Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Määruse peale võivad võlgnik ja ajutine pankrotihaldur (temale määratud tasu osas) esitada 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu.

Asjaolud ja menetluse käik AKKO FURNITURE OÜ esitas kohtule 17.06.2018. a võlgniku pankrotiavalduse, milles palus püsiva maksejõuetuse tõttu kuulutada välja ettevõtte pankrot. Võlanimekirja kohaselt on võlgnikul kohustusi kokku 46 842,17 eurot, vara 25 187,88 eurot. Võlgniku seletuse kohaselt maksejõuetuse põhjuste kohta hakkasid suuremad probleemid tekkima alates 2017. aasta kevadest. Tellimusi oli vähe, kuid kulud olid suurenenud. Põhiliselt suurenenud tööjõukulude tõttu tekkisid maksuvõlad, mille ettevõte ajatas. Et üüri- ja kommunaalkulud oleks väiksemad, vähendas ettevõte 2017. aasta suvel üüripinda, kuid lõpetas 2017. aasta suure kahjumiga. Selle aasta algusest on olukord veelgi halvenenud, tellimusi on veel vähem kui eelmisel aastal. Ning kuigi juhatuse liikmed otsustasid lõpetada endale tasu maksmise, ei ole see tulemusi andnud ning võlgnevused jätkuvalt kasvavad. AKKO FURNITURE OÜ juhatuse hinnangul ei ole ettevõttel muud võimalust kui esitada kohtule pankrotiavaldus. Kohus võttis pärast puuduste kõrvaldamist (avalduse esitamisel oli tasumata riigilõiv) pankrotiavalduse menetlusse 25.06.2018 määrusega ning määras võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks (edaspidi haldur) Andrus Õnniku. Halduri 03.07.2018 aruande ja tema poolt kohtuistungil selgitatu kohaselt on ajutine haldur seisukohal, et välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot. Võlgnikul on kohustusi kokku vähemalt 45 387,65 eurot ning vara ca 2876,34 eurot (bilansiline väärtus 12 429,78 eurot). Ajutisele haldurile esitatud andmetel on Akko Furniture OÜ maksejõuetuse peamiseks põhjuseks suutmatus turusituatsiooni muutumisel (mööblitoodete suur pakkumine ja hindade alanemine, tööjõukulude kasv) oma tegevust ümber kujundada või õigeaegselt lõpetada. Maksejõuetus oli välja kujunenud 2017.a. lõpuks. Ajutise halduri hinnagul ei ole Akko Furniture OÜ tervendamine võimalik, kuna tegevus on lõppenud, sh on lõpetatud tegevuskohaks olnud ruumide üürileping. Ühingul puuduvad varad ja võimalused tegevuse jätkamiseks vajalike võlgade kustutamiseks ning jooksvateks käibevahenditeks. Võlgniku omanikud ei ole soovinud/suutnud ettevõttesse täiendavaid vahendeid paigutada. Ettevõtet ei ole võimalik senisel kujul tervendada ka seetõttu, et nõudlus täispuidust kalli mööbli vastu on oluliselt vähenenud, kuna turul on suures koguses odavamat, kuid samuti vastupidavast ja kvaliteetsest materjalist mööblit. Ajutisel halduril puuduvad andmed selle kohta, et maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga, millest lähtuvalt asub ajutine haldur seisukohale, et Akko Furniture OÜ maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu. Esitatud andmetel on võlgnikul kehtivad töölepingud kolme töötajaga. Ajutine haldur on üle võtnud võlgniku kassajäägi (26,34 eurot) ning majandustegevuses sõlmitud lepingud. Haldur peab töölepingud lõpetama ning esitama Eesti Töötukassale taotluse töölepingutest tulenevate nõuete hüvitamiseks seaduses ettenähtud ulatuses. Lahendada tuleb ka seadmete ja inventari soetamiseks 11.01.2016 sõlmitud järelmaksulepinguga seotud vara väärtuse ja võlgnevuse suuruse vahekorra küsimus. Haldur tutvus varaga, kuid võlgniku väitel kuulub osa vara kolmandatele isikutele, mida tuleb pankrotimenetluse raames tuvastada ning seejärel piiritleda ja ükshaaval märgistada võlgnikule kuuluv vara.

2 (4)

Tsiviilasi nr 2-18-9332 20.06.2018 esitas üürileandja Hüdraks OÜ võlgnikule üürilepingu ülesütlemise, ruumide vabastamise hiljemalt 02.07.2018 kell 11.00 ja pandiõiguse kasutamise teate. Haldur teavitas üürileandjat võlgniku suhtes toimuva sundtäitmise peatamisest ning tänaseks on kokkuleppel üürileandjaga ruumide üleandmise tähtaega pikendatud tähtajatult. Kohtuistungil jäi võlgniku juhatuse liige Tarvi Sakna esitatud pankrotiavalduse juurde ning midagi juurde selgitada ei soovinud. Võlgnik oli seisukohal, et ajutise halduri töötasu oli mõistlik, lähtudes tegelikult kulunud ajast ning seaduses sätestatud tunnitasu määrast. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära võlgniku ja ajutise halduri seletused ning vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et võlgnik on maksejõuetu, see ei ole ajutine ning tuleb välja kuulutada AKKO FURNITURE OÜ pankrot. Võlgniku kohustused ületavad kordades võlgniku varasid, võlgniku majandustegevus on lõppenud ja selle taaskäivitamine ei ole perspektiivikas. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt võlgniku maksejõuetust eeldatakse, kui ta ise on pankrotiavalduse esitanud. Võlgnik on oma maksejõuetuse põhistanud ja tunnistab oma püsivat maksejõuetust avalikult. Tulenevalt halduri aruandest ja kohtuistungil võlgniku poolt avaldatud asjaoludest puudub kohtul alus menetluse lõpetamiseks PankrS § 29 lg 1 järgi pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kuna eeldatavalt võlgniku varast jätkub pankrotimenetluse kulude katteks. Varade tegelik väärtus selgub müügiprotsessi käigus, kuid kohtul kahtlus puudub selles, et varast ei jätku kõikide kohustuste täitmiseks. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et võlgniku pankrotiavaldus tuleb rahuldada ja AKKO FURNITURE OÜ pankrot välja kuulutada. Kohus määrab vastavalt PankrS § 31 lg 6 sätetele esimese võlausaldajate üldkoosoleku toimumise aja ja koha. Kohus kohustab võlgnikku PankrS § 86 lg 1 alusel kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus hoiatab võlgnikku, et TsMS § 47 lg 5 esimese lause kohaselt sundtoomise määruse täitmiseks võib isikut enne kohtuistungi algust kinni pidada kuni 48 tundi. Pankrotihaldurina peaks jätkama ajutine pankrotihaldur Andrus Õnnik, kellel on kohtu usaldus ning kes on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest ning kes on andnud selleks oma nõusoleku. Menetluskulud. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja § 174 lg 2 tuleb menetluskulud üldjuhul menetlust lõpetavas määruses jaotada ja ka summaliselt kindlaks määrata. Pankrotimenetluse kulud tuleb PankrS § 150 lg 2 kohaselt tasuda pankrotivarast. Antud juhul on pankrotimenetluse kuludeks ajutise pankrotihalduri tasu. Kuna haldur on oma tasu taotluse esitanud, ei ole käesoleval juhul tema tasu kindlaksmääramiseks takistusi. Taotluse kohaselt on ta töötanud x tundi, mille eest x-eurose tunnitasu puhul on tasuks x eurot, milline sisaldab tööjõumakse summas x eurot. Tulenevalt PankrS § 23 lg 1 arvestab kohus tasu suuruse määramisel ajutise pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. Tasu määramisel võib kohus lähtuda ka võlgniku tegevusalast ja pankrotivara iseloomust. Antud juhul on ajutine pankrotihaldur taotlenud tehtud töö eest tunnitasu x tunni eest, milline aeg kohtu arvates võis aruande sisu ja lisasid (esitatud ka täiendatud seisukoht) arvestades tööle kuluda. Seega on halduri tasunõue põhjendatud, ka tunnihind x eurot jääb mõistlikule tasemele (maksimaalne

3 (4)

Tsiviilasi nr 2-18-9332 oleks PankrS § 23 lg 3 järgi 96 eurot). Kohus leiab, et ajutise halduri esitatud tasu taotlus on täies ulatuses põhjendatud. Muude menetluskulude osas märgib kohus, et tasutud riigilõiv tuleb TsMS § 172 lg 1 kohaselt jätta avaldaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.