Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. juuni 2018, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasja number
2-18-6569
Tsiviilasi
Herki Murd hagi Balti Metsahooldus Grupp OÜ vastu töövaidluses
Tsiviilasja hind
500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja Herki Murd, ik XXX, elukoht XXX; kostja Balti Metsahooldus Grupp, rk 12205478, asukoht XXX; lepinguline esindaja vandeadv Brigitta Mõttus, e-post [email protected]
Menetlusosaliste ärakuulamine
28. mai 2018
Protokollija
Istungisekretär Tiia Lepp
Jätta rahuldamata Herki Murd hagi Balti Metsahooldus Grupp OÜ vastu 500 euro suuruse saamata töötasu väljamõistmiseks seadusliku aluse puudumise tõttu. Jätta rahuldamata Herki Murd hagi Balti Metsahooldus Grupp OÜ vastu 500 euro suuruse saamata tasu väljamõistmiseks aegumise tõttu. Jätta rahuldamata Balti Metsahooldus Grupp OÜ taotlus hageja töötasu nõudele aegumise kohaldamiseks. Menetluskulud jätta Herki Murdi kanda. Määrata Balti Metsahooldus Grupp OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 100 eurot, milline summa välja mõista Herki Murdilt Balti Metsahooldus Grupp OÜ kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt
ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja poolte seisukohad Herki Murd poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse kohaselt sõlmisid töötaja ja tööandja 2015 sügisel töölepingu, mille kohaselt töötajale makstakse töötasu tükitöö alusel. Tööandja ei maksnud töötajale välja kogu palka. Avaldaja palub tööandjalt välja mõista saamata töötasu 500 eurot 5,5 töötunni eest hinnaga 91 eurot tund. Menetluse käigus avaldaja täpsustas, et tasu arvestus on 91 eurot ha eest, 5,5 ha eest seega 500 eurot. Balti Metsahooldus Grupp OÜ taotles töövaidluskomisjonis töötaja avalduse läbi vaatamata jätmist aegumise tõttu, sest töösuhte tuvastamiseks seadusega sätestatud tähtaeg on möödunud. Sellele vastas avaldaja oma esindaja kaudu, et H. Murd ei taotle töövaidluskomisjonis töösuhte tuvastamist, vaid ainult saamata jäänud töötasu väljamõistmist. Töövaidluskomisjoni 27.03.2018 otsusega rahuldati H. Murd avaldus, tuvastati töösuhte olemasolu ja mõisteti välja saamata töötasu 500 eurot netopalgana. Balti Metsahooldus Grupp OÜ pöördus taotlusega kohtusse, vaidlustades töövaidluskomisjoni otsuse töösuhte tuvastamise ja 500 euro välja mõistmise osas. Taotluse kohaselt sõlmis Balti Metsahooldus Grupp OÜ XX.XX.XXXX Herki Murdiga töövõtulepingu metsaraide, võsalõikuse, valgustusraide jms tegemiseks. Tasu maksmine toimus vastavalt kokkuleppele tükitöö alusel. H. Murd ei teinud tööd vajaliku hoolega, kuid leidis, et temale on tasu vähem arvestatud. Tekkinud lahkarvamuste tõttu lahkus H. Murd 1. aprillist 2015, st enne lepingu tähtaja saabumist, mis pidi olema 30.04.2015. 21.04.2016 esitas H. Murd avalduse Valga töövaidluskomisjonile, soovides töösuhte tuvastamist ja saamata jäänud töötasu 450 eurot väljamõistmist. Tööandja esitas töötaja nõuetele aegumise vastuväite. Valga töövaidluskomisjon jättis 24.05.2016 otsusega H. Murdi avalduse töösuhte tuvastamiseks läbi vaatamata nõude aegumise tõttu ning lõpetas menetluse saamata jäänud töötasu nõudes, sest selle menetlemine oleks eeldanud töölepingulise suhte tuvastamist. Töövaidluskomisjoni otsus on jõustunud, sest H. Murd ei pöördunud hagiga kohtusse. Eeltoodust tulenevalt on Tartu töövaidluskomisjoni 27.03.2018 otsus töösuhte tuvastamise ja saamata jäänud töötasu väljamõistmise kohta ebaõige. Kohus võttis H. Murd poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse ja selle täpsustuse menetlusse hagina. Kohus kuulas ära H. Murdi ja Balti Metsahooldus Grupp OÜ juhatuse liikme Ülari Metsaveere. H. Murd avaldas, et soovib kostjalt saada 500 eurot. Tööandja maksis ainult avanssi, palk on maksmata. Viimast lanki käis tõesti mitu korda ümber tegemas, sest H. Murdi arvates olid maha võtmiseks ette nähtud valed puud. Lisaks tehti lankidel tööd mitmekesi, mistõttu ühe hektari tasu tuli jagada mitme töölise vahel. Ü. Metsaveer avaldas kohtule, et H. Murd ei täitnud sõlmitud töövõtulepingut, ei teinud kokkulepitud tööd, st ei võtnud maha ettenähtud puid, hoolimata mitmest nõudmisest ning lõpuks jättis enda kätte tööandjale kuuluvad saed. Töösuhe lõppes 1.04.2015, mil H. Murd oli viimast päeva langil. Valga TVK otsus on õige ja Tartu TVK-l puudus
igasugune alus uuesti tuvastada töösuhte olemasolu ning sellest tulenevalt ka saamata töötasu. Kostja palub jätkuvalt kohaldada hageja nõuetele aegumist. Kohtu seisukoht ja põhjendused Töövaidluskomisjoni toimiku 4-1/2646/17 tl 31 on avaldaja H. Murd esindaja adv M. Seesmaa seisukoht, mille kohaselt „Avaldaja on seisukohal, et tööandja on ekslikult asunud seisukohale, nagu taotleks avaldaja töösuhte tuvastamist. Avaldaja selgitab veel kord, et nõue on esitatud saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks, kuna avaldaja töötas metsatöölise ametikohal.“ Töövaidlusasjas 4-1/872/16 on Valgas asuv töövaidluskomisjon otsustanud 31.05.2016 kohaldada H. Murdi nõudes Balti Metsahooldus Grupp OÜ vastu töölepingulise suhte tuvastamise osas aegumist ja seoses sellega on jäetud läbi vaatamata H. Murdi nõue saamata töötasu osas. Töövaidluskomisjoni otsus on jõustunud. Seega on töövaidluskomisjon 27.03.2018 otsuses lahendanud H. Murdi nõude, mida ei olnud esitatud (vt TVK tl 31) ja mille kohta on olemas töövaidluskomisjoni 31.05.2016 lahend (TVK tl 45-46), mis on jõustunud. Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 4 ja lg 5 1. lause kohaselt Kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Töövaidluskomisjonile esitatud avaldus loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul hagiavalduseks. Kohus on seisukohal, et maakohtu menetluses on H. Murd hagi Balti Metsahooldus Grupp OÜ vastu 500 euro väljamõistmiseks, sest H. Murd ei ole esitanud 29.12.2017 töövaidluskomisjonile esitatud avalduses ja selle 23.01.2018 lisas nõuet töösuhte tuvastamiseks. Herki Murd saab esitada kostja vastu tasunõuet kas töölepingust tuleneval või töövõtulepingust tuleneva võlaõiguslikul alusel. Hagejal puudub kostjaga sõlmitud kirjalik tööleping ning töösuhte olemasolu ei ole tuvastatud töövaidlust lahendava organi (töövaidluskomisjon või kohus) poolt. Hageja väide, et tööandja esindaja on kuskil nimetanud H. Murdi töötajaks, ei ole piisav tõendamaks poolte vahel töösuhte olemasolu. H. Murdi esitatud nõue tuvastada töösuhte olemasolu, on tunnistatud töövaidlust lahendava organi poolt aegunuks juba 2016. aastal tehtud otsusega. Sel ajal kehtinud ITVS § 25 lg 2 kohaselt Jõustunud töövaidluskomisjoni otsus on pooltele täitmiseks kohustuslik. Herki Murdi nõue 500 euro väljamõistmiseks võib põhineda poolte vahel sõlmitud töövõtu lepingul (tl 8-11). Võlaõigusseaduse § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 146 lg 1 kohaselt Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Kostja on taotlenud hageja nõudele aegumise kohaldamist. Isegi kui hageja suudaks kohtule tõendada (mida ta teinud ei ole), et tema tehtud töö eest võlgneb kostja 500 eurot, on hageja nõue aegunud. Töö tegemine toimus hiljemalt 2015 aprilli algul. H. Murd pöördus töösuhtest tuleneva tasu nõudega töövaidluskomisjoni 29.12.2017 ning kohtumenetluses on hageja nõue, tulenevalt töövaidluskomisjonile esitatud avaldusest, töötasu saamiseks. Võlaõigusliku lepingu alusel tasu saamise nõue aegus aprillis 2018. Eeltoodust tulenevalt tuleb Herki Murdi nõue kostja vastu jätta rahuldamata. Saamata töötasu nõue töölepingu alusel on tõendamata, sest töösuhte olemasolu on tõendamata, ja saamata tasu nõue töövõtulepingu alusel on aegunud.
Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja menetluskulud jäävad hageja enda kanda. Kostja menetluskuluks on taotluse kohaselt õigusabi kulu summas 500 eurot, käibemaksu ei lisandu. Hageja ei ole esitanud õigusabi kuludele vastuväiteid kohtu määratud tähtajaks. Kohus on seisukohal, et kostja mõistlik ja põhjendatud õigusabi kulu suurus on 100 eurot. Tulenevalt töövaidluse lahendamise seaduse §-s 58 lg 4 sätestatust pidi tööandja töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumise korral esitama kohtule taotluse töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Hagiavalduse esitamine, milles tööandja on valesti märgitud hagejaks, on täiesti ebavajalik. Kohus luges hagiavalduse taotluseks ning on seisukohal, et taotluse koostamise eest mõistlik ja põhjendatud tasu on 100 eurot. Kostja taotlus töötasu nõudele aegumise kohaldamiseks on jäetud rahuldamata, sest kohtu hinnangul on töötaja töötasu nõue õigusliku aluseta. Töötasu nõue on riigilõivuvaba Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 1 alusel. Kostjal on õigus tagasi saada menetluses tasutud kogu riigilõiv, esitades kohtule vastava avalduse, milles on märgitud pangakonto, millele kohus saab raha tagasi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.