2-17-16580/26 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

menetluse finantseerimiseks ei saa eeldada ja ainus arvestatavas summas nõuet omav AS BIGBANK ei ole senises menetlsuses aktiivset huvi kordagi üles näidanud ja ei ole varasemates analoogsetes menetlustes kordagi olnud valmis menetkust finantseerima. Kohus möönab, et pigem võib pidada eluliselt usutavaks, et võlausaldaja on oma nõude raamatupidamislikult tunnistanud lootusetuks, mis omakorda tähendab, et talle vastava ettepaneku tegemine venitaks asjatult menetlust. Kohus, nõustudes aruandes esitatuga, kinnitab aruande esitatud kujul. Tähtaegselt vastuväiteid esitatud ei ole. Võlausaldajatest on vaid üks kinnitanud, et tal puuduvad sobilikud usaldusisiku kandidaadid. Ka siin ei ole BIGBANK kaasarääkimiseks huvi ilmutanud. Võlgnikule on selgitatud järgneva menetlusega seotud kohustusi. Kohus möönab, et võlgnik on sotsiaalselt ehk abitum keskmisest pankrotivõlgnikust, kuid iseenenesest on võlgnik kinnitanud arusaamist järgneva menetluse olemusest ja temale sellega seonduvalt kaasnevatest kohustustest. Küll aga nõustub kohus halduriga, et võlgnikul endal usaldusisiku ülesannete täitmine jätmine ei oleks tulemuslik ning selle ülesande on nõustunud enda peale võtma võlgniku elukohajärgses kohalikus omavalitsuses sotsiaavaldkonnas töötav isik. Ehkki ükski võlausaldaja ei ole nõustunud ise täitma usaldusisiku ülesandeid, ei saa see olla takistuseks vastava menetluse algatamiseks, seda enam, et usaldusisik on tänaseks olemas- K. A. Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks vastavalt PankrS § 169 jj. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise lõpparuande kinnitamisel, kuulates ära võlgniku ja halduri arvamuse. Kooskõlas PankrS § 172 tuleb kohtul võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul nimetada usaldusisik, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lg-s 3 ja 6 nimetatud makseid. Usaldusisikuks olemise nõusoleku on andnud võlgnik ise. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel, millisteks on: (1) Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. (2) Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (3) Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. (5) Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. (6) Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. PankrS § 175 lõike 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kooskõlas PankrS § 175

lg 11 võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestavas ulatuses. PankrS § 175 lg 5 kohaselt võib kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. PankrS § 175 lg 51 sätete järgi, kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Pankr § 177 sätete kohaselt võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kooskõlas PankrS §-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. PankrS § 65 lg 2 kohaselt tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord on määratud PankrS § 65-1. Halduri taotletud tasu on menetluse mahtu arvestades mõistlik ja kuulub esitatud suuruses kinnitamisele. Pankrotimenetluses vahendite puudumise tõttu kuulub tasust hüvitamisele riigivahendite arvel menetlusabina 476.40 eurot. Dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgnik Aleksei Smirnov. PankrS § 164 lg 1 kohaselt määruse peale, millega kohus pankrotimenetluse lõpetab, võib võlgnik esitada määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Marika Leimann Kohtunik