Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

Kinnitada pankrotimenetluse kulud 5803,20 eurot (halduri tasu ja bürookulud) ning jätta kulud kinnitamata 1440 eurot (raamatupidamiskulud). Ajutise halduri tasu ja kulud 2279,04 eurot olid kinnitatud pankrotimääruses. Jätta pankrotimenetluse kulud kokku 5803,20 (halduri tasu ja bürookulud) eurot ja massikohustused 3430,84 eurot võlgnik O S (pankrotis) pankrotivara kanda.

Rahuldada pankrotihaldur Terje Eipre menetlusabi taotlus ja anda O S (pankrotis) menetlusabi 397 (kolmsada üheksakümmend seitse) eurot, millele lisandub käibemaks, kohustuseta hüvitada menetlusabi kulud ning ülejäänud osas anda menetlusabi kohustusega hüvitada menetlusabi kulud osamaksetena 25 eurot kuus vastavalt makseinfole.

Algatada O S (pankrotis; IK XXX) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (PankrS § 175 lg 1, lg 11).

2-12-21850 Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole võlausaldajatele üle andma.

EDASIKAEBAMISE KORD

Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt PankrS § 171 lg-le 1 (PankrS § 164 lg 1, 2, § 171 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Swedbank AS esitas 04.06.2012 avalduse O S pankroti väljakuulutamiseks. Viru Maa-kohus kuulutas 25.11.2013 O S pankroti ning nimetas pankrotihalduriks Terje Eipre. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 18.12.2013, üldkoosolekule ei ilmunud ühtegi võlausaldajat. Seetõttu jäi halduri ettepanekul pankrotitoimkond moodustamata. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 25.01.2014. Koosolekul tunnustati nõudeid kokku summas 136 998,12 eurot. Vaidlusi nõuete tunnustamise üle ei ole. Võlgnik esitas 18.12.2013 võlgadest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Pankrotihaldur esitas 17.06.2014 jaotusettepaneku ja raugemise aruande. Kohus jättis pankrotimenetluse lõpetamata raugemisega, kuna võlausaldaja maksis kohtu deposiiti 5048,53 eurot pankrotimenetluse kulude katteks. Võlausaldaja soovis, et haldur jätkaks pankrotimenetlust ning esitaks tagasivõitmise hagi. Pankrotihaldur esitas 17.12.2014 hagi hüvitise summas 33 000 eurot saamiseks. Hagi oli 12.04.2016 otsusega rahuldatud, kuid võla sissenõudmisel täitemenetluses puudub perspektiiv ja võlausaldaja Swedbank AS on nõustunud pankrotimenetluse lõpetamisega. Haldur koostas 09.12.2016 jaotusettepaneku, mille kohus kinnitas 09.02.2017 määrusega. Koos jaotusettepanekuga oli esitatud ka raugemisega lõpetamise taotlus, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste täitmiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks. Haldur esitas 22.03.2017 menetlusabi taotluse, milles palus anda võlgnikule menetlusabi summas 3570,16 eurot. PANKROTIHALDURI ARUANNE (PankrS § 158 lg 3, lg 4, § 162 lg 2) Massikohustused ja pankrotimenetluse kulud moodustavad kokku 12 953,08 eurot: 1) ajutise halduri tasu 1488 eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 491,04 eurot, ning ajutise halduri kulud 250 eurot, millele lisandub käibemaks (kulud olid kinnitatud 25.11.2013 pankrotimäärusega ja selle alusel välja makstud); 2) pankrotimenetluse kulud alates pankroti väljakuulutamisest on 10 674,04 eurot: pangakulu 5,84 eurot, raamatupidamisteenus ja bürookulu 2520 eurot koos käibemaksuga (välja makstud 422,89 eurot), eksperthinnang 600 eurot (välja makstud deposiidist), riigilõiv tsiviilasjas nr

2-12-21850 1000 eurot (välja makstud deposiidist), täitemenetluse kulud ja täituri tasu 1825 eurot (välja maksmata), halduri tasu 3936 eurot, millele lisandub käibemaks (välja maksmata). Pankrotimenetluses oli esitatud ainult II järgu nõue 136 998,12 eurot ning jaotise alusel väljamakset tehtud ei olnud. Võlausaldaja Swedbank AS-i nõue on 100% ulatuses jäänud rahuldamata. Võlgnik ei ole võlausaldaja nõudele vastuväiteid esitanud. Pankroti väljakuulutamisel oli võlgniku rahajääk 87,78 eurot. Panditud vara ei olnud, realiseeritavat vara ei olnud, krediidiasutustes deponeeritud raha ei olnud. Võlausaldaja Swedbank AS kandis kohtu deposiiti 2200 eurot ajutise halduri tasu ja kulude katteks. Samuti kandis võlausaldaja veel 5048,53 eurot kohtu deposiiti tagasivõitmise hagi esitamisega seotud kulude katteks. Hagi oli rahuldatud ja kohtuotsusega mõisteti võlgniku kasuks välja 33 000 eurot hüvitist ja 1000 eurot menetluskulude katteks, täitemenetluses õnnestus aga saada ainult 203,64 eurot. Lisaks sellele laeks pankrotivarasse maamaksu tagastus 13,58 eurot ja pangaintressid 0,34 eurot. Rohkem pankrotivarasse ei laekunud. Kokku seega laekus pankrotivarasse 305,34 eurot ja kohtu deposiiti oli kantud kokku 7248,53 eurot. Käesoleval hetkel müümata vara ei ole ning ei ole ka kolmandatelt isikutelt saada olevat vara. Pankrotimenetluses oli esitatud tagasivõitmise hagi, mille kohaselt müüs võlgnik oma vanematele kinnistu hinnaga 3000 USA dollarit. Halduri tellis ekspertiisi, mille tulemusel selgus, et kinnistu tegelikuks väärtuseks müügilepingu sõlmimisel oli 33 000 eurot. Haldur leidis, et tehingul oli kinkelepingu tunnuseid. Kehtetu tehingu alusel saadut kinnistut ei olnud aga võimalik tagasi saada, mistõttu nõudis haldur hüvitise summas 33 000 eurot väljamõistmist. Kohus rahulas 12.04.2016 otsusega hagi ja mõistis kostjatelt välja 33 000 eurot ja menetluskulud 1000 eurot. Kohtuotsuse alusel oli algatatud täitemenetlus, mis oli lõpetatud perspektiivituse tõttu. Pankrotihaldur on seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku poolt OÜ Narva Adagan kohustuste enda kanda võtmine liiga suures ulatuses ehk muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Pankrotihaldur esitas taotluse ka võlgadest vabastamise menetluse algatamiseks. Halduril ei ole vastuväiteid menetluse algatamise vastu. Usaldusisikuks määramise nõusoleku on andnud S B, võlausaldaja ei ole aga teda kinnitanud. Kuna pankrotivarast ei piisa pankrotimenetluse kulude katteks, palus haldur lõpetada pankrotimenetlus raugemisega. Pankrotihaldur palus kinnitada halduri tasu ja kulud 12 953,08 eurot ja anda võlgnikule menetlusabi pankrotimenetluse kulude kandmisel.

KOHTU SEISUKOHT

Pankrotimenetluse lõpetamine PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Võlgnikul puudub igasugune vara ja sissetulek, millega katta pankrotimenetluse kulusid.

2-12-21850 PankrS § 158 lg 6 alusel kohus ei lõpeta menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Võlausaldaja on tasunud kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks 5048,53 eurot. Nimetatud summa arvelt oli esitatud tagasivõitmise hagi ja kantud kohtumenetluse ja ekspertiisi kulud. Kohtumenetluse tagajärjel aga ei laekunud pankrotivarasse hüvitist vajalikus summas ja täitemenetlus osutus perspektiivituks. Edasiseks pankrotimenetluseks ei piisa pankrotivarast ega jätku pankrotimenetluse kulude katteks. Võlausaldaja nõustus pankrotimenetluse lõpetamisega raugemise tõttu. Eeltoodu alusel lõpetab kohus O S pankrotimenetluse raugemise tõttu. PankrS § 165 lg 3 alusel tuleb Terje Eipre vabastada pankrotihalduri kohustusest O S pankrotimenetluses.

Pankrotimenetluse kulud PankrS § 65 lg 11 alusel kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 23 lg-te 1-3 alusel ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Kuna antud pankrotimenetluses ei õnnestunud halduril pankrotivara suurendada, kuigi tagasivõitmise hagi oli rahuldatud, palub haldur määrata halduri tasu tunnihinna põhiselt: 96 eurot ühe tunni eest ning haldur on teinud tööd 41 tunni ulatuses, s.o on kokku 3936 eurot. Kohus leiab, et tasu 3936 eurot on põhjendatud, arvestades asja keerukust, mahtu ja halduri kutseoskusi. Pankrotimenetlus on kestnud kolm aastat ning menetluse kestel oli esitatud tagasivõitmise hagi, mis oli halduri tegevuse tulemusel ka rahuldatud. Pankrotivarasse ei ole laekumisi toimunud halduri sõltumatutel põhjustel (ühe kostja surm ja teise vanus). Need põhjused ei anna alust halduri tasu vähendamiseks. Halduri poolt taotletud tasu suurus vastab ka PankrS § 651 lg-s 1 sätestaud alammäärale, nimelt halduri taotletud tasu on väiksem kui 33000-eurose pankrotivara puhul makstav tasu alammäär. Kohus määrab halduri tasu 3936 eurot. PankrS § 65 lg 11 alusel lisatakse halduri tasule käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.

2-12-21850 Haldur palus määrata tasu maksmine büroole ja lisada tasule käibemaksu. Seega moodustab maksmisele kuuluv halduri tasu kokku koos käibemaksuga 4723,20 eurot. PankrS § 66 lg 1 alusel lisaks tasule on halduril õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Selleks esitab haldur iga kolme kuu möödudes alates pankroti väljakuulutamisest pankrotitoimkonnale ja kohtule aruande sellel perioodil tehtud kulutuste kohta. Pankrotitoimkonnal ja kohtul on õigus nõuda haldurilt kuludokumentide ning täiendavate andmete esitamist. Kohus võib jätta kinnitamata nende kulutuste hüvitamise, millest pankrotitoimkonnale ja kohtule ei ole õigel ajal teatatud. Raugemisaruande kohaselt on pankrotimenetluse kulud järgmised: ajutise halduri tasu ja kulud kokku 2279,04 eurot, mis välja makstud kohtu deposiidist; raamatupidamisteenused ja bürookulud kokku 2520 eurot koos käibemaksuga ning halduri tasu 3936 eurot. PankrS § 146 lg 1 alusel enne jaotise alusel raha väljamaksmist tehakse pankrotivarast pankrotimenetlusega seotud väljamaksed järgmises järjekorras: 1) vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded; 2) võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis; 3) massikohustused; 4) pankrotimenetluse kulud. PankrS § 148 lg 1 p-de 1-2 järgi massikohustused on: 1) pankrotimenetluse ajal halduri poolt oma ülesannete täitmisel tehtud tehingutest ja muudest toimingutest tekkinud kohustused; 2) võlgniku poolt täitmata lepingutest tulenevad kohustused, kui haldur on jätkanud kohustuse täitmist või teatanud, et kavatseb nõuda lepingu täitmist. Halduri esitatud aruandest nähtub, et pankrotimenetluse massikohustused on järgmised: pangakulu 5,84 eurot, ekspertiisikulud 600 eurot, riigilõiv 1000 eurot, täitemenetlusega seotud kulud 1825 eurot (välja maksmata). Pankrotiseadus ei näe ette massikohustuste kinnitamise vajadust, need kuuluvad väljamaksmisele pankrotivarast enne pankrotimenetluse kulude hüvitamist. PankrS § 66 lg 2 alusel halduril on õigus pankrotitoimkonna eelneval nõusolekul nõuda õigusalase nõustamise ning audiitor- ja raamatupidamisteenuse saamiseks tehtud kulutuste hüvitamist, kui kulutused on vajalikud pankrotimenetluse või halduri täidetava ülesande suure mahu või keerukuse tõttu ja ülesande täitmist halduri enda poolt ei saa mõistlikult oodata. Kui kohus leiab, et olenemata pankrotitoimkonna nõusoleku puudumisest olid kulutused põhjendatud, võib ta need kinnitada. Kohus leiab, et antud pankrotimenetluses ei ole põhjendatud halduri taotluse 1440 euro raamatupidamiskulude hüvitamiseks. Aruandest ei selgu, millised raamatupidamiskulud antud menetluses on tekkinud. Tegemist on füüsilise isiku pankrotimenetlusega, kus ei ole deklaratsioonide või aruannete esitamise kohustust vastavalt raamatupidamise seadusele. Haldur ei ole ka ise nimetanud ühtegi raamatupidamistoimingut, mis oleks otseselt antud pankrotimenetlusega seotud. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et pankrotihalduritel on olemas raamatupidamisprogrammid ei tähenda, et nendega seotud kulusid tuleks füüsilise isiku pankrotimenetluses hüvitada. Kohus jätab nimetatud kulud kinnitamata. PankrS § 65 lg 8 kohaselt kui kohus lõpparuande kinnitamisel leiab, et haldur on oma ülesannete täitmiseks teinud pankrotivara arvel põhjendamatuid kulutusi, arvab kohus halduri tasust maha kulutused, mis ei olnud vajalikud.

2-12-21850 Kuna raamatupidamiskulud on pankrotivarast välja maksmata, siis jätab kohus need kinnitamata ega vähenda selle võrra halduri tasu. Seega määrab kohus halduri tasuks 4723,20 eurot koos käibemaksuga ja kinnitab pankrotimenetluse kulud kokku 1080 eurot (bürookulud) koos käibemaksuga. PankrS § 150 lg 4 alusel pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus leiab, et pankrotimenetluse kulud kokku 5803,20 eurot ja massikohustused kokku 3430,84 eurot tuleb jätta pankrotivara kanda. Ajutise halduri tasu ja kulud olid pankrotimäärusega välja makstud kohtu deposiidist ja välja mõistetud võlgnikult võlausaldaja kasuks. Pankrotihaldur esitas menetlusabi taotluse, milles palus anda võlgnikule menetlusabi 397 eurot, millele lisandub käibemaks, kohustuseta hüvitada menetlusabi kulud riigivahenditesse ning ülejäänud osas välja mõista hiljem menetlusabi kulud võlgnikult riigi kasuks. TsMS § 183 lg 2 alusel Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kohus leiab, et halduri taotlus menetlusabi andmiseks on põhjendatud. Kohus annab O S (pankrotis) menetlusabi summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks, kohustuseta hüvitada menetlusabi kulud. Ülejäänud osas annab kohus võlgnikule menetlusabi kohustusega hüvitada menetlusabi kulud osade kaupa.

Kohustusest vabastamise menetluse algatamine O S esitas kohtule taotluse võlgniku kohustustest vabastamiseks. PankrS § 169 näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh menetluse raugemisel. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse PankrS § 170 lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides ja avalduses sisalduvad PankrS § 170 lg-s 2 nõutud kinnitused. PankrS § 171 lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Võlausaldaja ei ole O S kohustustest vabastamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada O S (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus. PankrS § 172 lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankrS § 172 lg 6 kohaselt kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõi7

2-12-21850 ge juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Kohus leiab, et O S võlgadest vabastamise menetluses tuleb jätta usaldusisik määramata ning kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. S B on andnud nõusoleku saada usaldusisikuks, kuid võlausaldaja ei kinnitanud S B usaldusisikuks. Kohus leiab, et O S on võimeline ise täitma usaldusisiku kohustusi. Usaldusisiku määramine tooks võlgniku jaoks põhjendamatuid kulutusi. PankrS § 173 lg 4 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja PankrS § 173 lg-s 3 nimetatud tulust võib võlgnik endale jätta igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust. Võlgnik ei pea võlausaldajatele üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Võlgnik peab esitama kohtule aruandeid kohustuste täitmise kohta.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.