Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks

OÜ Pivotal (pankrotis) asutati 18.04.2005 spetsiaalselt ASi Rocca al Mare Suurhall osaluse hoidmiseks võrdsetel alustel hageja ja First Telecom Tradingu (omanik ja juhataja XXX) poolt. Osaühingu eesmärk oli omandada 66,9% osalus AS-is Rocca al Mare Suurhall. OÜ-d Pivotal (pankrotis) finantseeriti võrdsetel alustel osanike poolt selliselt, et Velinka S.A.-lt laekus OÜ-le Pivotal (pankrotis) 1 087 000 eurot ja hageja tasus Velinka S.A.-le poole nimetstud summast Westvillage S.A. kaudu. Alates 22.04.2009 oli XXXOÜ Pivotal (pankrotis) juhataja. Dokumentidest selgub, et tema ettevõtetega seotud nõuded on võetud bilanssi ja vajalikud dokumendid on koostatud ja allkirjastatud, teise osaniku nõuded on jäetud korrektselt vormistamata. Hageja tugineb mitte kirjalikule, vaid suuliselt sõlmitud nõude loovutamise lepingule. AS-i Rocca al Mare Suurhall 2006. a majandusaasta aruande lisas 18 kinnitab AS Rocca al Mare Suurhall, et 31.12.2006 koondas Pivotal OÜ (pankrotis) kõik seotud isikute nõuded Rocca al Mare Suurhall AS-i vastu endale. On ilmne, et ka hageja nõue AS-i Rocca al Mare Suurhall vastu loovutati võlgnikule. Kostjate väited on järelikult eluliselt ebausutavad ja sisutud. Hageja ei pidanud pankrotihaldurile laenulepingut esitama, kuna hageja ei ole nõudeavalduses tuginenud 06.10.2006 laenulepingule, vaid nõude loovutamise lepingule. Kostja I vastuväited Kostja I vaidleb nõudele vastu. Hageja ei ole tõendanud, et tema ja AS-i Rocca al Mare Suurhall vahel oleks sõlmitud leping. Ka ei ole hageja tõendanud, et nõue AS-i Rocca al Mare Suurhall vastu oleks hageja poolt kostjale I loovutatud. Tõendamata on kohustuse tekkimine, nõude loovutamine ja sellest väidetav teatamine. Hageja ei esitanud pankrotihaldurile nõude aluseks olevaid tõendeid (PankrS § 94 lg 1, 3). Kostja I andis hagejale 08.06.2016 tähtaja puuduste kõrvaldamiseks - 19.07.2016. Kostja küsis hagejalt nõude loovutamise 31.12.2006 lepingut allkirjadega ja nõude aluseks olevaid dokumente – 06.10.2006 laenulepingut. Hageja puuduseid ei kõrvaldanud. Väidetavas nõude loovutamise lepingus on vorminõue – leping kehtib allkirjastamisest. Hageja väidab, et lepingu võis sõlmida vormivabalt. Tõend ei ole usaldusväärne. Nõude loovutamise leping ei tõenda nõude olemasolu (VÕS § 164 lg 2). Nõude loovutamine on olemuslikult käsutustehing, millega käsutatakse olemasolevat nõuet, st et leping ei tõenda nõude olemasolu, vaid väidetavat loovutamist. Nõude loovutamise leping ei tekita varem mitte eksisteerinud kohustust. Väidetavast loovutamisest teatamine ei too kaasa eo ipso nõude loovutamise lepingu kehtivust. OÜ-le Pivotal (pankrotis) ei ole väidetavat nõude loovutamise teadet kätte toimetatud. Kostja II vastuväited Kostja II vaidleb hagile vastu. Võlgniku pankrot kuulutati välja 27.01.2016, seega on saabunud hageja nõude loovutamise lepingust tuleneva hinna tasumise tähtpäev. Võlgnik ei ole tasumisele kuulunud summat tasunud. Hageja nõue on tõendamata kuna 31.12.2006 sõlmitud nõude loovutamise leping on allkirjastamata. Poolte vastastikused tahteavaldused on kinnitamata, allkirjastamata lepingutekst ei ole asjakohane tõend. Kostja II ei nõustu hagejaga, et XXXpoolt lepingu allkirjastamata jätmine ei tähenda, et pooled nõude loovutamises kokku ei leppinud. Võlgniku osanikega (XXXja XXX) seotud ettevõtjad sõlmisid kõik lepingud kirjalikult, väidetavate suuliste kokkulepete sõlmimine oleks vastuolus hageja enda selgitustega. Nimelt on hageja hagiavalduses märkinud, et võlgniku osanikega seotud ettevõtjad andsid AS-le Rocca al Mare Suurhall lühiajalisi laene ja loovutasid vastavad nõuded võlgnikule samast printsiibist lähtuvalt. Seega laenulepingud, nõuete loovutamise lepingud ning teated jm dokumentatsioon vormistati samast printsiibist lähtuvalt ehk identsetel tingimustel ning samas vormis. Kostja II ja võlgniku vahel sõlmiti 31.12.2006 nõude

loovutamise leping ning ASi Go Group ja võlgniku vahel sõlmiti 31.12.2006 nõude loovutamise leping. Lepingud sõlmiti identsetel tingimustel ning allkirjastati kõigi poolte poolt. Nimetatud lepingute p 2.2 kohaselt kohustus nõude omandaja ehk võlgnik tasuma nõude hinna hiljemalt 10.03.2007. Hageja poolt esitatud alla kirjutamata nõude loovutamise lepingu p 2.2 kohaselt kohustus võlgnik tasuma nõude hinna 10 päeva jooksul arvates hageja poolt hinna tasumise nõude esitamisest võlgnikule. Seega esineb hageja väidetud identsetel tingimustel sõlmitud lepingutes oluline erinevus nõude hinna tasumise osas. Tegemist on nõude loovutamise lepingu kõige olulisema punktiga, mistõttu ei ole usutav, et osanikud võisid lepingud sõlmida erinevatel tingimustel. On ilmne, et hageja poolt esitatud kujul nõude loovutamise lepingut ei sõlmitud. Põhjendamatud on hageja etteheited võlgniku juhatajale XXXile - kas ta oleks pidanud hageja kui osaniku eest vormistama dokumente tagantjärele ja võtma alusetud nõuded bilanssi. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks 31.12.2006 nõude loovutamise teate AS-le Rocca al Mare Suurhall edastanud. Tegemist on ühepoolse vastuvõtmist vajava tahteavaldusega, mis jõustub kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1; Riigikohtu lahendid asjades 3-2-1-151-11, p 14, 3-2-1-50-12, 32-1-123-07, p 14). Kostja II on kindel, et hageja ei ole nõude loovutamise teadet AS-le Rocca al Mare Suurhall edastanud. Kostja II 31.12.2006 ja AS-i Go Group 31.12.2006 nõuete loovutamise teated on hageja koostatud (sisult identsed). Kostja II ja AS-i Go Group nõuete loovutamise teadete kättesaamist on AS Rocca al Mare Suurhall juhatuse liige XXX31.12.2006 kinnitanud allkirjaga, hageja teatel kinnitus puudub. Nõude põhistamiseks on asjakohatu viide ASi Rocca al Mare Suurhall 2006. a majandusaasta aruande lisas 18 sisalduvale kinnitusele. See ei tõenda, et hagejal võiks olla võlgniku vastu nõue. Majandusaasta aruande väljavõttest ei nähtu, kes on kõik seotud isikud ning kinnitus ei tõenda asjaolu, et hagejal võiks olla nõue võlgniku vastu. Väidetav 31.12.2006 leping näeb ette kirjaliku vormi olemasolu, mis tähendab, et leping peab olema alla kirjutatud mõlema osapoole poolt. Hageja ei ole nõude olemasolu ega selle loovutamist tõendanud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega, esitatud tõenditega, jätab hagi rahuldamata. Harju Maakohus kuulutas 27.01.2016 määrusega välja OÜ Pivotal pankroti. Hageja esitas nõudeavalduse OÜ Pivotal pankrotimenetluses. 26.07.2016 nõuete kaitsmise koosolekul esitasid hageja nõudele vastuväited pankrotihaldur ja Edelaraudtee AS. Hageja nõuet ei loetud tunnustatuks (I kd lk 25-27). Hageja esitas Harju Maakohtule hagi OÜ Pivotal (pankrotis) pankrotihaldur Urmas Ustavi ja Edelaraudtee ASi vastu nõude tunnustamiseks 52 936,35 euro suuruses OÜ Pivotal (pankrotis) pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p 2 sätestatud järgus. Hageja nõudeavalduse (I kd lk 22-24) kohaselt tuleneb hageja nõue võlgniku ja võlausaldaja vahel 31.12.2006 sõlmitud nõude loovutamise lepingust (I kd lk 29-30), millega võlgnik ehk OÜ Pivotal (pankrotis) omandas võlausaldajalt ehk hagejalt 828 273,97 krooni ehk 52 936,35 euro suuruse nõude AS-i Rocca al Mare Suurhall vastu. Loovutatava nõude hinnaks oli kokku 828 273,97 krooni ehk 52 936,35 eurot. Nõude omandaja OÜ Pivotal (pankrotis) kohustus nõude hinna tasuma hagejale 10 päeva jooksul alates nõude hinna tasumise nõude esitamisest OÜle Pivotal (pankrotis). Nõude loovutamisest on hageja OÜle Pivotal (pankrotis) teatanud (I kd lk 31). Nõudeavalduses (p 4) märgitu kohaselt ei ole võlgnik loovutamise lepingu p-s 2.1 kokku lepitud nõude hinda tasunud. PankrS § 42 kohaselt loetakse pankroti väljakuulutamisega kõigi

nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti; seega on loovutamise lepingust tuleneva hinna tasumise nõude tähtpäev saabunud. PankrS § 106 lg 1 kohaselt, kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisejärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. PankrS kohaselt on asjas kostjaks haldur ja/või võlausaldaja isik, kes nõudele vastu vaidles, käesoleval juhul pankrotihaldur ja Edelaraudtee AS. Väidetavalt tuleneb hageja nõue, mille ta esitas OÜ Pivotal (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustamiseks, 31.12.2006 sõlmitud nõude loovutamise lepingust. Lepingule ei ole OÜ Pivotal (pankrotis) alla kirjutanud. Hageja väitel kehtib leping suulisena. Lepingu p 6.5 kohaselt jõustub leping selle allakirjutamise momendist. Kohtu arvates ei ole eluliselt usutav, et hageja ja OÜ Pivotal (pankrotis) sõlmisid nõude loovutamise lepingu suuliselt arvestades, et lepingu projekt oli kirjalikult ettevalmistatud ja see sisaldas kokkulepet lepingu jõustumise kohta selle alla kirjutamisest. Seda, et nõuet ei loovutatud tõendab ka asjaolu, et OÜ Pivotal (pankrotis) nõude hinda hagejale ei tasunud. Väidetavalt pidi nõude omandaja tasuma nõude hinna 10 päeva jooksul nõude loovutaja poolt hinna tasumise nõude esitamisest. Nõue loovutati väidetavalt 2006. aastal. Nõude omandaja ehk OÜ Pivotal pankrot kuulutati välja 27.01.2016. Ei ole eluliselt usutav hageja poolt nõude hinna tasumise nõude esitamata jätmine rohkem kui 9 aasta jooksul. Tunnistajana ülekuulatud XXX ei mäletanud, millal ta oli OÜ Pivotal (pankrotis) juhatuse liige, antud ütluse kohaselt oli ta seda OÜ Pivotal (pankrotis) asutamisjärgselt. Tunnistaja ütluste kohaselt ei mäletanud ta ka seda, kas OÜ Pivotal (pankrotis) omandas 2006 lõpus nõudeid AS-i Rocca al Mare Suurhalli vastu ega nõude loovutamist kostja II ja Pivotal OÜ (pankrotis) vahel ja AS-i Go Grupp poolt nõuete loovutamisest OÜ-le Pivotal (pankrotis). Tunnistajale näidatud menetlusdokumentide (I kd lk 54-57 ja 58-61, 29-30, 31) kohta väitis tunnistaja, et ei mäleta, kas on neid varem näinud. Tunnistaja ütluste kohaselt ei mäleta ta asju, mis seonduvad nõuete loovutamisega hageja poolt OÜ-le Pivotal (pankrotis). Tunnistajana ülekuulatud XXX töötas oma mäletamist mööda AS-is Rocca al Mare Suurhall juhatuse liikmena vist novembrist 2008, vist kuni 2012 või 2013 olles ainus juhatuse liige. Toimiku I kd lk 122 ja lk 122 pöördel oleva tabeli kohta andis tunnistaja ütlusi, et tabelis olevad nimed „Pivotal“ ja „First Telecom Trading“ on talle tuttavad, aga ta ei saa kinnitada, et tegemist oleks võlausaldajatega, võlausaldajate koosseisu ta ei tea. Tunnistaja XXX väitis kohtuistungil, et ei mäleta, millised aktsionärid AS-ile Rocca al Mare Suurhall laenu andsid, tema mäletamist mööda OÜ Pivotal (pankrotis) andis. Toimiku I kd lk 122 ja lk 122 pöördel oleva tõendi kohta väitis tunnistaja „kui digitaalne jalajälg tõendab, et olen kirja saatnud, siis olen“ ning, et tal on raske meenutada 10-aasta vanuseid kirju. Tabeli kohta väitis tunnistaja, et tabelis olevad isikud olid AS-i Rocca al Mare Suurhall võlausaldajad ning selle kohta peaks olema lepingud. Nõuete loovutamise kohta tunnistaja teavet ei omanud. 31.12.2006 nõuete loovutamise teatel (I kd lk 61) oleva allkirja kohta kinnitas tunnistaja, et see on tema allkiri. Õige on kostjate väide, et AS-i Rocca al Mare Suurhall majandusaasta aruande saldode osas (I kd lk 33) puudub viide hagejale. Seega ei vasta tegelikkusele hageja väide, et kõikide nõuete loovutamist tõendab nimetatud majandusaasta aruanne. Kohus loeb kõiki asjaolusid ja tõendeid arvestades tõenäoliseks, et kui hageja oleks nõude loovutanud OÜ-e Pivotal (pankrotis), oleks nõude loovutamise leping sõlmitud sarnaselt teiste nõude loovutajatega (I kd lk 54-56, 57; 58-60, 61). Viidatud lepingud on OÜ Pivotal juhatuse liikmena allkirjastanud XXX. Koostatud ja allkirjastatud on ka lepingute lisadena nr 1 nõuete alusdokumentide üleandmise-vastuvõtmise aktid ning nõuete loovutamise teadete kättesaamine kinnitatud XXX allkirjadega. Hageja nõude tekkimise alusena ei ole tabel „Omaniku laenud suurhallile“ (I kd lk 122 pöördel, sama I kd lk 142 ja 142 pöördel) usaldusväärne, sellise tabeli võib koostada/ kirjutada igal ajal ükskõik kes. Puuduvad igasugused andmed selle koostaja/õigsuse kinnitaja, koostamise aja jms kohta. Hageja esitatud 06.10.2006 laenuleping tema ja AS-i Rocca al Mare Suurhall vahel ei tõenda hageja nõuet OÜ Pivotal (pankrot)

pankrotimenetluses, kuna väidetav nõue pankrotimenetluses tuleneb nõude loovutamisest. Seega ei ole asja lahendamisel oluline hageja esitatud asjatundja arvamus (I kd lk 169-170, 177-178). Tsiviilasjahind on 3500 eurot. TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus seoses hagi rahuldamata jätmisega menetluskulud hageja kanda. Menetluskulud Kostja I esitas menetluskulude nimekirja 28.11.2017 kohtuistungil (protokolli lk 2). Kostja I menetluskulud 27.11.2017 seisuga on 2621,28 eurot (sh käibemaks), mille ta palub välja mõista hagejalt ning TsMS § 177 lg 4 alusel märkida hageja kohustus maksta menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Esindaja tunnitasumäär on 96 eurot + käibemaks, kulud on seotud käesoleva tsiviilasjaga, kostja I palub kulud välja mõista käibemaksuga. Kostja I esindamiseks on esindaja teinud toiminguid 22 h 34 minuti ulatuses. Kostja I taotles menetluskulude suuruse kindlaksmääramist seoses 28.11.2018 kohtuistungiga protokolli järgi arvestades tunnitasumäära 96 eurot + käibemaks. 28.11.2018 kohtuistung kestis 1 tunni ja 35 minutit. Seega on menetluskulu suurus istungil osalemise aja eest 182,40 eurot. Kokku on kostja I menetluskulude suurus 2803,68 eurot (2621,28+182,40). Kostja II esitas menetluskulude nimekirja 16.06.2017 (I kd lk 191-193) taotleb hagejalt välja mõista menetluskuludena 2625 eurot. Kostja II esindamiseks on esindaja teinud toiminguid 21 tunni ulatuses tunnitasumääraga 125 eurot (käibemaksuta). Uue menetluskulude nimekirja esitas kostja II 09.10.2017 (II kd lk 6-8). Nimekirja kohaselt on kostja II menetluskulud 3000 eurot 24 töötunni eest kuni 10.10.2017 kohtuistungini. Kostja II taotles menetluskulude suuruse kindlaksmääramist seoses 10.10.2017 ja 28.11.2017 kohtuistungitega protokolli järgi arvestades tunnitasumäära 125 eurot arvestades 10.10.2017 istungile kulunud ajaks 1,4 tundi ja 28.11.2017 istungi aega protokolli järgi. 10.10.2017 kohtuistung kestis 1 tunni ja 25 minutit. Seega on menetluskulu suurus istungil osalemise aja eest 177,10 eurot. 28.11.2017 kohtuistung kestis 1 tunni ja 35 minutit. Seega on menetluskulu suurus istungil osalemise aja eest 197,92 eurot. Kokku on kostja II menetluskulude suurus 3375,02 eurot (3000+177,10+197,92). Hageja arvates on kostja I menetluskulud põhjendamatud. Hageja viitab PankrS § 541lg-le 1 ja § 62 lg-le 1. Haldur võib üksikute pankrotimenetlusega seotud toimingute tegemisel kasutada kolmandate isikute abi. PankrS § 62 lg 4 kohaselt maksab haldur esindajale ja abilisele tasu oma arvelt vastavalt nende omavahelisele kokkuleppele. Kostja I taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks on alusetu. Halduri poolt lepingulise esindaja kasutamine ei olnud menetluses vajalik, kuna vandeadvokaadist halduril endal on kohtus esindamiseks piisavad õigusalased teadmised ja kogemused; tegemist on halduri mugavusteenusega. Kostja I menetluskulud on selgelt ülepaisutatud, igasuguste dokumentide analüüsimisele on kulunud ebamõistlikult palju aega. Põhjendatud ajakulu on hageja arvates ca 13-14 tundi. Kostja II menetluskulude kohta hageja seisukohta ei avaldanud. TsMS § 174 lg-te 1, 2 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 järgi on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kostjad taotlevad menetlusosaliste esindajate kulude väljamõistmist hagejalt. Menetlusosaliste esindajate kulud on kohtuvälised kulud vastavalt TsMS § 144 p-le 1.

TsMS § 175 lg 1 alusel saab kohus lepingulise esindaja kulud välja mõista põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et kostja I menetluskulud on põhjendamatud tulenevalt pankrotiseadusest. Pankrotiseadus ei reguleeri kulusid seoses kohtumenetlusega. Vastavalt PankrS § 3 lg-le 2 kohaldub menetluskuludele TsMS. TsMS § 217 lg 1 alusel võib menetlusosaline menetluses osaleda isiklikult või esindaja kaudu. Kostjate esindajate tunnitasumäär vastab kohtupraktikas väljakujunenud tasumäärale. Kostjate esindajate menetlustoimingute tegemisele kulunud aeg ja toimingud ei ole ülemäärased arvestades, et hageja esitas menetluse ajal seisukohti, mida ta hagiavalduses ei olnud esitanud ning uusi tõendeid. Kostjatel oli õigus hageja seisukohtadele ja tõenditele vastata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.