TMS § 1772 lg 1 punktist 2, mille kohaselt kohus võib sissenõudja nõusolekul ja kohtutäituri avalduse alusel, millele on eelnenud võlgniku hoiatamine, määrusega tähtajatult peatada võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse, kui võlgnik ei ole lapse elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetluse ajal maksnud kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku arvel.
10.TMS § 1772 lg 1 kohaldamise eelduseks on kolmekuulise ajavahemiku tuvastamine, mille jooksul on elatis korrapäraselt maksmata, samuti selle aja jooksul tekkinud võlgnevuse suuruse tuvastamine. Nimetatud asjaolud, k.a. milline on võlgniku lapsele kohtulahendiga makstava elatise suurus, maakohtu määrusest ei nähtu. Üldsõnalised järeldused võla olemasolu ja maksmise korrapäratuse kohta ei asenda faktiliste asjaolude tuvastamist (vt RKTK 2-174751/34, p 13). Selliselt on maakohus rikkunud asjaolude väljaselgitamise ja lahendi põhjendamiskohustust. Maakohus on jätnud kontrollimata võlgniku väite, et ta on tasunud elatist alates selle kohtuotsusega temalt väljamõistmisest keskmiselt 160 eurot kuus.
11.Riigikohtu praktika kohaselt tuleb käesolev avaldus läbi vaadata hagita menetluses ja lõppastmes tuleb võlgnikul tõendada selle põhjuse olemasolu, mis peaks õiguse piiramise tema suhtes välistama. Samas kehtib hagita menetluses ka uurimispõhimõte, mis toob endaga kaasa kohtu aktiivsema rolli võrreldes hagimenetlusega (vt RKTKm 2-16-14071, p 27). Sellest tulenevalt tuleks võlgnikule tema tõendamiskoormust hiljemalt kohtumenetluse alguses selgitada. Asja materjalidest nähtub, et võlgnik on taotlenud kohtutäiturilt andmeid oma elatise kohustuse täitmise kohta ning kohtutäitur on palunud tulla võlgnikul täitetoimikuga tutvuma. Võlgnik on teinud täitetoimikust vastavad väljakirjutused ja esitanud kohtule andmed selle kohta, kui palju ta on lapsele ja millal elatist tasunud, kuid maakohus ei ole nimetatule hinnangut andnud. Hagita menetluses tulnuks maakohtul võlgnikule selgitada, millise tõendi ta peab esitama, samuti oli maakohtul endal võimalik teha vastav päring kohtutäiturile.
12.Võlgniku õiguste piiramisel tuleb mh vastata küsimusele, kas selline piirang aitab kaasa väljamõistetud elatise maksmise kohustusele (vt RKTKm 2-16-14071, p 18.1). Võlgnik tõi esile, et tema ehitussektoris tehtava töö iseloomust tulenevalt sõidab ta autoga terves Eestis ja vajab autot tööriistade transportimiseks. Maakohus põhjendas, et seoses võlgniku elukohaga Tallinna linnas, võib ta kasutada ühistransporti. Maakohus ei andnud hinnangut võlgniku väitele, et ta teeb tööd väljaspool Tallinna ja tal on vaja transpordivahendit tööriistade ja ehitusmaterjalide transpordiks. Maakohus möönis, et kuigi juhtimisõiguse puudumine võib kitsendada võlgniku töö leidmise võimalusi, ei ole juhtimisõiguse olemasolu vältimatu tingimus töö leidmisel ja tööle asumisel. Maakohus ei ole välja selgitanud asjaolusid, mille põhjal saaks
otsustada, kas juhtimisõiguse piiramine (ja seetõttu töövõimaluste ahenemine või töötuks jäämine) takistab oluliselt võlgniku toimetulekut ja tema olukorda. Maakohus on jätnud vastamata võlgniku väitele, et ta on töötu ja juhtimisõiguse äravõtmine takistab oluliselt tema toimetulekut. Tegemist on kohtupraktika kohaselt võimaliku mõjuva põhjusega, mida kohus peaks võlgniku väidete alusel kontrollima (vt RKTKm 2-16-14071, p 20). Riigikohus on selgitanud, et võlgnikule peab jääma võimalus tõendada, et tema elukohas või mõistlikus kauguses elukohast ei ole võimalik leida sama töötasuga või tasuvamat tööd või et mingil põhjusel ei ole tal võimalik pakutavat tööd leida või vastu võtta (vt RKTKm 2-16-14071, p 14.2).
13.Võlgniku õiguste piiramise eesmärk ei ole võlgniku karistamine tehtu eest (elatisraha tasumata jätmine), vaid nimetatud meede on pigem tõkend, mis peaks sundima võlgnikku igakuist elatist korrapäraselt tasuma või esitama mõjuva põhjuse, miks ta seda teha ei saa (vt RKTKm 2-16-12071, p 12). Elatisevõlgnikke võib jagada kahte rühma: need, kellel ei ole sissetulekut või muud vara, mille arvel oma kohustusi täita ja need, kellel õnnestub oma vara kohtutäituri eest varjata. Teise rühma kuuluvad võlgnikud teenivad oma sissetuleku, töötades ümbrikupalga eest, või peavad ise mingit laadi registreerimata ettevõtlust. Käesolevas menetluses kohaldatava meetme eesmärk on just viimatinimetatud võlgnike distsiplineerimine, sest neil on vahendeid oma elatiskohustuse täitmiseks (vt RKTKm 2-17-4751, p 19). Maakohtul on võimalus asja uuel arutamisel küsida võlgnikult selgitusi sissenõudja maakohtule esitatud väidete omaskvõtu kohta, et võlgnikku on nähtud hoolimata väidetavast töötusest ehitusobjektil töötamas ja ringi sõitmas autoga. Kui võlgnik nimetatut eitab, saab maakohus teha sissenõudjale ettepaneku oma väiteid tõendada. Sissenõudja on oma avalduses märkinud, et võib vastavaid asjaolusid ka tõendada.
14.Riigikohtu praktika kohaselt ei või võlgniku õigusi piirata üksnes põhjendusel, et võlgnikult on elatis välja mõistetud ja ta ei ole seda nõuetekohaselt tasunud. Taotletava abinõu kohaldamise kohasust tuleb hinnata sellest aspektist, kas see sunniks võlgnikku igakuist elatist korrapäraselt tasuma (vt RKTKm 2-16-14071, p 18.3). Võlgniku õiguste piiramist ei saa põhjendada sellega, et elatise võlgnevus on tekkinud pikema aja jooksul. Kohus peab sisuliselt kontrollima, kas võlgniku õiguste piiramise eeldused on konkreetsel juhul täidetud, ja mh hindama seda, kas meetmel võib tegelikult olla võlgnikule elatist tasuma innustavat mõju (vt RKTKm 2-17-4751, p 20).
15.Kuna maakohus ei ole täitnud selgitamiskohustust ja on jätnud asja lahendamiseks olulised asjaolud olulises osas välja selgitamata, tuleb tsiviilasi saata maakohtule uueks lahendamiseks.
16.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada. /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.