Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
21.06.2018, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-12950
Tsiviilasi
XX hagi OÜ Pivotal (pankrotis) pankrotihaldur Urmas Ustavi ja Edelaraudtee AS-i vastu nõude tunnustamiseks OÜ Pivotal (pankrotis) pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24.01.2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/apellant XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja v/adv Helmeri Indela Kostja I/vastustaja OÜ Pivotal (pankrotis) pankrotihaldur Urmas Ustav, lepinguline esindaja adv Rainer Ratnik Kostja II/vastustaja Edelaraudtee AS (registrikood 10702335), lepinguline esindaja v/adv Terje Eipre
Kohtuistungi toimumise aeg
30.05.2018
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 24.01.2018 otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.
Määrata Edelaraudtee AS-i põhjendatud ja vajalike apellatsioonimenetluse kulude suuruseks 1187.50 eurot.
5.Määrata OÜ Pivotal (pankrotis) pankrotihalduri Urmas Ustavi põhjendatud ja vajalike apellatsioonimenetluse kulude suuruseks 583.68 eurot.
6.Mõista XX-lt välja apellatsioonimenetluse kulude hüvitis 1187.50 eurot Edelaraudtee AS-i kasuks.
7.Mõista XX-lt välja apellatsioonimenetluse kulude hüvitis 583.68 eurot OÜ Pivotal (pankrotis) pankrotihalduri Urmas Ustavi kasuks.
8.Kohustada XX tasuma hüvitamisele kuuluvatelt apellatsioonimenetluse kuludelt Edelaraudtee AS-le ja OÜ Pivotal (pankrotis) pankrotihaldurile Urmas Ustavile viivist võlaõigusseaduse § 113 esimese lõike teises lauses sätestatud määras käesoleva otsuse jõustumisest kuni hüvitise täieliku tasumiseni. Edasikaebe kord ja tähtajad Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.26.08.2016 esitas hageja maakohtule kostjate vastu hagi nõude tunnustamiseks OÜ Pivotal (pankrotis) pankrotimenetluses. Menetluskulud palus hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.
2.Harju Maakohus kuulutas 27.01.2016 määrusega välja OÜ Pivotal (pankrotis) (edaspidi ka võlgnik) pankroti, pankrotihalduriks on v/adv Urmas Ustav. Hageja esitas 09.02.2016 pankrotimenetluses nõudeavalduse 52 936.35 eurose nõude tunnustamiseks pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lõike 1 punktis 2 sätestatud rahuldamisjärgus. 26.07.2016 nõuete kaitsmise koosolekul vaidlesid kostjad hageja nõudele täies ulatuses vastu.
3.Hageja ja võlgnik sõlmisid 31.12.2006 nõude loovutamise lepingu. Võlgnik omandas hagejalt 828 273.97 kroonise (52 936.35 eurot) nõude AS-i Rocca al Mare Suurhall vastu. Lepingu punktis 2.1. leppisid pooled kokku loovutatava nõude hinnas 828 273.97 krooni (52 936.35 eurot). Nõude omandaja ehk võlgnik kohustus hagejale tasuma nõude hinna 10 päeva jooksul alates hageja poolt hinna tasumise nõude esitamisest. Nõude loovutamise esemest teatas hageja võlgnikule. AS Rocca al Mare Suurhall kinnitab oma 2006.a majandusaasta aruande lisas 18, et 31.12.2006 koondas võlgnik kõik seotud isikute nõuded AS-i Rocca al Mare Suurhall vastu endale. Hageja on nõude võlgnikule loovutanud. PankrS § 42 kohaselt on lepingust tuleneva hinna tasumise tähtpäev saabunud. Võlgnik nõude eest hagejale tasunud ei ole.
4.Võlgnik ja hageja on hagejale kuulunud AS-i Rocca al Mare Suurhall vastu oleva nõude loovutamises kokku leppinud tingimustel, mis on 31.12.2006 lepingus. See, et võlgniku esindaja AK lepingut ei allkirjastanud, ei tähenda, et pooled nõude loovutamises kokku ei leppinud. Nõude loovutamise lepingule ei näe seadus ette kirjalikku vormi. Nõude loovutamises ja selle tingimustes kokkuleppimist tõendab mh AS-i Rocca al Mare Suurhall 2006.a majandusaasta aruanne.
5.OÜ Pivotal (pankrotis) asutati 18.04.2005 spetsiaalselt AS-i Rocca al Mare Suurhall osaluse hoidmiseks võrdsetel alustel hageja ja First Telecom Tradingu (omanik ja juhataja MV) poolt. Osaühingu eesmärk oli omandada 66,9% osalus AS-is Rocca al Mare Suurhall. OÜ-d Pivotal (pankrotis) finantseeriti võrdsetel alustel osanike poolt selliselt, et Velinka S.A.-lt laekus OÜ-le Pivotal (pankrotis) 1 087 000 eurot ja hageja tasus Velinka S.A.-le poole nimetatud summast Westvillage S.A. kaudu. Alates 22.04.2009 oli MV OÜ Pivotal (pankrotis) juhataja. Dokumentidest selgub, et tema ettevõtetega seotud nõuded on võetud bilanssi ja vajalikud dokumendid on koostatud ja allkirjastatud, teise osaniku nõuded on jäetud korrektselt vormistamata.
6.Vastuseks kostjate vastuväidetele märkis hageja järgmist. Hageja tugines mitte kirjalikule, vaid suuliselt sõlmitud nõude loovutamise lepingule. Kostja II esitatud sarnased ning väidetavalt sõlmitud nõude loovutamise lepingud üksnes tõendavad hageja väiteid, kuna eluliselt on ebausutav, et ühe võlgniku osanikuga seotud ettevõtja (MV) poolt AS-ile Rocca al Mare Suurhall antud laenud on loovutatud võlgnikule, kuid teise osanikuga seotud ettevõtjaga s.o hagejaga seotud laenud ei ole loovutatud. AS Rocca al Mare Suurhall kinnitab 2006.a majandusaasta aruande lisas 18, et 31.12.2006 koondas võlgnik kõik seotud isikute nõuded AS-i Rocca al Mare Suurhall vastu endale. On ilmne, et ka hageja nõue AS-i Rocca al Mare Suurhall vastu loovutati võlgnikule. Hageja ei pidanud pankrotihaldurile laenulepingut esitama, kuna hageja ei ole nõude-avalduses tuginenud 06.10.2006 laenulepingule, vaid nõude loovutamise lepingule. Hageja on nõude loovutamisest AS-i Rocca al Mare Suurhall informeerinud. Viimane on 2006.a majandusaasja aruande lisas 18 kinnitanud, et on nõude loovutamisest teadlik. Nõude loovutamisest teavitamisest järeldub omakorda asjaolu, et nõue on loovutatud. Kostja I vastuväited
7.Kostja I vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
8.Hageja ei ole tõendanud, et tema ja AS-i Rocca al Mare Suurhall vahel oleks sõlmitud leping. AS Rocca al Mare Suurhall majandusaasta aruandest ei nähtu, et hagejal oleks AS-i ega võlgniku vastu nõudeid. Ka ei ole hageja tõendanud, et nõue AS-i Rocca al Mare Suurhall vastu oleks hageja poolt võlgnikule loovutatud. Nõude loovutamise leping ei tõenda nõude olemasolu ega tekita varem mitte eksisteerinud kohustust. Lisaks on väidetavas nõude loovutamise lepingus vorminõue – leping kehtib allkirjastamisest. Hageja on esitanud allkirjastamata lepingu, mis ei ole usaldusväärne tõend.
9.Hageja ei esitanud pankrotihaldurile nõude aluseks olevaid tõendeid (PankrS § 94 lõiked 1, 3). Kostja I andis hagejale 08.06.2016 tähtaja puuduste kõrvaldamiseks – 19.07.2016. Kostja I küsis hagejalt nõude loovutamise 31.12.2006 lepingut allkirjadega ja nõude aluseks olevaid dokumente s.o 06.10.2006 laenulepingut.
10.Väidetavast loovutamisest teatamine ei too iseenesest kaasa nõude loovutamise lepingu kehtivust. Võlgnikule ei ole ka ka väidetavat nõude loovutamise teadet kätte toimetatud.
Kostja II vastuväited
11.Kostja II vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
12.Hageja nõue on tõendamata, kuna 31.12.2006 sõlmitud nõude loovutamise leping on allkirjastamata. Poolte vastastikused tahteavaldused on kinnitamata, allkirjastamata lepingutekst ei ole asjakohane tõend. Kostja II ei nõustunud hagejaga, et AK poolt lepingu allkirjastamata jätmine ei tähenda, et pooled nõude loovutamises kokku ei leppinud. Võlgniku osanikega (hageja ja MV) seotud ettevõtjad sõlmisid kõik lepingud kirjalikult, väidetavate suuliste kokkulepete sõlmimine oleks vastuolus hageja enda selgitustega. Nimelt on hageja hagis märkinud, et võlgniku osanikega seotud ettevõtjad andsid AS-ile Rocca al Mare Suurhall lühiajalisi laene ja loovutasid vastavad nõuded võlgnikule samast printsiibist lähtuvalt. Seega laenulepingud, nõuete loovutamise lepingud ning teated jm dokumentatsioon vormistati samast printsiibist lähtuvalt ehk identsetel tingimustel ning samas vormis. Kostja II ja võlgniku vahel sõlmiti 31.12.2006 nõude loovutamise leping ning AS-i Go Group ja võlgniku vahel sõlmiti 31.12.2006 nõude loovutamise leping. Lepingud sõlmiti identsetel tingimustel ning allkirjastati kõigi poolte poolt. Nimetatud lepingute punkti 2.2 kohaselt kohustus nõude omandaja ehk võlgnik tasuma nõude hinna hiljemalt 10.03.2007. Hageja esitatud allkirjastamata nõude loovutamise lepingu punkti 2.2 kohaselt kohustus võlgnik tasuma nõude hinna 10 päeva jooksul arvates hageja poolt hinna tasumise nõude esitamisest võlgnikule. Seega esineb hageja väidetud identsetel tingimustel sõlmitud lepingutes oluline erinevus nõude hinna tasumise osas. Tegemist on nõude loovutamise lepingu kõige olulisema punktiga, mistõttu ei ole usutav, et osanikud võisid lepingud sõlmida erinevatel tingimustel. On ilmne, et hageja esitatud kujul nõude loovutamise lepingut ei sõlmitud.
13.Põhjendamatud on hageja etteheited võlgniku juhatajale MV-le – kas ta oleks pidanud hageja kui osaniku eest vormistama dokumente tagantjärele ja võtma alusetud nõuded bilanssi.
14.Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks 31.12.2006 nõude loovutamise teate AS-ile Rocca al Mare Suurhall edastanud. Tegemist on ühepoolse vastuvõtmist vajava tahteavaldusega, mis jõustub kättesaamisega.
15.Kostja II 31.12.2006 ja AS-i Go Group 31.12.2006 nõuete loovutamise teated on hageja koostatud (sisult identsed). Kostja II ja AS-i Go Group nõuete loovutamise teadete kättesaamist on AS-i Rocca al Mare Suurhall juhatuse liige AS 31.12.2006 kinnitanud allkirjaga, hageja teatel kinnitus puudub.
16.Nõude põhistamiseks on asjakohatu viide AS-i Rocca al Mare Suurhall 2006.a majandusaasta aruande lisas 18 sisalduvale kinnitusele. See ei tõenda, et hagejal võiks olla võlgniku vastu nõue. Majandusaasta aruande väljavõttest ei nähtu, kes on kõik seotud isikud ning kinnitus ei tõenda asjaolu, et hagejal võiks olla nõue võlgniku vastu.
17.Väidetav 31.12.2006 leping näeb ette kirjaliku vormi olemasolu, mis tähendab, et leping peab olema alla kirjutatud mõlema osapoole poolt. Hageja ei ole nõude olemasolu ega selle loovutamist tõendanud. Esimese astme kohtu otsus
18.Harju Maakohus jättis 24.01.2018 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus määras kostja I menetluskulude rahaliseks suuruseks 2803.68 eurot, mille
mõistis hagejalt koos viivisega välja ning määras kostja II menetluskulude rahaliseks suuruseks 3375.02 eurot, mille mõistis samuti hagejalt koos viivisega välja.
19.Harju Maakohus kuulutas 27.01.2016 määrusega välja OÜ Pivotal (pankrotis) pankroti. Hageja esitas nõudeavalduse OÜ Pivotal (pankrotis) pankrotimenetluses. 26.07.2016 nõuete kaitsmise koosolekul esitasid hageja nõudele vastuväited pankrotihaldur ja kostja II. Hageja nõuet ei loetud tunnustatuks (t I kd lk 25–27). Hageja nõudeavalduse (t I kd lk 22–24) kohaselt tuleneb hageja nõue võlgniku ja võlausaldaja vahel 31.12.2006 sõlmitud nõude loovutamise lepingust (t I kd lk 29–30), millega võlgnik omandas hagejalt 828 273.97 krooni ehk 52 936.35 euro suuruse nõude AS-i Rocca al Mare Suurhall vastu. Loovutatava nõude hinnaks oli kokku 828 273.97 krooni ehk 52 936.35 eurot. Nõude omandaja OÜ Pivotal (pankrotis) kohustus nõude hinna tasuma hagejale 10 päeva jooksul alates nõude hinna tasumise nõude esitamisest OÜ-le Pivotal (pankrotis). Nõude loovutamisest on hageja OÜ-le Pivotal (pankrotis) teatanud (t I kd lk 31). Nõudeavalduses (p 4) märgitu kohaselt ei ole võlgnik loovutamise lepingu punktis 2.1 kokku lepitud nõude hinda tasunud. PankrS § 42 järgi on loovutamise lepingust tuleneva hinna tasumise nõude tähtpäev saabunud. Kohus viitas PankrS § 106 lõikele 1.
20.Väidetavalt tuleneb hageja nõue, mille ta esitas võlgniku pankrotimenetluses tunnustamiseks, 31.12.2006 sõlmitud nõude loovutamise lepingust. Lepingule ei ole OÜ Pivotal (pankrotis) alla kirjutanud. Hageja väitel kehtib leping suulisena. Lepingu punkti 6.5 kohaselt jõustub leping selle allakirjutamise momendist. Kohtu arvates ei ole eluliselt usutav, et hageja ja võlgnik sõlmisid nõude loovutamise lepingu suuliselt arvestades, et lepingu projekt oli kirjalikult ettevalmistatud ja see sisaldas kokkulepet lepingu jõustumise kohta selle alla kirjutamisest. Seda, et nõuet ei loovutatud, tõendab ka asjaolu, et võlgnik nõude hinda hagejale ei tasunud. Väidetavalt pidi nõude omandaja tasuma nõude hinna 10 päeva jooksul nõude loovutaja poolt hinna tasumise nõude esitamisest. Nõue loovutati väidetavalt 2006.a. Nõude omandaja ehk võlgniku pankrot kuulutati välja 27.01.2016. Ei ole eluliselt usutav hageja poolt nõude hinna tasumise nõude esitamata jätmine rohkem kui 9a jooksul.
21.Tunnistajana ülekuulatud AK ei mäletanud, millal ta oli võlgniku juhatuse liige, antud ütluse kohaselt oli ta seda OÜ Pivotal (pankrotis) asutamisjärgselt. Tunnistaja ütluste kohaselt ei mäletanud ta ka seda, kas võlgnik omandas 2006.a lõpus nõudeid AS-i Rocca al Mare Suurhalli vastu ega nõude loovutamist kostja II ja võlgniku vahel ja AS-i Go Grupp poolt nõuete loovutamist võlgnikule. Tunnistajale näidatud menetlusdokumentide (t I kd lk 54–57, 58–61, 29–30, 31) kohta väitis ta, et ei mäleta, kas on neid varem näinud. Tunnistaja ütluste kohaselt ei mäleta ta asju, mis seonduvad nõuete loovutamisega hageja poolt OÜ-le Pivotal (pankrotis).
22.Tunnistajana ülekuulatud HL töötas oma mäletamist mööda AS-is Rocca al Mare Suurhall juhatuse liikmena vist novembrist 2008, vist kuni 2012 või 2013 olles ainus juhatuse liige. Toimiku I kd lk 122 ja lk 122 pöördel oleva tabeli kohta andis tunnistaja ütlusi, et tabelis olevad nimed „Pivotal“ ja „First Telecom Trading“ on talle tuttavad, aga ta ei saa kinnitada, et tegemist oleks võlausaldajatega, võlausaldajate koosseisu ta ei tea.
23.Tunnistaja AS väitis kohtuistungil, et ei mäleta, millised aktsionärid AS-ile Rocca al Mare Suurhall laenu andsid, tema mäletamist mööda OÜ Pivotal (pankrotis) andis. Toimiku I kd lk 122 ja lk 122 pöördel oleva tõendi kohta väitis tunnistaja „kui digitaalne jalajälg tõendab, et olen kirja saatnud, siis olen“ ning et tal on raske meenutada 10a vanuseid kirju. Tabeli kohta väitis tunnistaja, et tabelis olevad isikud olid AS-i Rocca al
Mare Suurhall võlausaldajad ning selle kohta peaks olema lepingud. Nõuete loovutamise kohta tunnistaja teavet ei omanud. 31.12.2006 nõuete loovutamise teatel (t I kd lk 61) oleva allkirja kohta kinnitas tunnistaja, et see on tema allkiri.
24.Õige on kostjate väide, et AS-i Rocca al Mare Suurhall majandusaasta aruande saldode osas (t I kd lk 33) puudub viide hagejale. Seega ei vasta tegelikkusele hageja väide, et kõikide nõuete loovutamist tõendab nimetatud majandusaasta aruanne.
25.Kohus luges kõiki asjaolusid ja tõendeid arvestades tõenäoliseks, et kui hageja oleks nõude loovutanud OÜ-le Pivotal (pankrotis), oleks nõude loovutamise leping sõlmitud sarnaselt teiste nõude loovutajatega (t I kd lk 54–56, 57; 58–60, 61). Viidatud lepingud on võlgniku juhatuse liikmena allkirjastanud AK. Koostatud ja allkirjastatud on ka lepingute lisadena nr 1 nõuete alusdokumentide üleandmise-vastuvõtmise aktid ning nõuete loovutamise teadete kättesaamine kinnitatud AS allkirjadega. Hageja nõude tekkimise alusena ei ole tabel „Omaniku laenud suurhallile“ (t I kd lk 122 pöördel, sama lk 142 ja 142 pöördel) usaldusväärne, sellise tabeli võib koostada/ kirjutada igal ajal ükskõik kes. Puuduvad igasugused andmed selle koostaja/õigsuse kinnitaja, koostamise aja jms kohta. Hageja esitatud 06.10.2006 laenuleping tema ja AS-i Rocca al Mare Suurhall vahel ei tõenda hageja nõuet võlgniku pankrotimenetluses, kuna väidetav nõue pankrotimenetluses tuleneb nõude loovutamisest. Seega ei ole asja lahendamisel oluline hageja esitatud asjatundja arvamus (t I kd lk 169–170, 177–178).
26.Menetluskulud jäid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõike 1 alusel hageja kanda.
27.Kostja I esitas menetluskulude nimekirja 28.11.2017 kohtuistungil (protokolli lk 2). Kostja I menetluskulud 27.11.2017 seisuga on 2621.28 eurot (sh käibemaks), mille ta palus välja mõista hagejalt ning TsMS § 177 lõike 4 alusel märkida hageja kohustus maksta menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Esindaja tunnitasumäär on 96 eurot + käibemaks, kulud on seotud käesoleva tsiviilasjaga, kostja I palus kulud välja mõista käibemaksuga. Kostja I esindamiseks on esindaja teinud toiminguid 22h 34min ulatuses. Kostja I taotles menetluskulude suuruse kindlaksmääramist seoses 28.11.2017 istungiga protokolli järgi arvestades tunnitasumäära 96 eurot + käibemaks. Kohtuistung kestis 1h 35min. Seega on menetluskulu suurus istungil osalemise aja eest 182.40 eurot. Kokku on kostja I menetluskulude suurus 2803.68 eurot. Hageja leidis, et kostja I menetluskulud on põhjendamatud. Halduri poolt lepingulise esindaja kasutamine ei olnud menetluses vajalik, kuna vandeadvokaadist halduril endal on kohtus esindamiseks piisavad õigusalased teadmised ja kogemused; tegemist on halduri mugavusteenusega. Kostja I menetluskulud on selgelt ülepaisutatud, igasuguste dokumentide analüüsimisele on kulunud ebamõistlikult palju aega. Põhjendatud ajakulu on ca 13–14h.
28.Kostja II 16.06.2017 menetluskulude nimekirja (t I kd lk 191–193) ja 09.10.2017 menetluskulude nimekirja (t II kd lk 6–8) kohaselt on kostja II menetluskulud 3000 eurot 24 töötunni eest kuni 10.10.2017 kohtuistungini. Kostja II taotles menetluskulude suuruse kindlaksmääramist seoses 10.10.2017 ja 28.11.2017 istungitega protokolli järgi arvestades tunnitasumäära 125 eurot arvestades 10.10.2017 istungile kulunud ajaks 1,4h ja 28.11.2017 istungi aega protokolli järgi. 10.10.2017 kohtuistung kestis 1h 25min, seega on menetluskulu suurus istungil osalemise aja eest 177.10 eurot. 28.11.2017 kohtuistung kestis 1h 35min, seega on menetluskulu suurus istungil osalemise aja eest
197.92 eurot. Kokku on kostja II menetluskulude suurus 3375.02 eurot. Hageja kuludele vastuväidet ei esitanud.
29.Kohus ei nõustunud hagejaga selles, et kostja I menetluskulud on põhjendamatud tulenevalt pankrotiseadusest. PankrS ei reguleeri kulusid seoses kohtumenetlusega. Vastavalt PankrS § 3 lõikele 2 kohaldub menetluskuludele TsMS. TsMS § 217 lõike 1 alusel võib menetlusosaline menetluses osaleda isiklikult või esindaja kaudu.
30.Kostjate esindajate tunnitasumäär vastab kohtupraktikas väljakujunenud tasumäärale. Kostjate esindajate menetlustoimingute tegemisele kulunud aeg ja toimingud ei ole ülemäärased arvestades, et hageja esitas menetluse ajal seisukohti, mida ta hagis ei olnud esitanud, ning uusi tõendeid. Kostjatel oli õigus hageja seisukohtadele ja tõenditele vastata. Apellatsioonkaebus
31.23.02.2018 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja maakohtu otsuse tühistada ja jätta menetluskulud kostjate kanda.
32.Hageja ei nõustu kohtu seisukohaga, mille kohaselt ei ole eluliselt usutav, et hageja ja võlgnik sõlmisid nõude loovutamise lepingu suuliselt, arvestades, et lepingu projekt oli kirjalikult ette valmistatud ja see sisaldas kokkulepet lepingu jõustumise kohta selle alla kirjutamisest. Kohus saab otsuse tegemisel lähtuda ning otsuse rajada üksnes tõenditele, mitte elulisele usutavusele.
33.Kirjaliku lepingudokumendi allkirjastamata jätmine ei tähenda ega tõenda veel asjaolu, et lepingut ei sõlmitud suulises vormis, kui seda kinnitavad teised tõendid ja asjaolud: 1) 31.12.2006 nõude loovutamise lepingu projekt – kui nõude loovutamise lepingu projekti osapooltel ei oleks olnud nõude loovutamise kavatsust, ei oleks sellist lepinguprojekti hakatud koostamagi; 2) hageja allkirjaga 31.12.2006 nõude loovutamise teade, mis tõendab nõude loovutamise lepingu sõlmimist ja selle alusel nõude loovutamist, sest kui nõuet ei oleks 31.12.2006 nõude loovutamise lepingu alusel loovutatud, ei oleks hageja ka AS-ile Rocca al Mare Suurhall samal päeval nõude loovutamise teadet edastanud; 3) hageja 30.03.2007 kl 12.21 e-kiri MV-le, US-le, TK-le ja HK-le, millega hageja on edastanud samal päeval kl 10.44 AS-i Rocca al Mare Suurhall juhatuse liikmelt AS-lt saadud e-kirja koos manusega. AS esitab 30.03.2007 e-kirjas ülevaate AS-ile Rocca al Mare Suurhall omanike poolt antud laenude kohta 30.07.2007 seisuga. E-kirjale lisatud tabelist nähtub, et AS-ile Rocca al Mare Suurhall üheks laenu andjaks on võlgnik 06.10.2006 sõlmitud laenulepingu alusel, kusjuures antud nõude varasem omaja on olnud hageja. Seega tõendab AS 30.03.2007 e-kiri ja sellele lisatud manus asjaolusid, et: a) hageja on andnud 06.10.2006 laenulepingu alusel AS-ile Rocca al Mare Suurhall laenu; b) hageja on sõlminud võlgnikuga 31.12.2006 nõude loovutamise lepingu, loovutades AS-i Rocca al Mare Suurhall vastu olemasoleva nõude võlgnikule, sest vastupidisel juhul oleks AS 30.03.2007 e-kirjast nähtuvalt 06.10.2006 laenulepingust tuleneva nõude omajaks 30.03.2007 seisuga jätkuvalt hageja, mitte võlgnik; c) hageja on informeerinud AS-i Rocca al Mare Suurhall nõude loovutamisest (mida kinnitab ka hageja 31.12.2006 nõude loovutamise teade), kusjuures AS 30.03.2007 e-kiri on VÕS § 95 lõike 1 alusel käsitletav täitmise kviitungina nõude loovutamisest teatamise asjaolu kohta; 4) AS-i Rocca al Mare Suurhall 2006.a majandusaasta aruande lisa 18 „Tehingud seotud osapooltega“, milles AS Rocca al Mare Suurhall kinnitab, et „31. detsember 2006 aastal
on Pivotal OÜ koondanud kõik seotud isikute nõuded Rocca al Mare Suurhall AS vastu endale“. Üheks seotud isikuks oli ka hageja kui võlgniku osanik. Arvestades AS 30.03.2017 e-kirja ja sellele lisatud tabelit, on selge, et 31.12.2006 sõlmiti ka hageja nõude kohta suuline nõude loovutamise leping, vastupidiselt maakohtu tuvastatule; 5) hageja ja AS-i Rocca al Mare Suurhall vaheline 06.10.2006 laenuleping ja hageja poolt AS-ile laenu väljamaksmine, mis kinnitavad 31.12.2006 nõude loovutamise lepingu alusel loovutatud nõude olemasolu; 6) kostja II on hagivastuses nõustunud hagis esitatud väitega, et võlgniku osanikega seotud ettevõtjad andsid AS-ile Rocca al Mare Suurhall lühiajalisi laene ning loovutasid 31.12.2006 vastavad nõuded võlgnikule samast printsiibist lähtuvalt. Vastavad tõendid on kostja II esitanud kohtule koos hagivastusega. Kostja II esitatud sarnased ning väidetavalt samal ajal sõlmitud nõude loovutamise lepingud kinnitavad ja tõendavad hageja väiteid, kuna ei ole loogiline ega usutav, et ühe võlgniku osanikuga seotud ettevõtja (MV) poolt AS-ile Rocca al Mare Suurhall antud laenud on loovutatud võlgnikule, kuid teise osanikuga seotud ettevõtjaga (hagejaga) seotud laenud ei ole loovutatud, vaatamata asjaolule, et AS Rocca al Mare Suurhall 2006.a majandusaasta aruandes kinnitatakse kõikide seotud isikutega seotud nõuete loovutamist. Kui võlgniku osanikega seotud ettevõtjatel (MV-l ja hagejal) oli põhimõtteline kokkulepe loovutada AS-ile Rocca al Mare Suurhall antud laenud võlgnikule, ei ole loogiline, et MV ettevõtetega seotud laenud loovutati, kuid hagejaga seotud laenud mitte, seda enam, et nõude loovutamine nähtub nii AS Rocca al Mare Suurhall majandusaasta aruandest kui ka AS 30.03.2017 e-kirjast ja sellele lisatud tabelist. Kostjad ei ole menetluses suutnud selliseid vastuolusid selgitada, mistõttu kostja II esitatud tõendid kinnitavad hageja seisukohti. Puudub alus pidada tõendeid ebausaldusväärseks, seda enam, et valdav osa viidatud tõenditest on esitatud algdokumentidena.
34.Põhjendamatu on kohtu seisukoht, et nõude mitteloovutamist tõendab ka asjaolu, et võlgnik nõude hinda hagejale ei tasunud. Kui kohtule ei ole esitatud tõendeid hageja poolt nõude hinna tasumise nõude võlgnikule esitamise kohta, siis selliseid tõendeid ei ole ning sellest faktist pidi kohus otsuse tegemisel ka lähtuma. „Elulise usutavusega“ ei ole võimalik tõendada hageja poolt 31.12.2006 nõude loovutamise lepingu alusel nõude hinna tasumise nõude OÜ-le Pivotal (pankrotis) esitamist.
35.Tunnistajate poolt asjaolude mittemäletamine ei tähenda seda, et asjas ei esine muid tõendeid, mis tõendaksid 31.12.2006 nõude loovutamise lepingu sõlmimist, sellistele tõenditele on hageja ülal juba viidanud. Tunnistaja AS kinnitas, et tema 30.03.2007 ekirjale lisatud tabelis olevad isikud olid AS-i Rocca al Mare Suurhall võlausaldajad. Seega kinnitavad ka AS ütlused asjaolu, et hageja on 31.12.2006 sõlminud nõude loovutamise lepingu võlgnikuga.
36.Hageja ei nõustu kohtu seisukohaga, et õige on kostjate väide, et AS-i Rocca al Mare Suurhall majandusaasta aruande saldode osas (t I kd lk 33) puudub viide hagejale, seega ei vasta tegelikkusele hageja väide, et kõikide nõuete loovutamist tõendab nimetatud majandusaasta aruanne. Olukorras, kus AS-i Rocca al Mare Suurhall kinnitab 2006.a majandusaasta aruande lisas 18, et 31.12.2006 on võlgnik koondanud kõik seotud isikute nõuded Rocca al Mare Suurhall AS vastu endale; vaidlus puudub asjaolu üle, et hageja oli võlgniku osanik ehk seotud isik; kostja II on tõendanud hagivastusele lisatud tõenditega, et teised seotud isikud on 31.12.2006 sõlminud võlgnikuga nõude loovutamise lepingud, tõendab kõnealune majandusaasta aruanne hageja poolt 31.12.2006 nõude loovutamise lepingu sõlmimist ning nõude võlgnikule loovutamist. Seega on kohus antud tõendit ebaõigesti hinnanud.
37.Kohtu seisukoht, et kohus loeb kõiki asjaolusid ja tõendeid arvestades tõenäoliseks, et kui hageja oleks nõude võlgnikule loovutanud, oleks nõude loovutamise leping sõlmitud sarnaselt teiste nõude loovutajatega, on oletuslik. Kohus saab otsuse rajada vaid tõenditele. Asjaolu, et hageja ei ole sõlminud kirjalikus vormis nõude loovutamise lepingut, ei tähenda seda, et 31.12.2006 nõude loovutamise lepingut ei oleks sõlmitud muus vormis. Teiste isikutega kirjalikus vormis nõude loovutamise lepingute sõlmimisest ei saa järeldada hageja ja võlgniku vahel 31.12.2006 nõude loovutamise lepingu mittesõlmimist.
38.Kohtu seisukoht, et hageja nõude tekkimise alusena ei ole tabel „Omaniku laenud suurhallile“ usaldusväärne, on põhjendamatu, kuna hageja nõude tekkimise aluseks ei ole mitte kõnealune tabel, vaid nõude loovutamise leping. Hageja on esitanud kohtule algdokumendina oma 30.03.2007 e-kirja, millega hageja on AS-lt samal päeval saadud e-kirja koos tabeliga edastanud MV-le, US-le, TK-le ja HK-le. Seega on antud tabeli päritolu selgelt tuvastatav – selle on hagejale 30.03.2007 edastanud AS Rocca al Mare Suurhall juhatuse liige AS. Kohus ei ole seejuures ebausaldusväärseks pidanud AS 30.03.2007 10.44 e-kirja hagejale ja MV-le, mistõttu on kohtu seisukohad vastuolulised. Kohus ei ole ka põhjendanud, miks algdokumendina kohtule esitatud e-kirjas sisalduv tabel ei ole usaldusväärne ning miks kohus leiab, et selle on koostanud keegi teine, mitte AS. 30.03.2007 e-kirjale lisatud Exceli formaadis tabeli atribuutidest on näha, et tabeli viimane muutja on AS, kes on seda teinud 30.03.2007 kl 09.44 ehk ca tund enne tabeli edastamist hagejale ja MV-le. Seega on põhjendamatud ka kohtu seisukohad, et ei ole tuvastav, kes on tabeli koostanud ning edastanud.
39.Kuigi hageja ja võlgniku vahel 06.10.2006 sõlmitud laenuleping ei tõenda otseselt nõude loovutamise lepingu sõlmimist, tõendab see siiski asjaolu, et oli olemas reaalne nõue, mis 31.12.2006 nõude loovutamise lepingu alusel loovutati.
40.Kohus on jätnud otsuse tegemisel tõendina hindamata 31.12.2006 hageja nõude loovutamise teate AS-ile Rocca al Mare Suurhall.
41.Kohus on hagejalt kostja I kasuks menetluskulude väljamõistmisel ebaõigesti jätnud kohaldamata PankrS § 541 lõike 1 ning § 62 lõiked 1 ja 4. PankrS § 62 lõikest 1 nähtuvalt võib haldur üksnes üksikute toimingute tegemisel kasutada kolmandate isikute (sh esindaja) abi ning sellisel juhul maksab haldur PankrS § 62 lõike 4 alusel kolmandale isikule (sh esindajale) tasu oma tasu arvelt. Erandjuhtudel kaetakse halduri tasu pankrotitoimkonna nõusolekul pankrotivarast. Seega lähtub seadusandja eeldusest, et haldur on õigusalaselt piisavalt kvalifitseeritud ning täidab oma ülesandeid isiklikult ega kasuta esindaja abi, osaledes PankrS § 541 lõike 1 alusel oma ülesannetest tulenevalt ise poolena võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes. Vastustaja seisukoht
42.Kostjad I ja II vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
43.Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu menetluses menetlusõiguse normide olulisi rikkumisi ega materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas lahendis korrata (TsMS § 654 lõige 6). Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata
(TsMS § 657 lõike 1 punkt 1). Apellatsioonimenetluse kulud jäävad apellandi kanda. Kolleegium määrab hüvitamisele kuuluvad kulud rahaliselt kindlaks ja mõistab apellandilt vastustajate kasuks välja.
44.Vastuseks kaebuse väidetele selgitab kolleegium järgmist. Kolleegium ei nõustu apellandiga, et maakohus rajas otsuse üksnes elulisele usutavusele, mitte kogutud tõenditele. Menetlusosalise väidete eluline usutavus kujuneb kohtu jaoks läbi tõendite hindamise ja iseloomustab kohtu siseveendumuse kujunemist TsMS § 232 lõike 1 mõttes. Viidatud sätte kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise väide on tõendatud või mitte, arvestades mh poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Käesolevas asjas poolte vahel võimalike kokkulepete olemasolu tõendamisega seoses kohtu ette ei toodud. Maakohus analüüsis selgelt jälgitavalt kaebuses esiletoodud tõendite kogumit: 31.12.2006 allkirjastamata lepinguprojekti (t I kd lk 29-30), sama kuupäeva kandvaid allkirjastatud sarnase sisuga kirjalikke nõuete loovutamise lepingudokumente koos lisaks 1 olevate allkirjastatud nõude alusdokumentide üleandmise-vastuvõtmise aktidega (t I kd lk 54-56, 58-60), samade lepingute alusel esitatud ja AS poolt kättesaamise kinnitustega teateid nõuete loovutamisest (t I kd lk 57, 61), tunnistajate AK, HL ja AS ütlusi (t II kd lk 13-14, 2022), hageja 30.03.2007 e-kirja (t I kd lk 122-122pöördel), AS-i Rocca al Mare Suurhall 2006.a majandusaasta aruande väljavõtet (t I kd lk 32-33). Ringkonnakohus tõendite ümberhindamiseks alust ei näe. Maakohus tuvastas tõendite kogumi alusel lepingueelselt poolte (hageja ja AS Pivotal) tahte sõlmida nõude loovutamise leping kirjalikus vormis ja anda omandajale nõude olemasolu tõendavad dokumendid, sh laenulepingu originaaleksemplari koos kõikide lisadega, üle lepingu allkirjastamisel allkirjastatud alusdokumentide üleandmise-vastuvõtmise aktiga (vt projekti punktid 3.1, 5.1, 5.3, 5.4, 6.5). Asjaolu, et maakohus ei analüüsinud sõnaselgelt hageja esitatud tema allkirja kandvat nõude loovutamise teadet (t I kd lk 31), ei kujuta endast käesolevas asjas olulist menetlusõiguse normi rikkumist, kuna ka see tõend ei kinnitaks hageja väidet tema poolt suulise nõude loovutamise lepingu sõlmimisest AS-ga Pivotal. Vaidlusaluse võimaliku nõude loovutamise (nagu ka muude võlausaldajate vaheliste loovutamiste) kohta AS oma ütluste kohaselt teavet ei oma (t II kd lk 20). Erinevalt teistest sarnase tekstiga teadetest (t I kd lk 57, 61) puudub hageja teatel AS allkiri dokumendi kättesaamise kohta. Hageja ei tõendanud konkreetse tahteavalduse kehtivaks muutumist võlgniku AS Rocca al Mare Suurhall poolt kättesaamisega (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lõiked 1, 2). Ka nõustub kolleegium maakohtuga, et hageja 30.03.2007 e-kirjaga edasisaadetud AS e-kirja sisu, sh tabel, ei ole usaldusväärne tõend, et sisuliselt vaid selle tõendi alusel tuvastada, et väidetav loovutamine oli suuliselt siiski toimunud. AS ei kinnitanud, et tabelis olevad andmed olid tema poolt sinna kirja pandud. Selgitusi tabeli sisu kohta, mh selle kohta, mille alusel oli võlgniku tabelisse tehtud kanne XX isiklikult arvelt antud laenu seose kohta AS-ga Pivotal, ei nähtu ka muudest tõenditest.
45.Eeltoodust tulenevalt nõustub kolleegium maakohtuga, et hageja ei suutnud piisava veenvusega tõendada, et mõlema poole tahe lepingueelsete läbirääkimiste käigus muutus ja et mõlemad pooled saavutasid selge kokkuleppe sõlmida nõude loovutamise leping siiski suuliselt ja ilma üleandmise-vastuvõtu aktita. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lõike 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkulepped. Väidetava nõude omandaja tolleaegse ainsa juhatuse liikme AK ütlused ega muud asjas kogutud tõendid hageja väidet kokkuleppe
saavutamisest sõlmida suuline nõude loovutamsie leping ei kinnita (t II kd lk 13pöördel14).
46.Kolleegium ei nõustu ka apellandi käsitlusega pankrotihalduril lepingulise esindaja teenuse kasutamise õiguse puudumise kohta. PankrS § 541 lõige 1 ning § 62 lõiked 1 ja 4 selliseks järelduseks alust ei anna. PankrS § 3 lõike 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele TsMS-s sätestatut, kui PankrS-st ei tulene teisiti. Kui nõudele vaidleb vastu haldur, on võlausaldaja hagi menetluses kohtus kostjaks haldur, kel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. TsMS § 217 lõike 1 kohaselt võib menetlusosaline tsiviilkohtumenetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti. Seaduse kohaselt ei ole lepingulise esindaja kaudu menetluses osalemisele takistuseks menetlusosalise enda õigusalased teadmiseks. TsMS ega PankrS ei kohusta haldurit isiklikult tsiviilkohtumenetluses osalema. PankrS § 62 ei keela haldurit osaleda kohtumenetluses lepingulise esindaja kaudu. Seega kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma pankrotihaldurist menetlusosalise kulud, saavad hüvitatavate kulude koosseisu kuuluda ka halduri lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lõige 1). Vastuseks apellandile selgitab kolleegium, et PankrS § 62 reguleerib halduri poolt esindaja ja/või abilise kasutamist pankrotimenetluses üksikute toimingute/tehingute tegemisel ja seoses sellega tekkivate kulude hüvitamise (kas halduri tasust või pankrotivarast) teemat. Võlausaldajal, kes kaotab kohtuvaidluse halduri vastu nõude tunnustamise üle, puudub alus sellele sättele viidates keelduda halduri osalemisega kohtumenetluses tekkinud menetluskulude hüvitamisest.
47.TsMS § 171 lõike 1 alusel jäävad apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda. Järgnevalt määrab kolleegium kindlaks kummalegi vastustajale hüvitamisele kuuluvate apellatsioonimenetluse kulude põhjendatud ja vajaliku suuruse TsMS § 175 alusel.
48.Vastustaja I (pankrotihalduri) menetluskuluks on taotluse kohaselt tasu advokaadist lepingulisele esindajale kokku 5h 04min+1h eest tunnitasuga 96 eurot, millele lisandub käibemaks. Esindaja analüüsis kaebust ja koostas vastust 23.03.2018 57min ja 26.03.2018 2h 07min ning valmistas 30.05.2018 ette istungiks 2h ja osales samal kuupäeval istungil 1h. Apellant vaidles tasu väljamõistmisele täies ulatuses vastu.
49.Vastustaja II (Edelaraudtee AS-i) menetluskuluks taotluse kohaselt tasu vandeadvokaadist lepingulisele esindajale kokku 12h 18min eest tunnitasuga 125 eurot (käibemaksuta). Esindaja tutvus 28.02.2018 kaebuse menetlusse võtmise määrusega ja suhtles kliendiga 1h, 09.03.2018 analüüsis maakohtu otsust, kaebust ja koostas vastuse kokku 7h, 26.03.2018 tutvus vastustaja I vastusega 30min, 29.05.2018 valmistus ette istungiks ja suhtles kliendiga kokku 3h ning 30.05.2018 osales kohtuistungil 1h. Apellant leidis, et tasu on 1/3 osas ülepaisutatud.
50.Ringkonnakohus on seisukohal, et mõlema vastustaja lepingulise esindaja ajakulu tuleb vähendada kohtuistungi ettevalmistamiseks kulutatud aja osas. Arvestades vaidluse mahtu, sh tõendite piiratud arvu, samuti asjaolu, et hageja jäi kaebuses maakohtus eelnevalt esitatud seisukohtade juurde, ei olnud kvalifitseeritud advokaatidest lepingulistel esindajatel põhjendatud ega vajalik kulutada istungiks ettevalmistamisele aega enam kui 1h. Lisaks on kolleegium vastustaja II puhul seisukohal, et arvestades ringkonnakohtu määruse sisu, ei olnud põhjendatud ega vajalik vandeadvokaadist esindajal kulutada 28.02.2018 määrusega tutvumisele ja kliendiga suhtlemisele üle
30min. Samuti ei olnud kliendi huvide kaitsmiseks vajalik kulutada 26.03.2018 aega teise vastustaja vastusega tutvumisele. Muudele toimingutele kulutatud ajakulu oli menetlusosaliste õiguste kaitseks apellatsioonimenetluses kolleegiumi arvates põhjendatud ja vajalik. Samuti vastab esindajate tunnitasu kohtupraktikas aktsepteeritud keskmisele suurusele. Seega tuvastab ringkonnakohus vastustaja I lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks 5h 04min x 115.20 = 583.68 eurot (sisaldab käibemaksu) ja vastustaja II lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks 9h 30min x 125 = 1187.50 eurot (ei sisalda käibemaksu). Vastustajad taotlevad apellatsioonimenetluse kulude väljamõistmist TsMS § 177 lõike 4 alusel koos viivisega.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.