Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-18-8079 Pankrotiseaduse § 33 alusel avaldab Pärnu Maakohus järgmise teate: 06. juuli 2018.a. määrusega kuulutas Pärnu Maakohus välja M M (isikukood ZZZZZZZZZZ) pankroti. Määrus tehti avalikult teatavaks 06. juulil 2018 kell 12.00. Pankrotihalduriks määras kohus Veli Kraavi (Advokaadibüroo Lextal, Rävala pst 4, Tallinn, tel: 372 640 0250, e-post: [email protected]) M M võlausaldajate esimene üldkoosolek viiakse läbi 27. juulil 2018 kell 11.00 Kuressaare kohtumajas. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teated ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, kohustatud sellest teatama haldurile. Kui võlausaldaja oma nõuet tähtajaks ei esita võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

M M esitas 24.05.2018 maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks.

Avalduses palub M M tema suhtes pankrotimenetluse algatamist, kuna ta on maksejõuetu, sest ei ole suuteline tasuma oma võlgnevusi oma igakuise sissetuleku arvelt. M M töötab osalise tööajagaXX OÜ-s ning peab üksi üleval alaealist last. M M palub algatada enda suhtes eraisiku pankroti menetlus, kuulutada välja tema maksejõuetus ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ja ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. M M selgituses maksejõuetuse põhjuste kohta märgib võlgnik, et tema majanduslikud probleemid said alguse algasid aastal 2008. M M elas siis koos mehe ja lastega mehele kuuluvas majas XXXX. M M mõlemal lapsel oli tuvastatud allergiad ning astma. Selleks, et nende tervist kontrolli all hoida pidid tihti Tallinnas arsti juures käima. Kuna ühistransport puudus, siis pidid ostma auto. Rahaliste vahendite puudumise tõttu ostsid kasutatud auto (liisingulepinguga, 8 aastat vana auto). Kahjuks selgus, et auto vajas väga tihti remonti ning kõik vaba raha läks auto ülalpidamiseks. Autot liisides töötas M M veel XXXX. Kuna raha läks peale autoostu tunduvalt rohkem kui varem,

2-18-8079 siis võlgnik tegi pikki päevi, et raha juurde teenida ning töökohta säilitada. Sellisele koormusele ei pidanud M M selg vastu. Tervise probleemide tõttu pidi M M tööst loobuma, aga auto ikka lagunes. Selleks, et arveid maksta hakkas võlgnik võtma kiirlaene ja tarbimislaene. M M otsis endale uue töökoha. Kuna töökohti maal enam ei olnud, siis asus tööle XXXning M M töökoha ja kodu vaheline vahemaa oli 32 kilomeetrit. Nüüd sõltus töö autost veel rohkem kui enne. Lisaks sellele ei olnud M M uus töökoht nii hästi tasustatud nagu eelmine. Kuna laenude võtmine tundus „lihtne“ lahendus tekkinud aukude täitmiseks, siis M M langes üha rohkem kiirlaenude küüsi. Tänaseks on võlgnik oma seljaga käinud kahel operatsioonil ning väljavaated saada paremini tasustatud tööd on tervislikel põhjustel olematud. Tagasivaates seletab võlgnik, et on oma rahad „matnud“ autosse ning asjatult üritanud lahendusi leida, aga iga lahendamiskatse on asjad ainult hullemaks teinud. Tänaseks M M tunnistab, et on maksejõuetu ning üksi enam edasi minna ei oska. Võlgniku varade ja kohustuste nimekiri on järgmine: Viimase viie aasta jooksul ei ole M M omanud väärtuslikku vallas-või kinnisvara. Hetkel temal vara puudub. M. Matt töötab osalise tööajaga ettevõttesXX OÜ, netotöötasu 400 eurot kuus. Võlgnik omab sõiduauto XX, ehitussaasta 2003. Võlgniku seletuse kohaselt sõiduki tehniline olukord on keskmisest halvem, kuid on üritanud seda sõiduvalmis hoida, kuna sellest sõltub võlgniku tööl käimine. 3 aastat tagasi müüs maha XX (ehitusaasta 2000), mis oli too kord võlgniku nimel, hinnaga 800 EUR-i (auto ei olnud sel momendil enam sõidukorras, ostjaks oli Autojärelmaks OÜ). Saadud raha panid kõrvale ning võlgnik kasutas X soetamiseks. Auto kütuse peale kulub võlgnikul iga kuu 210 eurot. Võlgnevused: Võlausaldaja Aadress Millal Kohustuste Kohtuotsus Täitemenetlus võlg summa tekkis? 2-17176/2017/1863 1.OK Incure OÜ Mustamäe tee 2016 2689,4 (algne nõue 16, 10617 123634 TFBank) Tallinn H. 2016 3371,85 2-17179/2018/335 2.OÜ Bondora A. Servicer Tammsaare 127544 tee 47 Tallinn Harjumaa 11316 Weizenberg 2016 1046,71 2-17180/2017/1069 3.Osaühing Aktiva Finants 20, 10150 123230 (OÜ algselt Tallinn Placet Group) mnt. 2016 1329,67 4.BigBank AS Tartu (leping 18, Tallinn SLW1301.088681) mnt. 2016 2414,11 5.BigBank AS Tartu (leping SL14- 18, Tallinn 01-14-966394)

2-18-8079 6.OÜ Inkasso

ITM Fr. R. 2016 1797,92 Kreutzwaldi 4, 10120, Tal linn 7.BBFinance OÜ Pronksi 19/6, 2016 2495,32 / Raha24 10141 Tallin (Inkassokeskus n OÜ) 8.Swedbank AS Liivalaia 8, 2015 927,17 (leping nr 15- Tallinn 15040 097042)

KOKKU

16072,15

2-17119739

175/2017/1770

Võlgniku suhtes on tehtud jõustunud kohtulahendid:

Võlgniku pangakontod ja neil asuv raha

Võlgnikul on pangakontod alljärgnevates krediidiasutustes: Pank AS Swedbank

Arvelduskonto nr EE932200001105283255

Saldo 23.05.2018 seisuga saldo 4,99 EUR

Võlgnikul rahalised vahendid elatusmiinimumi ületavas osas puuduvad.

2-18-8079 XX, esmane reg.aasta 2003. Omandatud 15.11.2016. Sõidukil on käsutamise keeld kohtutäitur Rannar Liitmaa, Rocki Albert, Enno Kermik ja Õnne Pajur kasuks. Võlgniku sõnul on sõiduki seisukord keskmisest halvem, kuid seda on korrastatud ja pidevalt sõiduvalmis hoitud, kuna auto on ainuke võimalus tööl käimiseks (töökoht on 32 km kodust). Ajutine haldur on seisukohal, et realiseerimisväärtus sõidukil puudub.  Võlgniku nimele olid registreeritud sõidukid: XXX, esmane reg.aasta 2002, omandatud 08.11.2016 ja võõrandatud 06.02.2017, uus omanik XX XX esmane reg.aasta. 2000. Omandatud 13.08.2013 ja võõrandatud 16.08.2017, uus omanik XX.

Nõude alus Täitemenetlus 176/2017/1863 Tsiviilasja nr 2-17-123634 Kohtutäitur Rocki Albert Täitemenetlus 175/2017/1770 Tsiviilasja nr 2-17-119739 Kohtutäitur Rannar Liitmaa Täitemenetlus 180/2017/1069 Tsiviilasja nr 2-17-123230 Kohtutäitur Enno Kermik Täitemenetlus 179/2018/335 Tsiviilasi 2-17-127544 Kohtutäitur Õnne Pajur Laenuleping nr SLW13-01.088681 Laenuleping nr SL14-01-14-966394

Bigbank AS Bigbank AS BBFinance OÜ (Raha 24, Inkassokeskus OÜ) Swedbank AS Laenuleping nr 15-097042

Nõude summa eurodes 2 123,00

1 395,92

1 251,91

4 147,27

1 329,67 2 414,11 2 495,32 927,17

KOKKUVÕTTES: ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi vähemalt summas 16 084,37 eurot.

2-18-8079

PÕHJUSTE JA AJA KOHTA

Vastavalt PankrS § 22 lg 5 peab ajutine haldur andma arvamuse ka maksejõuetuse põhjuse kohta ning märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Käesoleval ajal ei ole ajutisel halduril andmeid selle kohta, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võiks olla kuriteo tunnustega tegu. Analüüsides kõiki ajutises menetluses kogutud dokumente, leiab haldur, et võlgniku maksejõetus on peamiselt suutmatusest täita oma erinevaid laenukohustusi vara, töökoha ja piisava sissetuleku puudumisest tingituna. Ülima tõenäosusega ei võimalda võlgnikul lasuvate kohustuste ulatus hetke majanduslikku seisundit arvestades kohustusi täita ka pikemas perspektiivis. Seega on võlgnik maksejõuetu ega suuda oma kohustusi täita.

MENETLUSE VÕIMALIKKUSE KOHTA

Võlgnik on esitanud koos pankrotiavaldusega kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avaldusest ei nähtu, et esineksid PankrS § 171 lg 2 sätestatud asjaolud, seega on võlgniku kohustustest vabastamise menetlus võimalik.

Asja materjalidega tutvumine ja analüüs , toimiku komplekteerimine, päringute koostamine ja edastamine registritesse, krediidiasutustesse ja muudele isikutele, täiendavate materjalide kogumine ja nende analüüs, ajutise pankrotihalduri aruande koostamine,

2-18-8079

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 171 lg. 11 kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kuna tulenevalt PankrS § 171 lg 1-1 toodud sättest, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada ja arvestades, et PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, palun pankrotivara puudumise tõttu ajutise halduri tasu hüvitada riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ja ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lõikes 11 kohaselt halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks ja halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

2-18-8079 piisava sissetuleku puudumine ei võimalda võlgnikul olemasolevaid kohustusi täita. Võlgnevuste summa on võlanimekirjast nähtuvalt kokku vähemalt 16 084,37 eurot, võlgnikul puudub vara. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara väärtust ja tema igakuine ebapiisav väidetav sissetulek (töötasu + töövõimetuspension + puudetoetus = 643,12 eurot kuus) käesoleval ajal ei võimalda olemasolevaid kohustusi täita ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Asja materjalidest nähtuvalt võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning seetõttu võib esineda ka alus menetluse raugemiseks. Samas on võlgnik esitanud kohtule koos pankrotiavaldusega kohustustest vabastamise avalduse. Praegu puuduvad kohtul esitatud asjaolude pinnal andmed PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluste esinemise kohta. Võlgniku pankrotiavalduse ja ajutise halduri aruande kohaselt puudub teistelt isikutelt tagasinõutav või tagasivõidetav vara. PankrS § 45 kohaselt lõppeb enne pankroti väljakuulutamist võlgniku varale seatud arest pankroti väljakuulutamisega. Kohus selgitab võlgnikule, et tulenevalt PankrS § 91 lg-st 1 ei saa ta olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Juhul kui võlgnik soovib tegutseda ettevõtjana, tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolek. Kohus nimetab pankrotihalduriks Veli Kraavi, kes on andnud selleks oma kirjaliku nõusoleku.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.