OSAÜHING PARME TRANSi hagi Aktsiaselts MeP Transi vastu võla ja viiviste väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.04.2018 määrus menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aktsiaselts MeP Transi määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OSAÜHING PARME TRANS (registrikood 10193856), esindajad vandeadvokaadid Jaak Oja, Raini Nõu Kostja Aktsiaselts MeP Trans (registrikood 10037205), esindaja vandeadvokaat Paul Keres
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 04.04.2018 määrus osas, milles maakohus mõistis Aktsiaselts MeP Transilt OSAÜHING PARME TRANSi kasuks välja suurema menetluskulude hüvitise kui 7 187,5 eurot.
2.Teha tühistatud osas uus lahend, millega mõista Aktsiaselts MeP Transilt OSAÜHING PARME TRANSi kasuks välja menetluskulude hüvitis 7 187,5 eurot.
Määruse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 1) Rahuldada OSAÜHING PARME TRANSi avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt. 2) Mõista Aktsiaselts MeP Transilt OSAÜHING PARME TRANSi kasuks välja menetluskulude hüvitis 7 187,5 eurot. 3) Aktsiaselts MeP Transil tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda OSAÜHING PARME TRANSile viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.
Asjaolud ja menetluse käik
1.OSAÜHING PARME TRANS (hageja) esitas 25.01.2016 maakohtule hagi Aktsiaselts MeP Trans (kostja) vastu. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlg 44 064,37 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1 152,07 eurot ja lisanduv viivis seadusjärgses määras. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Maakohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Kostja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, mille ringkonnakohus jättis rahuldamata. Menetluskulud jättis ringkonnakohus kostja kanda. Kostja esitas kassatsioonkaebuse, kuid Riigikohus keeldus kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda.
3.Hageja palus kostjalt välja mõista järgmised menetluskulud: riigilõiv 1 000 eurot, lepinguliste esindajate kulud 11 351,04 eurot, tõlkekulud 180 eurot, dokumentaalsete tõendite kulu koos menetlusosalise sõidu-, majutus- jms kuludega 824,77 eurot ja tunnistajatasu. Samuti palus ta välja mõista viivis seadusjärgses määras alates menetluskulude kindlaksmääramise lahendi jõustumisest kuni tasumiseni. Maakohtu määrus
4.Maakohus rahuldas hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 7 547,5 eurot ning sellelt viivise seadusjärgses määras. Kohus leidis, et riigilõiv 1 000 eurot ja tõlkekulud 180 eurot olid täies ulatuses põhjendatud. Samal ajal olid täiel määral põhjendamatud menetlusosalise sõidu-, majutus- jms kulud tõendite hankimiseks ning tunnistajatasu nõue. Esimesel juhul oli kulu tõendamata ja ebavajalik, sest dokumentaalsed tõendid oleks saanud hagejale saata ka postiga. Nende hankimiseks ei pidanud välismaale kohale minema. Tunnistaja kohtult aga tunnistajatasu ei taotlenud, mistõttu ei olnud põhjendatud mõista kostjalt välja olematu kulu. Hageja kohtule makstud tunnistajatasu 20 eurot sai hageja kohtult tagasi küsida. Hagejale osutati õigusabi 104 tundi 45 minutit tunnihinnaga 90 eurot (käibemaksuta). Õigusabikulud olid põhjendatud osaliselt, s.o 70 tunni ja 45 minuti ulatuses. Mõistlik aeg hagiavalduse koostamiseks ja sellelt puuduste kõrvaldamiseks oli 3 tundi, mitte 7 tundi. Kohtumaterjalidest ei nähtunud, et hageja esitas 25.02.2016 vastuse kohtunõudele, mistõttu ei olnud põhjendatud selleks kulunud 6 tundi. Arvestades kohtusse esitatud vastuste, taotluste, vastuväidete ja tõendite arvu, ei saanud selleks kuluda rohkem kui 4 tundi. 14.09.2016 toimunud istungi ettevalmistamiseks kulus maksimaalselt 1 tund, mitte 6 tundi. 14.10.2016 menetlusdokumendi koostamisele ja analüüsile ei saanud kuluda rohkem kui 7 tundi. Kuivõrd 12.12.2016 kohtuistung kestis 4 tundi, mitte 4 tundi 45 minutit, ei olnud põhjendatud selleks menetluskulude nimekirja järgi kulunud aeg 45 minuti ulatuses. Ka teise esindaja tasu sellel istungil tuli vähendada 45 minuti võrra. 20.01.2017 menetlusdokumendi koostamiseks ei saanud kuluda rohkem kui 8 tundi. Arvestades 28.02.2017 toimunud istungi kestvust, oli põhjendatud õigusabi osutaja ajakulu 5 tundi. Täiel määral oli põhjendamatu õigusabi osutaja ajakulu menetluskulude nimekirja koostamiseks. Ringkonnakohtu otsuse läbitöötamiseks ei saanud kuluda rohkem kui 2 tundi. Kostja poolt hüvitamisele ei kuulunud kliendiga kokkulepitud boonustasu. Tunnihind 90 eurot käibemaksuta oli mõistlik. Kokku oli hageja lepinguliste esindajate põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 6 367,50 eurot. Määruskaebus
5.Kostja palus maakohtu määruse tühistada osas, milles kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja suurema menetluskulude hüvitise kui 6 310 eurot.
Tõlkekulu oli liiga suur. Seda ei pidanud ostma advokaadilt, kelle tunnitasu on kõrgem. Kvaliteetse kirjaliku tõlke turuhind suunal inglise-eesti on 13,5 eurot/tund. Kahe esindaja kasutamine ei olnud vaidluse keerukust arvestades põhjendatud. Hüvitise väljamõistmisel tuli aluseks võtta kostja esindaja ajakulu, mis oli 57 tundi. Edasine menetluse käik
6.Hageja määruskaebusega ei nõustunud, palus jätta määruskaebus rahuldamata ja määrus muutmata. Menetlus oli pikk ja kujunes kostja vastuväidete tõttu õiguslikult keskmisest keerukamaks. Tõlketeenuse tellimine advokaadilt oli ökonoomne ja tagas konfidentsiaalsuse. Hageja kasutas kahte esindajat vähesel määral ja kostja ei esitanud sellele vastuväidet. Hageja õigusabi kulu ei pidanud olema sama suur, kui oli kostjal. Seda enam, et hagejal lasub asjaolude väljatoomise ja tõendite esitamise koormus. Maakohus ei rikkunud diskretsioonipiire.
7.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
8.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 ja § 659 järgi osaliselt tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus määrus. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. TsMS § 659 ja § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebusest nähtuvalt vaidlustas kostja maakohtu määruse osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja suurema menetluskulude hüvitise kui 6 310 eurot. Pidades silmas eelnevat ja asjaolu, et hageja maakohtu määrust ei vaidlustanud, on maakohtu määrus jõustunud osas, milles kohus jättis hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt rahuldamata, mõistis kostjalt hageja kasuks välja kuni 6 310 euro suuruse menetluskulude hüvitise ja kohustas kostjat tasuma väljamõistetavalt menetluskulude hüvitiselt viivist seadusjärgses määras. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust vaidlustatud osas. Esmalt märgib ringkonnakohus, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 11.02.2015 määrus nr 3-2-1-115-14, p 11; Riigikohtu 18.05.2010 määrus nr 3-2-1-43-10, p 19). Seega ei saa ringkonnakohus ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus vastuspoolele õigusabi osutaval isikul menetlusdokumendi koostamiseks või menetlustoimingu tegemiseks rohkem/vähem aega, kui oli menetlusosalise hinnangul põhjendatud. Ringkonnakohus saab maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks. Kostja tõi välja kolm rikkumist, n.o maakohus luges ebaõigesti põhjendatuks (1) hageja kahe esindaja kulu menetluses, (2) tõlkekulu tunnihinna 90 eurot ning (3) ei piiranud kostjalt hageja kasuks väljamõistetavate õigusabi kulude suurust kostja õigusabi kulude suurusega. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus rikkus diskretsiooni, kui luges osaliselt põhjendatuks kahe esindaja kulu 12.12.2016 istungil. Ülejäänud osas maakohus diskretsiooni ei rikkunud.
Õige on kostja seisukoht, et mitme lepingulise esindaja võtmist võib põhjendada esmajoones asja keerukusega. Kusjuures asja keerukuse tõttu mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutuste hüvitamine eeldab selle põhjendamist nii mitut esindajat kasutanud menetlusosalise poolt kui ka kohtu poolt. Hageja vajadust kahe esindaja järele piisavalt ei põhjendanud ja põhjendusi ei märkinud ka maakohus vaidlusaluses määrusesse. Ringkonnakohus on seisukohal, et praegune vaidlus ei olnud keskmisest keerukam, mis tinginuks mitme esindaja kasutamise. Sellises olukorras tuleb hüvitamata jätta kulud, mis lisandusid mitme esindaja kasutamisest. Menetluskulude nimekirjadest ja teistest menetlusdokumentidest nähtus, et teise vandeadvokaadi menetluses osalemisega hageja kulud õigusabile oluliselt ei suurenenud. Ainus erand on õigusabi kulu 12.12.2016 istungil, kus osalesid mõlemad vandeadvokaadid. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna viidatud istungil ei olnud põhjendatud kahe esindaja osalemine, siis tuleb põhjendatud õigusabi osutaja kuluks viidatud istungil lugeda üksnes 4 tundi, mitte maakohtu arvestatud 8 tundi. Viidatud osas tuleb maakohtu määrus tühistada ja teha tühistatud osas uus lahend, millega põhjendatud menetluskulude suurust vähendada 360 euro võrra (4 tundi x 90 eurot). Vastuseks kostja teistele väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Tõlkekulu 90 eurot tunni eest ei olnud praegusel juhul ülemäärane. Nimelt osutas hageja esindaja hagejale tõlketeenust terve menetluse kestel kokku 2 tundi ning arvestades tõlgitud dokumentide arvu ja asjaolu, et tõlkimine ei toimunud ainult suunal inglise-eesti, vaid ka vene-eesti, sai sedavõrd kiire tõlkimine olla võimalik suuresti tänu sellele, et tõlkija oli hageja esindaja, kes oli kaasuse asjaoludega ja õigusliku terminoloogiaga hästi kursis. Tavapärase tõlketeenuse osutaja korral oleks tõenäoliselt kulunud dokumentide tõlkimisele oluliselt rohkem aega. Viimaks märgib kohus, et menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel tuleb TsMS § 175 lg-ga 1 kooskõlas hinnata, kas õigusabi osutamise kulud ja töömaht olid mõistlikud ja põhjendatud eraldiseisvalt, mitte võrrelduna samas asjas teise poole esindaja kulude või töömahuga. Hinnata tuleb konkreetse esindaja tegevust ja tema koostatud menetlusdokumente, pidades mh silmas kohtuasja keerukust ja mahukust. Asjaolud, kas ja kui palju kulus teiste menetlusosaliste esindajatel sama tsiviilasja raames ajalist ressurssi, ei kuulu esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse väljaselgitamisel hindamisele. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse osaliselt ja teeb tühistatud osas uue lahendi. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.