Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb XXX XXXl tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Määrus toimetada menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.
Kostja nõue ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu menetluses on XXX (XXX) hagi Kama ja Kilu OÜ vastu võla ja viiviste väljamõistmiseks. Harju Maakohus jättis oma 23.05.2018 kohtumäärusega nimetatud hagi läbivaatamata, jättes kõik menetluskulud hageja kanda. Harju Maakohtu 23.05.2018 kohtumäärus on jõustunud. Menetluskulusid lahendiga rahaliselt kindlaksmääratud ei ole.
2.Kostja esitas 21.06.2018 Harju Maakohtule avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kandis kostja menetluskulusid kokku summas 708,00 eurot. Seejuures teostas kostja lepinguline esindaja, kelle tunnihinnaks on 120,00 eurot, millele ei lisandu käibemaksu, alljärgnevad toimingud: hagiavaldusega tutvumine ja analüüs, arutelu kliendiga (1,5 h, 180,00 eurot); hagiavaldusele vastuse koostamine (2,0 h, 240,00 eurot); hageja vastuse analüüsimine, arutelu kliendiga (1,0 h, 120,00 eurot); kohtu ja hageja teavitamine kostja pankrotimenetlusest (0,1 h, 12,00 eurot); kostja taotlus edasise menetluse jätkamise osas (0,5 h, 60,00 eurot); ettevalmistus kohtuistungiks (0,5 h, 60,00 eurot); osalemine kohtuistungil (0,1 h, 12,00 eurot); kohtumäärusega tutvumine (0,2 h, 24,00).
3.Kostja märkis oma 27.06.2018 kohtule esitatud seisukohas, et tegemist ei ole kostja varaga, mida ei tohiks ilma ajutise pankrotihalduri nõusolekuta käsutada. Kuna kohus ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osas teinud lahendit, siis ei saa olla ka väidetavat vara, mida ei tohiks käsutada. Lisaks ei saaks ajutine pankrotihaldur menetluskulude kindlaksmääramise avaldust esitada, kuna tal puuduvad menetluskulude suuruse kohta teadmised. Ka ei saa nõuet esitada pankrotipessa, kuna sellist nõuet ei ole veel olemas. Seega tuleks kostja arvates jätta hageja esindaja seisukohad tähelepanuta. Hageja vastuväide
4.Hageja märkis oma 26.06.2018 kohtule esitatud seisukohas, et pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 35 lõike 1 punkti 2 kohaselt läheb pankroti väljakuulutamisega haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. Seega saab käesolevas menetluses kostja nimel nõudeid ja/või taotlusi esitada ainult kostja pankrotihaldur. Avalduse esitanud isik ei oma õigusi esitada kohtule menetluskulude avaldust, mistõttu tuleb 21.06.2108 esitatud menetluskulude avaldus jätta täies mahus rahuldamata. Kostja esindaja on õigustatud esitama oma nõude pankrotipessa. Kohtumääruse põhjendused
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 174 lõike 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Vastavalt TsMS § 477 lõikele 7 peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lõike 5 kohaselt seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnangutega asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 punkti 1 järgi on kohtuväliseks kuluks ka menetlusosaliste esindajate kulud.
6.Kohus analüüsib kohtule esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldust sisuliselt, käsitledes esmalt hageja vastuväidet, kostja lepingulise esindaja mõistlikku tunnitasu suurust ning seejärel lepingulise esindaja poolt teostatud toimingute ja nende teostamise ajakulu põhjendatust ja vajalikkust iga toimingu puhul eraldi, arvestades seejuures Riigikohtu 06.01.2010 kohtulahendi tsiviilasjas 3-2-1-154-09 punktis 14 väljendatud seisukohta, et menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb arvestada asjaoluga, et praegusel juhul ei vastuta hageja hagi läbi vaatamata jätmise eest ning ta ei saanud enda tegevusega hagi läbi vaatamata jätmist mõjutada. Hagi läbi vaatamata jätmise alused on sätestatud TsMS §-s 423 ning tegemist on alustega, mille puhul on võimalik hagejale tema tegevust või tegevusetust ette heita. Seetõttu on põhjendatud ka TsMS §-s 168 sätestatu, mille kohaselt jäetakse hagi läbi vaatamata jätmise korral menetluskulud hageja kanda. Hagi on jäetud läbi vaatamata TsMS § 423 lõike 2 punktis 3 sätestatud muul seaduses nimetatud juhul, milleks on pankrotiseaduse § 43 lõikesst 1 tulenev kohtu kohustus jätta hagimenetluses läbi vaatamata enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses olev varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud. Seega on tegemist asjaoluga, mida hageja mõjutada ei saanud, ning seda peab kohus menetluskulude määramisel arvestama. Kui kohus leiab, et sellises olukorras on hagejalt kostja menetluskulude väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane, saab kohus tuvastada, et kostja menetluskulude täies ulatuses hagejalt väljamõistmine ei ole põhjendatud. Samuti tuleb kohtul hinnata, kas kostja menetluskulud on olnud mõistlikud pärast seda, mil kostja sai teada, et ta on muutunud püsivalt maksejõuetuks. Kostja pidi teadma, et pankroti väljakuulutamise korral jäetakse hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Kui kostja pärast maksejõuetuks muutumist tegi õigusabile kulutusi, mis ei olnud hagi läbi vaatamata jätmist arvestades põhjendatud, siis neid menetluskulusid hageja hüvitama ei pea ning hagejalt väljamõistetavaid kulusid tuleb selle võrra vähendada.
7.Seoses hageja vastuväitega, märgib kohus, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ajal ei olnud kostja pankrotimenetluses lõpplahendit tehtud. Kuna kostja pankrotti ei oldud väljakuulutatud, ei olnud läinud haldurile üle ka õigust olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks. Seetõttu oli kostja lepinguline esindaja õigustatud ka menetluskulude kindlaksmääramise avaldust esitama.
8.Järgnevalt võtab kohus seisukoha kostja esindaja põhjendatud tunnitasumäära osas. Kostjale osutati õigusabiteenust tunnihinnaga 120,00 eurot (millele ei lisandu käibemaksu). Arvestades, et õigusteenuste tunnitasu keskmine hind jääb vahemikku 100-120 eurot/tund, misjuures on Riigikohus selgitanud oma 11.02.2015 lahendi tsiviilasjas 3-2-1-115-14 punktis 14, et eelduslikult on ajakirjanduses avaldatu kohaselt aastal 2008 advokaadi keskmine tunnitasu 127,82 eurot aastatega tõusnud, s.t eelnimetatud tunnihind ei ole kindlasti kõrgem keskmisest lepinguliste esindajate turuhinnast, peab kohus tunnitasumäära 120,00 eurot (millele ei lisandu käibemaksu), mõistlikuks ja asja keerukusega tasakaalus olevaks.
9.Alljärgnevalt analüüsib kohus iga kostja lepingulise esindaja poolt teostatud toimingu peale kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust eraldi.
9.1.Kostja lepinguline esindaja tutvus esmalt hagiavaldusega ja analüüsis seda ning pidas arutelu kliendiga (1,5 h, 180,00 eurot). Kohus, arvestades hagiavalduse ja selle täpsustuse sisu ja mahtu (t/l 5-6, lisad 8-20 ja t/l 23-24, lisad 26-28) ning leides, et mõistlikus mahus kliendiga suhtlemine on lubatud, leiab, et eelnimetatud toimingute mõistlik ajakulu on käesoleval juhul 1,0 h, mille eest on tasu 120,00 eurot.
9.2.Seejärel koostas kostja lepinguline esindaja hagiavaldusele vastust (2,0 h, 240,00 eurot). Arvestades ka siinkohal vastuse sisu ja mahtu (t/l 43-44, lisa 45), leiab kohus, et nimetatud vastuse koostamise ajakulu ei saa olla rohkem kui 1,0 h, mille eest on tasu 120,00 eurot.
9.3.Järgnevalt analüüsis kostja esindaja 16.02.2018 kohtule hageja poolt esitatud vastust (t/l 50) ja pidas arutelu kliendiga (1,0 h, 120,00 eurot), teavitas kohut kostja pankrotimenetlusest (0,1 h, 12,00 eurot); esitas taotluse edasise menetluse jätkamise osas (0,5 h, 60,00 eurot); valmistas ette kohtuistungiks (0,5 h, 60,00 eurot) ja osales sellel (0,1 h, 12,00 eurot) ning tutvus kohtumäärusega (0,2 h, 24,00). Kohus, juhindudes Riigikohtu 06.01.2010 kohtulahendi tsiviilasjas 3-2-1-154-09 punktist 14 väljendatud seisukohast, samuti arvestades asjaolusid, et hageja vastus oli vaid 1 (ühe) lehekülje pikkune (t/l 50) ning kohtuistung toimus üksnes 8 minutit (t/l 62), leiab, et käesoleval juhul kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele eelnimetatud toimingute ajakulust kokku vaid 0,5 h, mille eest on tasu 60,00 eurot.
9.4.Tulenevalt kõigest eeltoodust kuulub käesolevas asjas hageja poolt kostjale hüvitamisele kostja õigusabikulu kokku 2,5 h eest, mille eest on tasu 300,00 eurot. Rahuldamata jääb seega kostja avaldus menetluskulude summas 408,00 eurot (708,00 - 300,00) kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks.
10.TsMS § 174 lõikest 6 tuleneb, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja ei palunud käibemaksu hüvitamist.
11.TsMS § 177 lõike 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kuivõrd kostja taotles viivise väljamõistmist, mõistab kohus ka kostja kasuks viivise välja.
12.TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200,00 eurot. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. TsMS § 177 lõike 1 järgi toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte.
/digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.