Berwell Team OÜ ja Kallavere Puhkemaja OÜ avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja 1 Berwell Team OÜ (registrikood 12598250; asukoht Tallinna tn 16, Kuressaare, Saaremaa) Avaldaja 2 Kallavere Puhkemaja OÜ (registrikood 12148268; Tallinna tn 16, Kuressaare, Saaremaa) Avaldajate lepingulised esindajad vandeadvokaadid Anto Kasak ja Grete Lind (e-post: [email protected]) Puudutatud isik 1 Xxx(isikukood xxx; elukoht Xxx), volitatud esindaja xxx ja määratud esindaja riigi õigusabi korras advokaat Kalev Pihlak (e-post [email protected]) Puudutatud isik 2 Xxx(isikukood xxx; elukoht Xxx) Puudutatud isik 3 Xxx(isikukood xxx; elukoht Xxx) Puudutatud isik 4 Xxx(isikukood xxx; elukoht Xxx Puudutatud isik
Eesti Vabariik (Keskkonnaministeeriumi kaudu) Narva mnt 7a, Tallinn), volitatud esindaja Maa-amet (e-post [email protected]) Puudutatud isik 6 Jõelähtme Vallavalitsus (asukoht Postijaama tee 7, Jõelähtme küla, Harjumaa; e-post [email protected])
Asja läbivaatamine
Ärakuulamine 27.02.2017, paikvaatlus 08.05.2017
RESOLUTSIOON
Avaldus rahuldada osaliselt neljanda alternatiivnõude osas. Määrata, et registriossa nr xxx kantud kinnisasja asukohaga Harju maakond, Xxxigakordsel omanikul on tähtajatu juurdepääs avalikult kasutatavalt xxx teelt üle kinnisasja, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr xxx asukohaga Harju maakond, Xxx kinnisasja keskelt ja üle kinnisasja, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr xxx asukohaga Harju maakond, Xxx järgmistel tingimustel:
2.1 määrata juurdepääs üle Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr xxx ja registriossa nr xxx kantud kinnisasjade alates xx kuni Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr xxx kantud kinnisasja piirini; 2.2 juurdepääsuteed võivad kasutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr xxx kantud kinnistule pääsemiseks ja sealt lahkumiseks: Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr xxx kantud igakordsed kinnistu omanikud; Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr xxx kantud igakordsed hoonestusõiguse omanikud; jalakäijad, kergliiklusvahendid ja sõiduautod ööpäevaringselt, igapäevaselt ning tähtajatult; kinnistu teenindamiseks ja ehitamiseks vajalikud liiklusvahendid (prügivedu, raskeveokid jne) igapäevaselt ajavahemikul 6.00 kuni 23.00. 2.3 juurdepääsutee pikkus on ca 490 m ja laius 4 meetrit; 2.4 juurdepääs kulgeb vastavalt kohtumääruse lisaks oleval plaanil punaselt märgitud alal; 2.5 kohustada valitseva kinnisasja omanikku (registriossa nr xxx) ehitama välja juurdepääsu tee üle xxx kinnistu alates xxx kinnistul lõppevast teest kuni registriossa nr xxx kantud kinnisasjani; 2.6 jätta kõik Xxx kinnistul seoses tee ehitamise, parandustööde, korrashoiu ja hooldusega seotud kulud avaldajate kanda: 2.7 valitseva kinnisasja (registriosa nr xxx) igakordne omanik on kohustatud juurdepääsuõiguse eest tasuma koormatava kinnisasja (registriosa nr xxx) igakordsele omanikule 14 eurot aastas alates juurdepääsu määrava määruse jõustumisest. Tasu tuleb maksta iga kalendriaasta eest ette. Juurdepääsu määrava kohtumääruse jõustumise aasta eest tuleb maksta osas, mis vastab jõustumisest aasta lõpuni jäävale ajale ja see tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates määruse jõustumisest; 2.8 valitseva kinnisasja (registriosa nr xxx) igakordne omanik on kohustatud juurdepääsuõiguse eest tasuma koormatava kinnisasja (registriosa nr xxx) igakordsele omanikule 100,25 eurot aastas alates juurdepääsu määrava määruse jõustumisest. Tasu tuleb maksta iga kalendriaasta eest ette. Juurdepääsu määrava kohtumääruse jõustumise aasta eest tuleb maksta osas, mis vastab jõustumisest aasta lõpuni jäävale ajale ja see tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates määruse jõustumisest.
3.Tuvastada Eesti Vabariigi kohustus nõusoleku andmiseks märkuse kandmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr xxx kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr. xxx kantud kinnistule juurdepääsuõiguse ja selle tingimuste kohta vastavalt käesolevas kohtuasjas tehtavale kohtulahendile ning asendada Eesti Vabariigi nõusolek (tahteavaldus) kohtulahendiga.
4.Tuvastada Xxx(isikukood xxx) kohustus nõusoleku andmiseks märkuse kandmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr xxx kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr xxx kantud kinnistule juurdepääsuõiguse ja selle tingimuste kohta vastavalt käesolevas kohtuasjas tehtavale kohtulahendile ning asendada Xxx(isikukood xxx) nõusolek (tahteavaldus) kohtulahendiga.
5.Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
6.Jätta puudutatud isiku 1 xxx riigi õigusabikulu riigi kanda.
7.Kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest.
8.Lisada kohtumäärusele selle lahutamatu osana juurdepääsu skeem xxxkinnistule (lisa 1). Edasikaebamise kord ja tähtaeg Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot. Asjaolud ja avaldaja nõue
1.Berwell Team OÜ (edaspidi avaldaja 1) on alates 22.04.2015 kinnistu asukohaga Xxx(edaspidi Xxx) omanik. Xxxle on seatud hoonestusõigus Kallavere Puhkemaja OÜ (edaspidi avaldaja 2) kasuks. Xxx on käesoleval ajal hoonestamata, kuid kinnistule on väljastatud ehitusluba ning plaanitakse esimesel võimalusel alustada ehitustöid igapäevaselt kasutatava hoone ehitamiseks. Xxxl puudub ligipääs avalikult kasutatavale teele.
2.Avaldaja palub kohtul kaaluda järgmisi juurdepääsu variante: 2.1 üle Xxx kinnistu (registriosa nr xxx), mille omanikuks on Xxx. Ligipääs on tähistatud hagiavalduse lisas 3.
2.2 üle Xxx kinnistu (registriosa nr xxx), mille omanikuks on Xxxja üle Xxx kinnistu (registriosa nr xxx), mille omanik on Xxx. Ligipääs on tähistatud hagiavalduse lisas 5 (I alternatiiv). 2.3 üle Xxx kinnistu (registriosa nr xxx), mille omanikuks on Xxxja üle Xxx kinnistu, mille omanik on Xxx. Ligipääs on tähistatud 17.08.2017 seisukohas (II alternatiiv). 2.4 üle Xxx(registriosa nr), mille omanik on Xxx, üle Xxx(registriosa nr xxx), Xxx(registriosa nr xxx) ja Xxx(registriosa nr xxx) kinnistute, mis kõik kuuluvad Xxx. Ligipääs on tähistatud hagiavalduse lisas 7 (alternatiiv III). 2.5 üle Xxx (registriosa nr xxx), mille omanikuks on Eesti Vabariik Keskkonnaministeeriumi kaudu, ja üle Xxxkinnistu (registriosa nr xxx), mille omanik on Xxx. Ligipääs on tähistatud hagiavalduse lisas 12 (alternatiiv IV).
3.Avaldajad leiavad, et ligipääs avaldaja kinnistule on kõige mõistlikum ja vähemkulukam üle Xxx kinnistu. Juurdepääsutee rajamine üle Xxx kinnistu on maakorralduslikult võimalik ning ehitustehniliselt kõige lihtsamini teostatav lahendus, võrreldes paikvaatlusel teiste uuritud võimalike ligipääsudega. Nimelt kasutataks avaldajate kinnistuni pääsemiseks juba olemasolevat teed, Xxx kinnistule oleks vajalik teed rajada ca 5-6m ulatuses, kusjuures Xxx kinnistult ei ole vajalik puid langetada. Võimalikud mahavõetavad puud jäävad avaldajate kinnistule. Paikvaatlusel tuvastati avaldaja kinnistul soine pinnas, kuid nimetatu ei oma juurdepääsu määramisel tähtsust, sest juurdepääsu asukoht avalikule teele ei sõltu avaldaja enda kinnistu pinnasest.
4.Xxx kinnistul olevat teed kasutab nii Xxx kinnistu omanik ise kui ka naaberkinnistu Xxx omanik. Juurdepääsutee rajamine üle Xxx kinnistu on ehitusmaksumuselt kõige soodsam viis, sest Xxx kinnistul asub avaldaja kinnistule lähim juurdepääsutee. Teed on vajalik rajada 5-6m ulatuses, samal ajal, kui üle teiste kinnistute tuleks teed rajada kordades pikemalt, sh tuleks tõenäoliselt langetada puid, teha pinnasetöid. Juurdepääsu tee rajamine üle Xxx kinnistu puudutab ainult ühe kinnistu omaniku huve, st avalikule teele jõudmiseks tuleb läbida ainult üks kinnistu. Teiste teoreetiliste variantide puhul tuleks läbida vähemalt kahte kinnistut,
mistõttu oleks koormatud mitu kinnistut. Xxx kinnistul asuvad hooned tee lõpus (üle teiste kinnistute juurdepääsu määramisel asuvad hooned juurdepääsule lähemal), mistõttu avaldaja kinnistule suunduvad liiklusvahendid ei häiri oma võimaliku müraga vms viisil Xxx kinnistu omanikku. Lisaks on oluline välja tuua, et võimaliku rajatava tee alla jääv maa-ala ei ole kasutuses muudel eesmärkidel.
5.Avaldajad leiavad, et ehitustehniliselt ja maakorralduslikult on mõistlik rajada juurdepääsu ka üle Xxx kinnistu p-s 2.3. märgitud viisil (II alternatiiv). Nimelt on kuni Xxx kinnistuni olemas tee, puuduvad muud asjaolud, mis takistaksid Xxxni juurdepääsu rajamist (nt puud, aed vms), juurdepääs asuks piisavalt kaugel Xxx ja Xxx kinnistu hoonetest, mistõttu ligipääs kinnistutel tegevust ei häiriks. Avaldajad paluvad kohtul määrata, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx sisse kantud kinnistu asukohaga Harju maakond, Xxxigakordsel omanikul, igakordsel hoonestusõiguse omanikul ja neilt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada igal ajal nii jalgsi kui ka igat liiki transpordivahenditega (v.a. kinnistul ehitamiseks vajalikud liiklusvahendid, kellel on õigus kasutada juurdepääsu ajavahemikul 6.00-23.00) kohtu poolt määratud juurdepääsu. Avaldajad on märkinud 11.04.2016 resolutsiooni ka juurdepääsu tee võimalikud laiused, kuid avaldajad on nõus juurdepääsu laiusega, mis vastab paikvaatlusel tuvastatud olemasolevate juurdepääsude laiusele, so 2,9-3m. Avaldajad paluvad määrata iga-aastane tasu mõistlikus suuruses. Juhul, kui kohus arvestab hüvitise määramisel koormatava kinnistu maamaksu ja korrashoiukulusid, siis paluvad avaldajad hüvitis määrata proportsionaalselt. Puudutatud isiku 1 Xxxe seisukoht
6.Puudutatud isik 1 leiab, et ei ole põhjendatud juurdepääsu määramine üle Xxx kinnistu, arvestades varasemaid planeeringuid ning piirkonna tuleviku perspektiivi ja sellest tulenevat puudutatud isikute õigustatud huvi. Põhjendatud on antud juhul juurdepääsu määramine üle Xxx ja Xxxkinnistute. Jõleähtme Vallavolikogu 30.10.2007 otsusega nr 279 on kehtestatud Xxxdetailplaneering. Otsuses on viidatud ka 14.08.2007 lepingule nr 248/07 ja sellest tulenevalt arendaja Xxxkohustusele tagada detailplaneeringu järgsete teede väljaehitamine. Seejuures on Xxxe volitatud esindajale Xxx) Jõelähtme valla poolt väidetud, et nimetatud leping endiselt kehtib. Lepingu p 3.1.1 alusel on Xxxkohustatud detailplaneeringule vastavalt projekteerima ja välja ehitama tolmuvabad mustkattega teed, kergliiklusteed ja juurdepääsuteed koos haljastusega.
7.Kaarli kinnistu detailplaneeringu põhijooniselt nähtuvalt on ettenähtud rajada Xxxkinnistule sõidutee Xxx teelt kuni Xxx kinnistuni. Lisaks on Jõelähtme Vallavolikogu 30.10.2007 otsuse nr 279 seletuskirjas selgitatud: „Maaüksusest lõigatakse välja juurdepääsutee krundid, mis antakse üle vallale. Juurdepääsuteed on planeeritud selliselt, et tagatakse juurdepääsud naaberkinnistutele”. Planeeritud teede transpordimaa laius 10 m. Ühendustee teemaast 4m laiune riba kuulub Kaarli 1 kinnistu koosseisu. Siseteedel on jäetud võimalus juurdepääsudeks naaberkinnistutele. Sõiduteed on ette nähtud asfalt-või muu tolmuvabakattega teeks. Siseteedele planeeritakse avalik kasutus”. Lisaks nähtub Jõelähtme Vallavalitsuse joonistelt Kaarli kinnistu detailplaneeringu juures, et Xxxkinnistule rajatava sõidutee jätkuna on planeeritud juurdepääs ka avaldajate Xxx, varasema nimega Xxx, kinnistule. Jõelähtme Vallavalitsuse 17.01.2008 korraldusega nr 23 algatati Xxx (praegune Xxx) kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamine, mille üheks ülesandeks oli lahendada juurdepääsud planeeritavatele aladele kooskõlas kehtestatud Kaarli kinnistu detailplaneeringuga. Varasemaid planeeringuid ja kavatsusi arvestades on selgelt kujunenud õigustatud ootus, et juurdepääsutee Xxxle rajatakse üle Xxx ja Xxxkinnistute, ning juurdepääsu määramine üle Xxx kinnistu ei ole kuidagi õigustatud.
8.XxxXxxkinnistu omanikuna peab olema arvestanud, et Xxxon ettenähtud juurdepääsuteeks naaberkinnistutele. Samuti on eelduslikult ka Eesti Vabariigi poolt arvestatud, et Xxx kinnistule tuleb avalikult kasutatav tee. Lisaks on antud juhul põhjendatud eelistada üksikisiku huvi oma
vähest omandit vabalt ja kitsendusteta vallata, kasutada ja käsutada riigi võimalikele huvidele seoses ühe kasutult seisva maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistuga.
9.Xxxe kavatsus on Xxx kinnistu pärandada oma tütrele, kellel oleks tõenäoliselt kõige otstarbekam kinnistu jagada ning endale mittevajalikus ulatuses osade kaupa võõrandada. See plaan oleks oluliselt häiritud, kui Xxx igakordse omaniku jaoks peaks hoidma alles praegust pinnasteed, mida Xxxei ole rajanud püsivaks teeks. Kindlasti ei sobi kõnealune tee otstarbeks, milleks avaldajad seda soovivad, ning puudub avaldajate nõutud 4,2-meetrine teelaius. Puudutatud isik 1 hinnangul ei ole avaldajad tegutsenud ka oodatava heausksusega. Juurdepääsu üle Xxx kinnistu asuti taotlema alles tükk aega pärast seda, kui oli juba planeeritud juurdepääsutee ehitatavale hoonele üle Xxx kinnistu ning selle arvestusega ka ehitusluba kätte saadud.
10.Kohus kuulas 08.05.2017 toimunud paikvaatlusel isiklikult ära Xxxe. Xxxavaldas kohtule, et tegi tee enda jaoks. Ta on täiesti vastu sellele lahendusele. Tee segaks 100% tema tegemisi, tal on enda plaanid. 4,2 m laiune tee rikub kinnistu ära. Puudutatud isiku 2 Xxxseisukoht
11.Puudutatud isik 2 avaldas kohtule 27.02.2017 toimunud ärakuulamisel, et osaliselt üle tema kinnistu juurdepääsu määramisel peab ta enda kinnistu pooleks lõikama. Sobib kas avaldajate poolt eelistatud variant üle Xxx kinnistu või Xxx1. või 4. variant. Puudutatud isikul 2 on plaanis kinnistule ehitada veel üks maja. Puudutatud isiku 3 Xxxseisukoht
12.27.02.2017 toimunud ärakuulamisel avaldas Xxxkohtule, et tema on 2. variandile vastu. See läheb puudutatud isiku 2 maja kõrvalt, õunapuu aiast läbi. Neljas variant on kõige mõistlikum, nii nagu kunagi on mõeldud see teha. Peale seda peaks puudutatud isik 2. teed hooldama, et avaldajate firma saaks sealt sõita. Puudutatud isiku 4 Xxxseisukoht
13.Puudutatud isik 4 on nõus 1. või 4. variandiga. 3. variant ei sobi, sest seal müüakse maad ja maja asub väga lähedal kinnistu piirile. Tee oleks väga keerulise kujuga ja läheks läbi võõraste hoovide. Puudutatud isik 5 Eesti Vabariik (Keskkonnaministeeriumi kaudu) volitatud esindaja Maa-ameti seisukoht
14.Maa-amet on 12.05.2016 seisukohal, et maakorralduslikult on kõige otstarbekam rajada juurdepääs Xxxlt Xxx teele üle puudutatud isikule 1 kuuluva Xxx kinnistu. Selle lahenduse kohaselt saaks suuremas osas kasutada Xxx kinnistul juba olemasolevat teed ja olemasolevalt teelt tuleks rajada väike osa teed juurde. Juurdepääs üle Xxx kinnistu oleks kõige lühem Xxx teeni. Selline lahendus koormaks kõige vähem puudutatud isikute huve. Xxx kinnistu on 100% maatulundusmaa sihtotstarbega. Maa-ameti kaardikeskusest nähtub, et Xxxkinnistul asub tee ainult osaliselt ning seega tuleks selle lahenduse kohaselt rajada tee olemasolev tee lõpust kuni riigi kinnistuni ja sealt omakorda üle riigi kinnistu Xxxni. Lisaks tuleks tee rajamiseks võtta maha puid ning tegemist oleks esitatud lahendusest kõige pikema juurdepääsuteega. Juurdepääsu tee kogupikkus oleks üle 250 meetri.
15.Maa-amet leiab kohtule 18.08.2017 esitatud seisukohas, et maakorralduslikult on kõige otstarbekam rajada juurdepääs Xxxlt Xxx teele üle puudutatud isikule 1 kuuluva Xxx kinnistu. Juurdepääs Xxx teele on kõige lühem üle Xxx kinnistu ja koormab kõige vähem puudutatud isikute huve. Juurdepääs üle riigile kuuluva Xxx kinnistu lõunaserva ja puudutatud isikule 4 kuuluva Xxxkinnistu oleks kogupikkusega üle 250 meetri ning tooks kaasa vajaduse võtta maha ka puid ja eemaldada osaliselt kiviaed. Tee on välja ehitamata ning seda tuleks hakata alles rajama. Puudutatud isik 5 palub mitte määrata juurdepääsud ja servituuti Liblika kinnisasja
kasuks üle riigile kuuluva Xxx kinnistu. Puudutatud isik 5 on seisukohal, et juhul, kui kohus määrab juurdepääsu üle riigile kuuluva Xxx kinnistu, tuleb juurdepääs määrata mitte Xxx kinnisasja lõunapoolsest küljest, vaid Xxx kinnisasja keskelt ehk kõne alla tuleb puudutatud isiku 4 poolt paikvaatluse käigus pakutud teine lisavariant, s.o põhjapoolsem juurdepääs. Juurdepääsutee kogupikkus on umbes 490 meetrit, millest on täiesti välja ehitamata ligikaudu 200 meetrit ning rajatav tee poolitaks riigile kuuluva kinnisasja kaheks, mis võib mõjutada kinnisasja turuväärtust.
16.Teisalt aga võimaldab nimetatud juurdepääs riigil vajadusel tulevikus Xxx kinnisasja hõlpsamini jagada selliselt, et juurdepäästee võimaldaks juurdepääsu mõlemale moodustatavale kinnisasjale. Lõunapoolne juurdepääsutee seda ei võimaldaks. 28.03.2017 koostatud hindamisaruande nr 7 kohaselt on servituuditasu lõunapoolse juurdepääsu eest 14 eurot aastas (nii 4-meetrise kui ka 4,2-meetri laiuse servituudiala korral). Maa-amet koostas puudutatud isiku 4 poolt paikvaatluse käigus pakutud teise lisavariandi ehk põhjapoolse juurdepääsutee kohta 14.08.2017 hindamisaruande nr 7-1/17/13536 , mille kohaselt on 4 meetri laiuse juurdepääsutee puhul servituuditasu 14 eurot aastas. Kui avaldaja vajab juurdepääsuteed laiusega 4,2 meetrit, on aastaseks servituuditasuks 15 eurot. Juhul, kui kohus otsustab määrata servituudi üle riigile kuuluva Xxx kinnisasja, peab RVS § 18 lõike 5 kohaselt riigivara valitseja kasutuslepingus sätestama, et asjaga seotud kõrvalkulud, maksud ja koormised katab kasutaja proportsionaalselt kasutusõiguse ulatusega, või arvestama nimetatud kuludega kasutustasu kujundamisel. Maa-ameti koostatud hindamisaruannetes on kasutustasude määramisel arvestatud maamaksuga kasutusse antava maa-ala eest, kuid valitseva kinnisasja omanikul tuleb tasuda kõik muud Xxx kinnisasjal lasuvad avalik-õiguslikud koormatised ja kõik muud Xxx kinnisasjaga seoses tasumisele kuuluvad maksud ning teeniva kinnisasjaga seotud muud maksed, lõivud ja ekspluateerimiskulud. Juurdepääsutee tuleb välja ehitada valitseva kinnisasja omanikul ning kõik kulutused seoses tee ehitamise, parandustööde, korrahoidu ja hooldusega peab kandma samuti valitseva kinnisasja omanik. Riigile kuuluv Xxx kinnisasi asub Maardu aluskorra ehituskivi maardla alal. Juhul, kui maardla alal on kavas kaevandama hakata, siis tehakse seda tõenäoliselt allmaakaevandamise meetodil. Seetõttu võib kitsendusteta riigimaa osutuda vajalikuks, kui allmaakaevanduse tarbeks tekib tulevikus vajadus rajada maapealne teenindusmaa. Jõelähtme Vallavalitsuse sisukoht
17.Jõelähtme Vallavalitsus leiab, et juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatavate kinnisasjade omanike huvidega. Käesoleval juhul oleks mõistlik juurdepääs tagada läbi Xxx kinnistu, mille tulemusel saaks vältida elamumaa sihtotstarbega kinnistute läbimist ja suures osas on võimalik kasutada juba olemasolevat teed. Juurdepääsu määramine suures osas mööda maatulundusmaal olemasolevat ja kasutatavat teed on vähem koormavam, kui elamumaa otstarbega kinnistutele, kus elatakse, uue juurdepääsu tee rajamine. Kusjuures Xxx kinnistul kulgeks juurdepääsu tee vahetult elamu kõrvalt ning mõjutaks kõige otsesemalt privaatsust ja kodupuutumatust. Xxx kinnistut läbiva juurdepääsu korral on puudutatud kõigest üks kinnistu võrreldes alternatiivsete juurdepääsu võimalustega, kus puudutatud kinnistute ja isikute arv on kaks kuni neli. Juurdepääsu rajamisel üle maatulundusmaa sihtotstarbega Xxx kinnistu on võimalik suures osas kasutada juba ajalooliselt olemasolevat teed ning uue täiendava tee pikkus, mis on vaja ehitada, jääks alla 10m. Samal ajal kui rajada juurdepääs üle Xxx maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistu, tuleks ehitamist vajav uus tee kordades pikem. See omakorda tähendaks kordades suuremaid kulutusi tee rajamiseks võrreldes Xxx kinnistule rajatava uue tee maksumusega. Samuti kaasneb tee rajamisega Xxx kinnistule võrreldes Xxx kinnistuga kordades suurem kahju keskkonnale, sest tee ehitamisel tuleb langetada puid. Menetluse käik
18.Kohus uuendas 15.09.2017 määrusega käesoleva tsiviilasja menetluse, tühistas lahendi teatavaks tegemise aja 15.09.2017 ning andis menetlusosalistele tähtaja seisukohtade
esitamiseks. Kohus tühistas kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise aja 15.09.2017 ning märkis ühtlasi, et teatab uue kohtulahendi teatavaks tegemise aja, siis kui asjas on välja selgitatud kõik tähtsust omavad asjaolud.
19.Kohus kaasas 25.01.2018 määrusega käesoleva tsiviilasja menetlusse puudutatud isikuna Kaarli 1 kinnisasja asukohaga Kaarli, Kallavere küla, Jõelähtme vald, Harjumaa (registriosa nr xxx omaniku xxx (isikukood xxx). Kohus andis puudutatud isikule Xxxtähtaja esitada juurdepääsutee määramise viiside osas kohtule kirjalik seisukoht 20 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest. Puudutatud isik Xxxsai 25.01.2018 kohtumääruse kätte 19.03.2018. Puudutatud isik Xxxkohtu poolt määratud tähtajaks enda seisukohta kohtule ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused
20.Kohus, tutvunud menetlusosaliste väidete ja asjas esitatud tõenditega ning kaaludes kõigi menetlusosaliste huve, korraldades 27.02.2017 avaldaja ja puudutatud isikute ärakuulamise ning 08.05.2017 paikvaatluse, leiab, et avaldus juurdepääsu nõudes tuleb rahuldada avaldajate poolt kohtule 17.08.2017 menetlusdokumendis esitatud 4 alternatiivi osas. Kohus määrab esmalt kindlaks juurdepääsu asukoha, seejärel juurdepääsu kasutamise tingimused ning lõpuks tasu juurdepääsu kasutamise eest.
21.Avalduse õiguslik alus on asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1, mille kohaselt omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Riigikohtu praktika kohaselt on avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega (vt nt Riigikohtu otsused nr 3-2-1-41-08, p 20; 3-2-1-48-10, p 22 ja Riigikohtu määrus nr 3-2-1-170-12, p 9). Lisaks ei tohi esineda olukorda, mille puhul nõude esitamine on välistatud lg-te 2 ja 3 kohaselt. AÕS § 156 lg 2 alusel, kui kinnisasja osalise võõrandamise tagajärjel võõrandatud või allesjäänud osa kaotab ühenduse avalikult kasutatava teega, peab selle osa omanik, mille kaudu ühendus seni toimus, võimaldama teise osa omanikul ühendust pidada oma kinnisasja kaudu käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tingimustel. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kinnisasja omanikul ei ole õigust juurdepääsu nõuda, kui senine ühendus avalikult kasutatava teega või kinnisasja osade vahel on katkenud tema tahtel. Menetlusosalised ei ole toonud esile ja kohus ei ole ka tuvastanud asjaolusid, mis annaksid alust kohaldada AÕS § 156 lg 2 või 3.
22.Kohtule esitatud kinnistusosakonna registrikaardist nähtuvalt kuulub avaldajale Xxx kinnistu asukohaga Xxx(registriosa nr xxx) (tl 9). Nimetatud kinnistule on seatud hoonestusõigus Kallavere Puhkemaja OÜ (registrikood 12148268, edaspidi hoonestaja) kasuks (tl 9). Kohus tuvastas 08.05.2017 toimunud paikvaatluse käigus, et Xxx kinnistult puudub ligipääs oma kinnistult avalikult kasutatavale Xxx teele. Eeltoodust tulenevalt on tuvastamist leidnud, et avaldajatel puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele oma kinnistult.
23.Kohus peab juurdepääsu määramisel kaaluma kõiki võimalikke variante ning valima eelkõige sellise, mis puudutatud isikuid võimalikult vähe koormab. TsMS § 477 lg 5 sätestab, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. PS § 32 kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Riigikohus on lahendis 3-2-1-48-10, p-is 23 märkinud, et vaidlus kinnisasjale juurdepääsuõiguse tagamiseks tuleb lahendada poolte huvide kaalumise teel. Riigikohus on märkinud, et juurdepääsuõigus sisaldab eelduslikult õigust kasutada teed
jalgsi liikumiseks. Autoga juurdepääs ei pea olema igal juhul tagatud, kuid elamiseks kasutatava kinnisasja puhul peab vähemalt üks autoga juurdepääsu võimalus olema (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-58-05, p 22). Kuivõrd käesoleval ajal puuduvad kinnistul hooned ja hoonestaja soovib kinnistul alustada esimesel võimalusel ehitustöid, siis on vajalik avalikult kasutatavalt teelt juurdepääs liiklusvahendiga.
24.Avaldaja leiab, et kõige mõistlikum ja vähekulukam on juurdepääs avalikult kasutatavale Xxx teele üle Xxx kinnistu, kuna juurdepääsu rajamine on maakorralduslikult võimalik ning ehitustehniliselt kõige lihtsamini teostatav lahendus. Teed on vaja rajada ca 5-6m ulatuses ning Xxx kinnistult ei ole vaja puid langetada. Võimalikud mahavõetavad puud jäävad avaldaja kinnistule. Avaldajad märgivad ka, et avaldaja kinnistu soine pinnas ei oma juurdepääsu määramisel tähtsust, sest juurdepääsu asukoht avalikule teele ei sõltu avaldaja enda pinnasest. Puudutatud isik 1 vaidleb nimetatule vastu.
25.Kohus vaatles 08.05.2017 toimunud paikvaatlusel nimetatud kinnisasju ning veendus vaatluse tulemusel järgmistes asjaoludes. Xxx kinnistul on kruusakattega tee, laiusega 2,9-3 m, millel on võimalik liikuda nii jalgsi kui sõiduautoga. Tee rajamiseks tuleb avaldaja kinnistul maha võtta puid, samuti tuvastas kohus avaldaja kinnistul soise pinnase. Xxx kinnistul on muru/kruusakattega tee laiusega 2,3 m. Tee on läbitav sõiduautoga. Juurdepääsu saamiseks tuleb müür lammutada, tee läheks kohe elumaja kõrvalt ning kinnistul tuleks maha võtta 1 kuusk, 1 elupuu, 6 viljapuud ja 3 tikripõõsast. Samuti tuleb võrkaed maha võtta. Kohus vaatles avaldaja soovil ka lisavarianti Xxx kinnistul, mille kohta puudutatud isik 3 avaldas, et see maa on mõeldud tema pojale ja poeg kavatseb sinna maja ehitada. Kohus tuvastas, et Xxx kinnistu ja avaldaja kinnistu vahel on võsas tiik/märgala. Xxx5, Xxx3, Xxxja Xxxkinnistute osas on xxx teel kruusakattega tee, mille sissesõidu laius on 4,5 m ja tee laius 3,10 m. Xxxosas kavatseb puudutatud isik ehitada pojale maja. Xxx kinnistul tee puudub, pinnas on liivane, piiriks on kiviaed ning puud tuleb maha võtta.
26.Kohus ei pea mõistlikuks juurdepääsu määramist avaldaja poolt pakutud viisil üle Xxx kinnistu. Avaldaja, maa-amet ning Jõelähtme Vallavalitsuse seisukohtades välja toodud põhjendus, et nimetatud juurdepääs on kõige lühem, ei saa olla argumendiks juurdepääsu määramisel. Ka ei nõustu kohus menetlusosaliste seisukohaga, et Xxx juurdepääs koormab kõige vähem puudutatud isikute huve. Riigikohtu korduvalt väljendatud seisukoha kohaselt tuleb vaidlus kinnisasjale juurdepääsuõiguse tagamiseks lahendada poolte huvide kaalumise teel (vt nt lahend nr 3-2-1-170-12, p 9). Huvide kaalumisel ei ole määrav, kui mitut kinnisasja juurdepääsutee läbib. Xxxon tee rajamisele vastu, kuna see segab tema plaane. Ta kavatseb kinnistu pärandada oma tütrele, kellel oleks tõenäoliselt kõige otstarbekam kinnistu jagada. Paikvaatlusel tuvastatu kohaselt ei sobi kohtu hinnangul Xxx kinnistule viiv tee liiklemiseks raskeveokitele. Avaldaja on 17.08.2017 seisukohas nõus juurdepääsu laiusega, mis vastab paikvaatlusel tuvastatud olemasolevate juurdepääsude laiusele 2,9-3 m. Kohus möönab, et Xxx kinnistu puudutab ainult ühe kinnistu omaniku huve, teiste variantide puhul tuleks läbida vähemalt kahte kinnistut, kuid kohtu hinnangul riivaks juurdepääsu määramine üle Xxx kinnistu põhjendamatult puudutatud isiku 1 huve. Avaldaja ei ole ka tõendanud, et tegemist oleks ajaloolise teega. Avaldajatele juurdepääsutee määramine üle puudutatud 1 kinnistu kahjustab puudutatud 1 isiku huve, kuna piirab tema omandit vabalt kasutada ja käsutada.
27.Kohtu hinnangul ei ole vähe tähtis asjaolu, et avaldaja kinnistul on Xxx poolt minnes soine pinnas. Avaldaja 1 leiab, et juurdepääsu asukoht ei sõltu avaldaja enda kinnistu pinnasest. Kohus nimetatuga ei nõustu. Kohus peab olema juurdepääsu määramisel kindel, et ka juhul, kui kohus määrab juurdepääsu üle Xxx kinnistu, et sealt edasi on avaldaja 1 kinnistul maakorralduslikult üldse võimalik teed rajada. Avaldajad ei ole tõendanud, et pinnase täitmisega on võimalik soisele pinnasele teed rajada. Samuti tuleb avaldaja kinnistul maha võtta puid (avaldaja hinnangul võsa). Õiguskirjanduse kohaselt ei ole juurdepääsu maakorraldusliku võimalikkuse eelduseks otseselt ühegi haldusaktiga määratud tingimused, st juurdepääsu õiguse
teostamise eelduseks ei ole (detail)planeeringu kehtestamine. Kõiki asjaolusid arvestades peab olema piisavalt selge, et kõnealusest kohast pääseb läbi või, et tee rajamine sinna on võimalik. Seega ei pea olema tegemist olemasoleva teega, vajadusel tuleb see rajada. (vt Asjaõigusseadus I, kommenteeritud väljaanne, 2014, § 156 komm 3.1.4, lk 603). Kohus tuvastas ka paikvaatlusel, et olemasolev tee on 2,9-3 m lai ja on läbitav jalgsi ja sõiduautodega. Kohtu hinnangul ei ole olemasolev tee läbitav raskeveokitega ning juurdepääsu määrmaise korral üle Xxx kinnistu tuleks teed ümber ehitada.
28.Riigikohtu korduvalt väljendatud arvamuse kohaselt tuleb vaidlus kinnisasjale juurdepääsuõiguse tagamiseks lahendada poolte huvide kaalumise teel. Huvide kaalumisel ei ole määrav, kui mitut kinnisasja juurdepääsutee läbib. Olenevalt kinnisasja suurusest, tee ja hoonete asukohast sellel ja teistest asjaoludest võib juurdepääs üle suurema arvu kinnisasjade olla nende omanikel vähem koormavam, kui juurdepääs üle väiksema arvu kinnisasjade nende omanikele (vt Riigikohtu määrused nr 3-2-145-04, p 16 ja 3-2-1-170-12, p 4 ja 9). Kohus arvestab käesoleva vaidluse lahendamisel kõiki võimalikke juurdepääsu alternatiive. Kohus leiab, et kõige vähem koormavam ja mõistlikum juurdepääs on määrata avaldajale juurdepääs neljanda alternatiivi järgi. Kohus märgib ka, et riigikohus on leidnud, et AÕS § 156 lg-te 1 ja 2 järgi ei eelda juurdepääsu määramise nõude rahuldamine, et taotletud juurdepääsu asukohas juba paikneks tee. Juurdepääsu määramine ise võib olla alles tee rajamise aluseks (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-10, p 31 ja määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-180-15, p 50). Seega ei saa avaldaja tugineda vastuväidetele, et tee ei ole valmis või kohane.
29.Kohtu hinnangul ei ole vähetähtis ka asjaolu, et Jõelähtme Vallavolikogu 30.10.2007 otsusega nr 279 on kehtestatud Xxxdetailplaneering (tl 69, II kd). Nimetatud otsuses on viidatud 14.08.2007 lepingule nr 248/07. Lepingu nr DP-248/07 kohaselt kohustub arendaja (Xxx) projekteerima ja välja ehitama tolmuvabad mustkattega teed, kergliiklusteed ja juurdepääsud koos haljastuseega vastavalt projektile (tl 70-71, II kd). Leping on käesoleval ajal kehtiv.Xxxkinnistu detailplaneeringu põhijooniselt nähtuvalt on ettenähtud rajada Xxxkinnistule sõidutee Xxx teelt kuni Xxx kinnistuni. Jõelähtme Vallavalitsuse jooniselt nähtuvalt, mis on Xxxkinnistu detailplaneeringu juures, on Xxxkinnistule rajatava sõidutee jätkuna planeeritud juurdepääs ka avaldajate kinnistule (tl 79, II kd). Jõelähtme Vallavalitsuse 17.01.2008 korraldusega nr 23 algatati Xxx (praegune Xxx) kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamine, mille üheks ülesandeks oli lahendada juurdepääsud planeeritavatele aladele kooskõlas kehtestatud Xxxkinnistu detailplaneeringuga. Detailplaneeringu olemasolul tuleb arvestada, et talumiskohustuse seisukohalt ei ole see seadusjärgne kitsendus, samas võib siiski eeldada, et kui detailplaneeringus on konkreetses kohas juurdepääs ette nähtud, siis on see ka maakorralduslikult parim võimalus (Asjaõigusseadus I kommenteeritud väljaanne, § 156 komm 3.1.4, lk 603).
30.Kohus nõustub puudutatud isiku 1 seisukohaga, et kui piirkonda on arvestatud lähitulevikus veel hoonestust, ei ole puudutatud isik 1 hinnangul millegagi põhjendatud toetada lahendust, mis lahendaks ainult ühe kinnistu juurdepääsu avalikult kasutatavale teele. Xxxkinnistu omanik on nõus juurdepääsu määramisega üle tema kinnistu. Samuti on ta kinnistu omanikuna arvestanud, et Xxxon ettenähtud juurdepääsuks naaberkinnistutele. Xxxsihtotstarve on 100% transpordimaa. Eelduslikult on ka Eesti Vabariik arvestanud, et Xxx kinnistule tuleb avalikult kasutatav tee. Kohus leiab, et antud juhul on põhjendatud eelistada üksikisiku ehk puudutatud isiku 1 huvi oma omandit vabalt ja kitsendusteta vallata, kasutada ja käsutada riigi huvidele seoses ühe seisva maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistuga. Kohus leiab, et juurdepääsu määramisel üle Xxx kinnistu tuleb seda teha Xxx kinnistu keskelt, so põhjapoolsem juurdepääs. Juurdepääsu tee kogupikkuseks tuleb umbes 490 meetrit ning välja ehitamata on ligikaudu 200 meetrit. Kohtu hinnangul ei takista juurdepääsu määramist üle Xxx kinnistu ka kinnistu paiknemine Maardu aluskorra ehituskivi maardla alal. Maa-amet ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et kaevandamine oleks tõenäoline. Eeltoodust tulenevalt on juurdepääsu
määramise eeldused täidetud ja avaldus tuleb selles osas rahuldada neljanda alternatiivi osas. Kohus lisab kohtumäärusele selle lahutamatu osana juurdepääsu skeemi Xxxle.
31.Kohus määras eelnevalt kindlaks juurdepääsu asukoha. Kohus määrab kindlaks juurdepääsu kasutamise tingimused. Kohus lähtub sellest, et avaldaja soov on ehitada kinnistule igapäevaselt kasutatav hoone. Eeltoodut arvestades määrab kohus juurdepääsu kasutamise selliselt, et avaldaja kinnisasja igakordsele omanik ja hoonestaja võivad kasutada registriossa nr xxx kantud kinnistule pääsemiseks ja sealt lahkumiseks registriossa nr xxx kantud igakordsed kinnistu omanikud; registriossa nr xxx kantud igakordsed hoonestusõiguse omanikud; jalakäijad, kergliiklusvahendid ja sõiduautod ööpäevaringselt, igapäevaselt ning tähtajatult; kinnistu teenindamiseks ja ehitamiseks vajalikud liiklusvahendid (prügivedu, raskeveokid jne) igapäevaselt ajavahemikul 6.00 kuni 23.00. Juurdepääsute pikkuseks määrab kohus ca 490 m ja laius 4 meetrit. Tulenevalt asjaolust, et kohtu poolt määrataval juurdepääsul ei ole lõpuni välja ehitatud teed, tuleb kohustada valitseva kinnisasja omanikku (registriossa nr xxx) ehitama välja juurdepääsu tee üle Xxx kinnistu alates Xxxkinnistul lõppevast teest kuni registriossa nr xxx kantud kinnisasjani.
32.Kohus määras eelnevalt kindlaks juurdepääsu kasutamise. Järgnevalt määrab kohus kindlaks juurdepääsu eest makstava tasu suuruse. AÕS § 156 lg 1 mõtte kohaselt tuleb juurdepääsu tasu kindlaks määrata ja välja mõista avaldajalt puudutatud isikute 4 ja 5 kasuks. Tasu välja mõistmata jätmine on erandina lubatav üksnes juhul, kui teeniva kinnisasja omanik on väljendanud kohtule selgelt, et ta tasu ei soovi. Selleks tuleb välja selgitada asjaolud, mis on vajalikud juurdepääsutasu määramise diskretsiooniotsuse tegemiseks. Eratee omanikul on õigus nõuda eratee teistelt kasutajatelt tasuna vähemalt tee kasutamisega kaasnevate ja tee omaniku kohustuste täitmiseks vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu määramisel kehtivad riigikohtu poolt senises praktikas kujundatud põhimõtted, mille järgi tuleb kohtul tee kasutamise eest määratava tasu suuruse üle otsustamisel arvestada, millised abinõud on igal üksikul juhul tee omanikule tee korrashoiu ja ohutu liiklemise tagamiseks mõistlikult vajalikud. Ehitusseadustiku (EhS) § 19 alusel lasub ehitise korrashoiu kohustus omanikul. EhS § 19 lg 1 kohaselt peab omanik tagama ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamise vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele. Muuhulgas peab omanik EhS § 19 lg 1 p 4 järgi tagama ehitise korrashoiu ja kasutamise ohutuse.
33.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-31-17 p-s 14 märkinud, et AÕS § 156 lg 1 mõtte kohaselt tuleb juurdepääsu kindlaksmääramise korral üldjuhul määrata koormatava kinnisasja omanikule juurdepääsu talumise eest tasu ning see koormatud kinnisasja igakordse omaniku kasuks välja mõista (vt nt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-180-15, p 42). Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-27-17 p-s 14 märkinud, et koormatava kinnisasja omanikele määratav tasu peab lisaks juurdepääsutee korrashoiu kulude hüvitamisele sisaldama hüvitist omandiõiguse riive eest. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-31-17 p-s 15 märkinud, et kohtu poolt AÕS § 156 alusel juurdepääsu määramisega tekib juurdepääsu taotlejal õigus kasutada koormatud kinnisasja avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsuks oma kinnisasjale. Koormatud kinnisasja omaniku jaoks tähendab see kohtulahendi alusel tekkivat kitsendust (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-180-15, p 37; otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-04, p 22), mis tähendab, et kinnisasja omanik jääb vastavas osas ilma kinnisasja kasutuseelisest TsÜS § 62 lg 1 mõttes.
34.Puudutatud isik 4 Xxxesitas kohtule 21.03.2017 andmed maamaksude kohta aastal 2017 (l 93-95, II kd). Nimetatud väljatrükist nähtuvalt on Xxxkinnistu aastane maamaksu määr 0,25 eurot. Puudutatud isiku 5 Maa-ameti seisukoha kohaselt on põhjapoolse juurdepääsu tee 14.08.2017 hindamisaruande nr 7-1/17/13536 kohaselt 4 meetri laiuse juurdepääsutee puhul servituuditasu 14 eurot aastas (tl 162, II kd). Avaldajad ei ole nimetatule vastuväiteid esitanud. Seega tuleb avaldajatel tasuda puudutatud isikule 4 0,25 eurot aastas ja puudutatud isikule 5 14 eurot aastas.
35.Riigikohus on 09.06.2017 määruses märkinud, et kohtul tuleb lisaks maamaksule arvestada ka muude tasukomponentidega, muuhulgas ka avaldajate kasutuseelisega ehk sellega, mille avaldajad säästavad, kasutades avalikult kasutatavale teele pääsemiseks puudutatud isikule 1 kuuluvat kinnisasja. Kohus leiab, et juurdepääsutee tuleb välja lõpuni ehitada avaldajal ning samuti tuleb avaldajal kanda kõik tee ehitamise, parandustööde, korrashoiu ja hooldusega seotud kulud. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks välja mõista puudutatud isiku 5 kasuks tasuda kasutuseelist. Avaldajatel tuleb lähtuvalt Riigikohtu seisukohast tasuda kasutuseelist puudutatud isiku 4 kinnistu osalise kasutamise eest. Kohtu hinnangul antud juhul jalgsi, sõiduautode ning raskeveokite juurdepääsuga puudutatud isiku 4 huvisid väga intensiivselt riivavaid asjaolusid ei esine. Kohus leiab, et arvestades antud vaidluse asjaolusid, on põhjendatud määrata iga-aastaseks tasuks seoses kasutuseeliste ja omandiõiguse riivega puudutatud isikule 4 100 eurot. Kohus leiab, et eelnimetatud summaga on kaetud puudutatud isiku 4 omandiõiguse riive ning avaldajate saadav kasutuseelis. Lähtuvalt eeltoodust tuleb avaldajatel tasuda puudutatud isikule 4 ainukasutusõiguse kaotuse tasu ja kasutuseeliseid 100 eurot. Kokku tuleb avaldajatel puudutatud isikule 4 maksta aastas 100,25 eurot, mis koosneb 0,25 eurot teehoolde kulude ja maamaksu eest ning ja 100 eurot ainukasutusõiguse kaotuse ja kasutuseliste eest. Puudutatud isikule 5 tuleb avaldajatel maksta aastas 14 eurot, mis koosneb 14 eurot maamaksu eest.
36.Kohus määrab, et juurdepääsutasu tuleb maksta iga kalendriaasta eest ette, sest sel viisil saab puudutatud isik 4 seda mõistlikult kasutada maamaksu tasumiseks. Juurdepääsu tasu maksmise kohustus on avaldajatel alates kohtumääruse jõustumisest. Määruse jõustumise aasta osas on tasu proportsionaalne selle ajaga, mis jääb määruse jõustumisest kuni kalendriaasta lõpuni. Kohus määrab avaldajatele tähtaja 15 päeva alates kohtumääruse jõustumisest esimese makse sooritamiseks. Maamaksu määra või muude asjaolude muutumise korral saavad nii avaldaja kui ka puudutatud isik I esitada AÕS § 156 lg 1 alusel avalduse juurdepääsu tasu muutmiseks, kui menetlusosalised ise ei jõua selles osas kokkuleppele (vt Riigikohtu 30. märtsi 2004. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-04, p 23).
37.Avaldajad taotlevad juurdepääsuõiguse kohta kinnistusraamatusse märke tegemist. AÕS § 53 lg 1 sätestab, et kinnistusraamatusse kantakse ainult seaduses ettenähtud andmed. AÕS § 62 alusel kantakse kinnistusraamatusse asjaõigused ja märked. AÕS § 141 lg-te 1 ja 3 järgi kehtib seadusjärgne kitsendus kinnistusraamatusse kandmata; seadusjärgse kitsenduse üle peetud kohtuvaidluse korral kantakse kitsendus selle kehtivuse tuvastamisel kinnistusraamatusse. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 15 lg 1 p 1 näeb ette, et kinnistusregistriosa kolmandasse jakku kantakse muu hulgas ka kinnisomandi kitsendused. Juurdepääsuõiguse siduvaks muutumine kinnistute igakordsetele omanikele saab niisiis toimuda AÕS § 63 lg 1 p 4, § 631 lg 7 ja § 141 lg 3 alusel kinnistusraamatusse märkuse kandmisega. KRS § 341 lg 1 sätestab, et kinnistusraamatusse kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
38.KRS § 341 lg 8 kohaselt võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Puudutatud isikud ei esitanud vastuväited kinnistusraamatusse märke tegemise kohta. Kohus saab kohustada puudutatud isikuid 4 ja 5 andma nõusolek avaldajate soovitud kande tegemiseks. Avaldajatel on võimalus esitada kinnistusosakonnale kinnistamisavaldus.
39.TsMS § 478 lg 4 näeb ette, et hagita menetluses tehtav määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib
määrata, et määrus kuulub osaliselt või täielikult täitmisele alates hilisemast asjast, kuid mitte hiljem kui alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodust tulenevalt kohus määrab, et käesolev määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest. Menetluskulud
40.TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Riigilõivu on tasunud avaldajad ja kuna lahend tehakse avaldajate huvides, siis jääb vastav kohtukulu TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel avaldajate endi kanda.
41.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-18-11, p-s 19 märkinud, et suuresti ei lahendata hagita menetluses keerulisi õigusküsimusi, vaid kohus kohaldab esmajoones kaalutlusõigust. Seega puudub ka hagimenetlusega võrreldav vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla üldjuhul õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks. Vastupidine ei oleks kooskõlas TsMS § 2 järgse tsiviilkohtumenetluse ülesandega, milleks on mh tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja võimalikult väikeste kuludega. Kohus on seisukohal, et arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid, on põhjendatud jätta menetluskulud iga menetlusosalise enda kanda. Puudutatud isiku 1 riigi õigusabikulud jäävad riigi kanda. Kohus lahendas avalduse avaldajate huvides võttes arvesse kõigi puudutatud isikute huve. Kuivõrd kohus jätab menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, siis puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. / allkirjastatud digitaalselt / Kaie Almere kohtunik
Lisa 1
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.