H.M. hagi Balti Metsahooldus Grupp OÜ vastu töövaidluses
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
0 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 12. juuni 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Balti Metsahooldus Grupp OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): Balti Metsahooldus Grupp OÜ (registrikood 12205478), lepinguline esindaja vandeadvokaat Brigitta Mõttus Vastustaja (hageja): H.M. (isikukood XXXX)
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu kindlaksmääramise osas.
juuni
otsus
menetluskulude
rahalise
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega määrata Balti Metsahooldus Grupp OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 200 eurot ning välja mõista H.M. lt menetluskulud 200 eurot Balti Metsahooldus Grupp OÜ kasuks.
3.Muus osas jätta Tartu Maakohtu 12. juuni 2018 otsus muutmata.
4.Lugeda Tartu Maakohtu 12. juuni 2018 otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „4.1. Jätta rahuldamata H.M. hagi Balti Metsahooldus Grupp OÜ vastu 500 euro suuruse saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks seadusliku aluse puudumise tõttu.
4.2.Jätta rahuldamata H.M. hagi Balti Metsahooldus Grupp OÜ vastu 500 euro suuruse saamata jäänud tasu väljamõistmiseks aegumise tõttu.
4.3.Jätta rahuldamata Balti Metsahooldus Grupp OÜ taotlus hageja töötasu nõudele aegumise kohaldamiseks.
4.4.Menetluskulud jätta H.M. kanda.
4.5.Määrata Balti Metsahooldus Grupp OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 200 eurot ning välja mõista H.M. lt menetluskulud 200 eurot Balti Metsahooldus Grupp OÜ kasuks.“
5.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
6.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.H.M. (hageja) esitas 29. detsembril 2017 töövaidluskomisjonile avalduse Balti Metsahooldus Grupp OÜ (kostja) vastu, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja 500 euro suuruse saamata jäänud töötasu. Töövaidluskomisjon rahuldas 27. märtsi 2018 otsusega avalduse, tuvastas hageja ja kostja vahel töösuhte olemasolu, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 500 eurot (neto) ja lõpetas menetluse puhkusehüvitise nõudes.
2.Kostja esitas 26. aprillil 2018 Tartu Maakohtu taotluse (ekslikult pealkirjastatud kui hagiavaldus) töövaidlusasja läbivaatamiseks hagimenetluses. Maakohus võttis 10. mai 2018 määrusega hageja hagi kostja vastu töövaidluses (saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks) menetlusse.
3.Maakohus kuulas menetlusosalised ära.
Hageja avaldas kohtule, et soovib kostjalt saada 500 eurot. Kostja maksis ainult avanssi, palk on maksmata. Kostja avaldas kohtule, et hageja ei täitnud sõlmitud töövõtulepingut, ei teinud kokkulepitud tööd. Valga töövaidluskomisjoni otsus on õige. Tartu töövaidluskomisjonil puudus igasugune alus uuesti tuvastada töösuhte olemasolu ning sellest tulenevalt mõista kostjalt välja saamata jäänud töötasu. Kostja palub kohaldada hageja nõuetele aegumist.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus tegi 12. juunil 2018 otsusega, millega jättis rahuldamata: 1) hageja hagi kostja vastu 500 euro suuruse saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks seadusliku aluse puudumise tõttu; 2) hageja hagi kostja vastu 500 euro suuruse saamata jäänud tasu väljamõistmiseks aegumise tõttu; 3) kostja taotluse hageja töötasu nõudele aegumise kohaldamiseks. Menetluskulud jäid hageja kanda. Maakohus määras kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 100 eurot ja mõistis selle hagejalt välja. Maakohus asus seisukohale, et maakohtu menetluses on hageja hagi kostja vastu 500 euro väljamõistmiseks. Hageja saab esitada kostja vastu tasunõuet kas töölepingust tuleneval või töövõtulepingust tuleneval võlaõiguslikul alusel. Hageja ei ole kostjaga kirjalikku töölepingut sõlminud. Töövaidlust lahendav organ ei ole töölepingu olemasolu ka tuvastanud. Töölepingu tuvastamise nõude on töövaidluskomisjon tunnistanud aegunuks juba 2016. aasta otsuses. Hageja nõue võib põhineda poolte vahel sõlmitud töövõtulepingul. Isegi kui hageja suudaks tõendada (mida ta teinud ei ole), et tema töö eest võlgneb kostja 500 eurot, on hageja nõue aegunud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel jäid menetluskulud hageja kanda. Maakohus leidis, et kostja mõistlikud ja põhjendatud õigusabi kulud on 100 eurot. Tulenevalt töövaidluse lahendamise seaduse § 58 lg-st 4 pidi tööandja töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumise korral esitama kohtule taotluse töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Hagiavalduse esitamine, milles tööandja on ebaõigesti märgitud hagejaks, on täiesti ebavajalik. Maakohus luges hagiavalduse taotluseks ning asus seisukohale, et taotluse koostamise eest mõistlik ja põhjendatud tasu on 100 eurot. Kostja taotlus töötasu nõudele aegumise kohaldamiseks on jäetud rahuldamata, sest töötaja tasunõudel ei olnud õiguslikku alust.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus menetluskulude suuruse osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega määrata kostja menetluskulude suuruseks 500 eurot. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt ei ole maakohus põhjendanud, miks esindajal ei olnud vajalik tutvuda eelmiste asjade materjalidega (asjas oli kaks töövaidluskomisjoni otsust) ega suhelda kliendiga. Maakohus ei ole arvestanud kostja esindaja koostatud teadet ärakuulamisõiguse kohaldamiseks ega ka taotlust vaheotsuse tegemiseks. Kostjale jääb arusaamatuks, miks maakohus, asudes seisukohale, et taotlus asja läbivaatamiseks on esitatud puudustega, ei teinud puuduste kõrvaldamise määrust, vaid asus ise nn puudusi kõrvaldama. Dokumendi pealkiri ei muuda selle sisu ja pikkust. Kostja arvates oli see dokument vajalik, kuna selles oli ülevaatlikult koos kõik senist menetlust kokkuvõtvad asjaolud, õiguslik põhistus ja taotlused.
Maakohtu viide sellele, et kostja taotlus aegumise kohaldamiseks on jäetud rahuldamata, ei põhjenda seda, miks kohus ei ole menetluskulud täies mahus hagejalt välja mõistnud. Kohus ei ole jaotanud menetluskulusid poolte vahel, vaid on jätnud need hageja kanda. Kostja esindaja ajakulu (5 tundi) on mõistlik. Tööde kirjeldus on välja toodud menetluskulude nimekirjas. Maakohus ei ole menetluskulude vähendamist põhjendanud.
6.Hageja ei ole apellatsioonkaebusele vastanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada menetluskulude suuruse osas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega määrata kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 200 eurot ja mõista need hagejalt kostja kasuks välja. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
8.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebusest nähtuvalt vaidlustab kostja maakohtu otsust menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas ning ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes vaidlustatud osas.
9.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlusehk diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (vt Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11).
10.Kostja on esitanud menetluskulude nimekirja (tl 34), mille kohaselt moodustavad tema menetluskulud maakohtus 500 eurot (käibemaksu ei lisandu). Kostja lepingulise esindaja 100 euro suurust tunnitasu võib ringkonnakohtu hinnangul pidada põhjendatuks. Samas nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et kostja lepingulise esindaja ajakulu (5 tundi) ei ole täies ulatuses põhjendatud ega vajalik. Siinkohal tuleb arvestada, et tegemist on küllaltki lihtsa töövaidlusega (saamata jäänud töötasu nõudega). Ka tsiviilasja materjalid ei ole mahukad.
11.Menetluskulude nimekirja kohaselt on valdav osa kostja lepingulise esindaja ajast kulunud
26.aprilli 2018 menetlusdokumendi (tl 2-6) koostamiseks. Kui menetlusosaline ei ole rahul sellega, et töövaidluskomisjon on avalduse osaliselt või täielikult rahuldanud, on tal õigus esitada kohtule taotlus, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sellisel juhul on hagejaks töövaidluskomisjoni pöördunud isik ja kostjaks kohtule taotluse esitanud pool (TvLS § 58 lg 4). Siinkohal ei ole niivõrd oluline, kuidas on vastav menetlusdokument pealkirjastatud, kuid oluline on selle menetlusdokumendi sisu. Kuna praegusel juhul sai maakohus aru, et kostja tahe on suunatud sellele, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluses, sai maakohus asja menetlusse võtta. Sellises olukorras ei pidanud maakohus andma kostjale tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Selline tegevus oleks vaid tarbetult suurendanud menetluskulusid.
Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud kostja poolt 26. aprillil 2018 maakohtule esitatud menetlusdokument esitatud kujul vajalik. Taotluse eesmärgiks on see, et maakohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Tegemist ei ole kaebusega töövaidluskomisjoni otsuse peale, kus peaks tuginema töövaidluskomisjoni rikkumistele (erinevalt näiteks apellatsioonkaebusest maakohtu otsuse peale, kus peaks tuginema maakohtu rikkumistele). Samuti ei ole tegemist hagiavaldusega, kus peaks oma nõuet põhjendama. Eelnevat silmas pidades ei ole ajakulu 3,5 h põhjendatud ega vajalik. Maakohus on õigesti leidnud, et taotluse koostamise põhjendatud ja vajalik ajakulu on 1 h.
12.Samas tuleb nõustuda kostjaga selles, et maakohus ei ole põhjendanud, miks ta ei loe põhjendatud ja vajalikuks kuluks asja materjalidega tutvumist (0,5 h), suhtlemist kliendiga ega ärakuulamise taotluse koostamist (kokku 0,5 h). Töövaidluskomisjonis ei olnud kostjal lepingulist esindajat. Seega pidi kostja lepinguline esindaja enne kohtusse pöördumist asja materjalidega tutvuma. Selleks kulunud aeg (0,5 h) on mõistlik ja põhjendatud. Maakohtu 10. mai 2018 määruse kohaselt tuli menetlusosalistel teatada, kas nad soovivad olla ära kuulatud. Seda on kostja lepinguline esindaja ka teinud (vt tl 27). Põhjendatud on ka see, et kostja lepinguline esindaja suhtles oma kliendiga. Seega on ärakuulamise taotluse koostamise ja kliendiga suhtlemise ajakulu (kokku 0,5 h) põhjendatud ja vajalik.
13.Kuna kostja taotlus töötasu nõudele aegumise kohaldamiseks on jäetud rahuldamata, ei saa selle taotluse koostamise kulusid hagejalt välja mõista.
14.Eelneva tõttu on ringkonnakohus seisukohal, et kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks on 2 tundi. Seega tuleb hagejalt mõista kostja kasuks välja menetluskulud 200 eurot (käibemaks ei lisandu).
15.TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.