lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-12-21850/32

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 21.01.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-12-21850/32
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
21.01.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1199
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

21. jaanuar 2013 Tartu

Tsiviilasja number

2-12-21850

Tsiviilasi

Swedbank AS avaldus Olga Subbotina pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming Vaidlustatud kohtulahend

Ajutise halduri nimetamine ja hagi tagamise abinõude kohaldamine Viru Maakohtu 26. juuni 2012 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Olga Subbotina määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (pankrotivõlgnik): Olga Subbotina (IK: 46003203720), lepinguline esindaja Deniss Matvejev; Võlausaldaja: Swedbank AS (RK: 10060701), volitatud esindaja Anneli Arusalu; Ajutine haldur: Terje Eipre

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Olga Subbotina määruskaebus Viru Maakohtu 26. juuni 2012 määruse peale läbi vaatamata osas, millega Olga Subbotina vaidlustas ajutise halduri nimetamise.
2.Tagastada Olga Subbotina määruskaebus Viru Maakohtule määruskaebusest loobumise vastuvõtmise otsustamiseks osas, millega Olga Subbotina vaidlustas hagi tagamise abinõude kohaldamise ja elukohast lahkumise keelu kohaldamiseks pankrotiavalduse tagamiseks.

Edasikaebamise kord

Määrus on lõplik

ASJAOLUD JA MAAKOHTU LAHEND

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
1.Swedbank AS esitas 4. juunil 2012 avalduse Olga Subbotina pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse esitamise aluseks oli Swedbank AS-i ja O. Subbotina vahel sõlmitud käendusleping nr 03-125382-KÄ, millega O. Subbotina võttis endale kohustuse tagada solidaarselt Narva Adagan OÜ-ga laenulepingust nr 03-125382-JI tulenevaid kohustusi. Laenulepingu ja selle lisade kohaselt oli pankrotiavalduse esitamise päeva seisuga võlgnevus kogusummas XXX eurot. Võlgnik sai 11. jaanuaril 2012 kätte pankrotihoiatuse ning on selge, et võlgnik ei suuda oma kohustusi täita.
2.Viru Maakohtu 26. juuni 2012 määrusega algatati O. Subbotina pankrotimenetlus pankroti väljakuulutamiseks võlasummas XXX eurot. O. Subbotina ajutiseks pankrotihalduriks nimetas kohus Terje Eipre. Kohus määras, et pankrotiavalduse tagamiseks tuleb rakendada PankrS § 18 alusel hagi tagamise abinõuna O. Subbotina kogu vara (ükskõik, kus see ka ei asuks), aga samuti kõikide rahaliste vahendite (ükskõik, millises pangas need ka ei asuks) arestimist ning kohaldada O. Subbotina suhtes elukohast lahkumise keeldu PankrS § 88 kohaselt. Määruse põhjendustes leidis kohus, et Swedbank AS-i pankrotiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pankrotiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et pankrotiavaldus põhineb Swedbank AS-i selgel nõudel O. Subbotina vastu. Võlgnik nõudele pankrotimenetluses vastu ei vaielnud, mille tõttu asus kohus seisukohale, et PankrS § 15 lg-s 3 märgitud ajutise pankrotihalduri nimetamist välistavaid asjaolusid ei esine. Pankrotihaldur T. Eipre on andnud nõusoleku enda määramiseks ajutiseks pankrotihalduriks. Swedbank AS-i poolt esitatud pankrotiavalduse tagamiseks otsustas kohus rakendada PankrS § 18 alusel O. Subbotina suhtes hagi tagamise abinõuna O. Subbotina kogu vara (ükskõik, kus see ka ei asuks), aga samuti kõikide rahaliste vahendite (ükskõik, millises pangas need ka ei asuks) arestimist ning kohaldada O. Subbotina suhtes elukohast lahkumise keeldu PankrS § 88 alusel. Samuti pidas kohus vajalikuks keelata PankrS § 20 alusel O. Subbotinal ilma ajutise halduri nõusolekuta oma vara käsutada. Kohus pidas vajalikuks peatada O. Subbotina suhtes enne käsutuskeeldu alanud täitemenetlused ja kohtumenetlused, milles O. Subbotina osaleb hageja või kostjana, kui kohtumenetlus puudutab O. Subbotina vara, mis pankroti väljakuulutamise korral muutuks pankrotivaraks.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

3.O. Subbotina esitas Viru Maakohtu 26. juuni 2012 määruse peale määruskaebuse, vaidlustades kohtumääruse täies ulatuses. Määruskaebuse esitaja palus maakohtu määrus tühistada ja korraldada uus eelistung pankrotimenetluse algatamise ja ajutise pankrotihalduri nimetamise küsimuste otsustamiseks. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) pidas kohus ajutise halduri nimetamise otsustamiseks eelistungi. O. Subbotina eelistungile ei ilmunud, kuna talle ei olnud kätte toimetatud kohtudokumente (pankrotiavaldus ja kohtukutse). Kohus otsustas pankrotimenetluse algatamise ja ajutise pankrotihalduri nimetamise ilma võlgnikuta. PankrS § 16 lg-test 2 ja 4 kogumis tuleneb, et kohus võib pankrotimenetluse algatamise ja ajutise halduri nimetamise otsustada võlgniku osavõtuta

ainult juhul, kui võlgnik teab eelistungi toimumise aega ja kohta ning on teadlik eelistungilt puudumise tagajärgedest. Praegusel juhul ei olnud võlgnikule kohtudokumente kättetoimetatud. Järelikult ei olnud kohtul õigust otsustada pankrotimenetluse algatamise ja ajutise halduri nimetamise küsimusi; 2) konkureerib antud juhul PankrS § 15 lg-s 1 sätestatu PankrS § 15 lg-tes 2 ja 4 ja ning TsMS § 413 lg 3 p-s 1 sätestatuga. Ülalnimetatud normide konkurentsi puhul pidi kohus kohaldama PankrS § 15 lg-d 2 ja 4 ning TsMS § 413 lg 3 p 1 norme ning jätma kohaldamata PankrS § 15 lg-s 1 sätestatu, kuna see ei vasta põhiseaduse põhimõtetele. Kohus peab eelistama võlgniku õigusi ja huve võlausaldaja õigustele ja huvidele; 3) võiks võlgnik põhjendatult võlausaldaja nõudele vastu vaielda ja eelmenetluse käigus tõendada, et võlausaldaja nõue on võimalik rahuldada laenuvõtja (OÜ Narva Adagan) vara ja nõudeõiguste eest. Kohus on rikkunud võlgniku kaitseõigust ja võtnud võlgnikult võimalused ennast kaitsta.

4.Võlausaldaja Swedbank AS määruskaebusele ei vastanud.
5.Maakohtu 27. septembri 2012 eelistungi protokollist nähtuvalt loobus võlgniku lepinguline esindaja D. Matvejev suuliselt määruskaebusest (tlk 181). Maakohus edastas määruskaebuse
28.detsembri 2012 kirjaga Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse kaaskirjast nähtuvalt ei ole võlgniku lepinguline esindaja lubadustele vaatamata määruskaebusest loobumist kirjaliku dokumendina kohtule esitanud. Maakohus märkis, et kohtuistungi protokoll ja istungil antud poolte seletused pole tõendiks, mistõttu tuleb määruskaebus TsMS § 663 lg 1 ja 644 lg 2 alusel edastada ringkonnakohtule lahendamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et O. Subbotina määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata osas, millega määruskaebuse esitaja vaidlustas ajutise halduri nimetamise ja pankrotimenetluse algatamise. TsMS § 660 lg 1 kohaselt võib maakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. PankrS § 15 lg 5 kohaselt saab pankrotiavalduse esitaja esitada määruskaebuse ajutise halduri nimetamata jätmise peale. PankrS §-st 15 ega ka teistest pankrotiseaduse normidest ei tulene võlgniku õigust esitada määruskaebus ajutise halduri nimetamise peale. Seega ei olnud O. Subbotinal õigust esitada määruskaebust Viru Maakohtu 26. juuni 2012 määruse peale ajutise halduri nimetamise osas ning TsMS § 664 lg 2 tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse selles osas läbi vaatamata.
7.Ringkonnakohus märgib, et 1. jaanuarist 2010 jõustunud pankrotiseaduse § 15 lg 1 muudatuse kohaselt ei tee kohus enam pankrotimenetluse algatamise kohta eraldi määrust. Kohtutäituri seaduse eelnõu seletuskiri nr 462 SE kohaselt oli muudatuse eesmärgiks vältida isiku märgistamist pankrotivõlgnikuna enne pankroti tegelikku väljakuulutamist ning sellega kaasnevate negatiivsete majanduslike tagajärgede kaasatoomist (viidatud seletuskiri, lk 32). Seega on maakohus ebaõigesti otsustanud pankrotimenetluse algatamise.
8.Määruskaebuse sõnastusest tulenevalt on määruskaebuses vaidlustatud Viru Maakohtu 26. juuni 2012 määrus tervikuna. TsMS § 660 lg 1 ja PankrS § 18 lg 4 alusel on määrusest edasikaevatav osa, millega maakohus kohaldas PankrS § 18 lg 1 alusel pankrotiavalduse tagamiseks võlgniku suhtes hagi tagamise abinõusid ja elukohast lahkumise keeldu.

Kohtuistungi protokollist nähtuvalt on võlgniku lepinguline esindaja 27. septembri 2012 kohtuistungil määruskaebusest suuliselt loobunud. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 659 ja § 644 lg 2 kohaselt saab määruskaebusest loobuda ka suuliselt kohtuistungil. Seega on väär maakohtu seisukoht, et määruskaebusest loobumine polnud maakohtule esitatud seadusega ettenähtud vormis ning maakohus ei saanud loobumise vastuvõtmise üle otsustada. TsMS § 431, § 659 ning TsMS § 644 lg 4 ja lg 6 tulenevalt peab maakohus määruskaebusest loobumise lahendama põhjendatud määrusega ning otsustama, kas ta võtab loobumise vastu või mitte. TsMS § 431 lg 1 tulenevalt kui menetlusosalist ei esinda advokaat, selgitab kohus poolele või tema esindajale eelnevalt menetluse lõpetamise tagajärgi. Käesoleval juhul oleks pidanud maakohus otsustama, kas ta võtab pankrotiavalduse tagamise abinõude kohaldamise osas määruskaebusest loobumise vastu või mitte, tegema selle kohta põhjendatud määruse ning eelnevalt selgitama võlgniku lepingulisele esindajale määruskaebusest loobumise ja määruskaebuse menetluse lõpetamise tagajärgi. Seega tuleb määruskaebus Viru Maakohtu 26. juuni 2012 määruse peale osas, mis puudutab pankrotiavalduse tagamist ja elukohast lahkumise keelu kohaldamist, saata maakohtule tagasi määruskaebusest loobumise vastuvõtmise otsustamiseks.

9.Käesolevale määrusele edasikaebeõigust seadus ei sätesta.

Kai Kullerkupp

Viivi Tomson

Kersti Kerstna-Vaks

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja