Viru Maakohus
Kohtunik
Marika Leimann
Määruse tegemise aeg ja koht
05.09.2023, Rakvere kohtumaja
Tsiviilasja number
2-17-16580
Tsiviilasi
A S pankrotimenetlus
Menetlustoiming
Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
A S, ik xxxx; usaldusisik K A Võlausaldajad: Kohtutäitur Risto Sepp Kohtutäitur Katrin Vellet Kohtutäitur Kaire Põlts (end. Kohtutäitur Urmas Tärno nõue) AS BIGBANK, rk 10183757 Aktiva Finance Group OÜ (endine OÜ Aktiva Finants), rk 10746479
Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates samale maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Asjaolud ja menetluse käik
Viru Maakohtu 28.06.2018 määrusega on pankrotimenetlus lõpetatud raugemisega ning algatatud võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisikuks on määratud K A. Määruse kohaselt on võlgnikule selgitatud PankrS § 173 sättest tulenevaid kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel, eelkõige kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, kohustusest teavitada kohut ja usaldusisikut igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, kohustustest mitte varjata saadud tulusid ja vara ning kohustusest anda kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnikule selgitati kohustust anda usaldusisikule üle töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest või ettevõtlusest saadud tulu. 25.11.2019 saabunud aruande kohaselt on võlgnik küll tööd otsinud, kuid pole seda leidnud ja aruande perioodil on talle määratud puuduv töövõime. On saanud töövõimetuspensioni ja sotsiaaltoetusi suurusjärgus, millele sissenõuet pöörata ei saa. Vara puudub. 06.07.2020 aruande sisu on analoogne, lisandub selgitus, et tervislik seisund ei võimalda töötada. 08.07.2021 aruandes on märgitud lisandunud suitsiidimõtted; finantsiliselt olukord analoogne varasemate aruannetega. 06.07.2022 aruanne sisult eelnevatega analoogne. 01.08.2023 aruande kohaselt elab võlgnik valla sotsiaalkorteris. Väljamaksete tegemist ei võimalda sissetulekute puudumine. Käib regulaarselt psühhiaatri vastuvõtul. Võlausaldajate seisukohad ** Kohtutäitur Katrin Vellet ei ole võlgniku kohustustest vabastamise vastu. ** AS BIGBANK kinnitusel ei ole laekumisi toimunud, kuid võlgniku vabastamine jäetakse otsustada vastavalt kohtu siseveendumusele. ** Aktiva Finance Group OÜ leiab, et võlgnik ei ole esitanud ühtegi tõendit, et ta oleks üldse otsinud tulutoovat tegevust ja seetõttu tuleb võlgnik jätta kohustustest vabastamata. ** Kohtutäitur Risto Sepp ei soovi seisukohta esitada. ** Kohtutäitur Kaire Põlts jätab võlgniku vabastamise kohtu otsustada, kuna U T täitetoimikud on küll talle üle antud, kuid andmebaasist ei nähtu konkreetselt selle isiku toimiku üleandmist. Kõigi võlausaldajate nõuete suuruse jäägid on samasugused nagu need on kajastatud maakohtu 28.06.2018 määruses Õiguslik põhjendus ja kohtu seisukoht PankrS § 175 lõike 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. PankrS § 175 lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 175 lg 3 kohaselt kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud.
PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1). Samuti ei tohi võlgnik varjata oma sissetulekuid ja peab andma kohtu nõudmisel informatsiooni oma majandusliku olukorra kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule ja usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (PankrS § 173 lg 3). Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kohus leiab, et mõningane, menetluse alguses olnud, ebakorrapärasus aruannete esitamisel on hinnatav pigem usaldusisiku kogenematuseks ja ei ole inkrimineeritav võlgnikule süülise tegevusena võlausaldajate huvide kahjustamisena ning ei ole käesoleval juhul aluseks jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Kuna võlgnik ei ole ühelegi võlausaldajale mitte mingis suuruses makseid teinud, siis kohustuste arvulised väärtused, millest kohus teda käesolevaga vabastab, on kajastatud maakohtu 28.06.2018 määruses kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta. Suuliselt 16.08.2023 istungil võlgniku poolt antud selgituse kohaselt on tal tervis jätkuvalt problemaatiline. Tema teada on tal puuduv töövõime kuni aastani 2025. Annab küll lubaduse, et leiab töö ja hakkab väikeste summade kaupa maksma, kuid usaldusisiku kinnitusel tuleb seda lubadust pidada võlgniku tervislikust seisundist tulenevalt ebaadekvaatseks. Samamoodi hindab usaldusisik ebausutavaks võlgniku väidet, et ta on otsinud tööd paljudest kohtadest. Võlgnik on küll esitanud käsikirjalise avalduse-kinnituse, nimetades 4 tööandjat, kuid sellisel kujul ei ole see eluliselt usutav. Usaldusisiku esitatud aruannetest nähtuv selgitus, et võlgnik on kergesti ärrituv, konfliktne, depressiivne ja see on takistanud tal niihästi tööd otsimast kui ka pakutud töödel vastupidamist niigi kaua, et saaks sõlmida töölepingu, on kooskõlas istungil tajutud võlgniku suhtumisega, eneseväljendustega. Võlgnik vajab pidevat psühhiaatrilist toetust ja sellest ka tema puuduv töövõime Eesti Töötukassa andmetel kuni 05.11.2025. Võlgnik on kogu perioodi jooksul olnud täielikult puuduva töövõimega ning riigi poolt sel alusel makstavad toetused- võlgniku ainsad sissetulekud- on olnud suuruses, millelt võlausaldajate kasuks kinnipidamisi TMS § 132 nõudeid arvestades teostada pole saanud. Seetõttu ei saa lugeda võlgnikku süüliselt oma kohustusi rikkunuks. Puuduv või osaline töövõime piirab pankrotiseaduse tähenduses tulutoovama sissetulekuga töökoha leidmist. Alates 01.07.2022 kehtiva füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 49 lg 9 kohaselt juhul kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest.
Ehkki käesolevas menetluses kohaldab kohus varasema pankrotiseaduse redaktsiooni, mis määratleb kohustustest vabastamise menetluse (KVM) tavapikkusena 5 aastat ja võimaldab seda pikendada veel 2 aastat, on täna kehtivas seaduses indikatsiooniks siiski KVM perioodi lühendatud 3+1 aastale selleks, et võlgnikud intensiivsemalt lühema perioodi kestel näitaksid, kas neil üldse on huvi oma võlgadega tegeleda. Eelnõu seletuskirja kohaselt ei täitnud varasem 5+2 aastat loodetud eesmärki. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks pikendada menetlust veel 2 aasta võrra. Lisaks ei annaks see oluliselt rohkem võlausaldajatele lootust saada nõuete täitmist, sest võlgniku puuduv töövõime on määratud kuni aastani 2025, ehk TMS § 132 tähenduses ei teki sellist reaalset võimalust, et sissetulek suureneks massiivselt. PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. PankrS § 175 lg 7 kohaselt kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.