lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-16281/34

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 11.06.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-16281/34
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
11.06.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1444
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. juuni 2018, Tartu

Tsiviilasja number

2-17-16281

Tsiviilasi

V.R. hagi V.S. vastu kinnistu tagastamiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks

Tsiviilasja hind

14 699 eurot

apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 9. veebruari 2018 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

V.R. apellatsioonkaebus

Kohtuistungite toimumise ajad

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Apellant (hageja): V.R. (isikukood XXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Henn Koduvere

esindajad

Vastustaja (kostja): V.S. (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 9. veebruari 2018 otsus muutmata.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus V.R. kanda.
3.Määrata, et V.S. l hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
4.Vabastada V.R. apellatsioonkaebuse esitamisele tasumisele kuulunud riigilõivu 650 eurot riigituludesse tasumise kohustusest (TsMS § 190 lg 7). Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
1.V.R. (hageja) esitas 31. oktoobril 2017 Viru Maakohtule hagi V.S. (kostja) vastu, milles palus järgmist: 1) kohustada kostjat tagastama hagejale kinnistu, asukohaga XXX Kohtla-Järve, omandiõigus; 2) tuvastada, et kostjal on kohustus anda nõusolek hageja sissekandmiseks kinnistu omanikuna; 3) asendada kohtuotsusega kostja nõusolek kinnistusraamatus viidatud kande tegemiseks; 4) kustutada kinnistusraamatust kanne kostja omandiõiguse kohta ja teha uus kanne, millega kanda kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna hageja. Hagiavalduses märgitu kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 3. detsembril 2012 notariaalse kinkelepingu, millega hageja kinkis kostjale kinnistu, asukohaga XXX Kohtla-Järve. Hageja ja kostja olid kinkelepingu sõlmimise ajal elukaaslased ning elasid koos kingitud kinnistul asuvas majas. Kinkelepingus kinnitas kostja, et kasutab kinnistut koos hagejaga ning, et pooled olid kinnistu kaasvaldajad ja jäävad kaasvaldajateks ka edaspidi (kinkelepingu p-d 2.3.1 ja 3.2). Hageja oli 2016 detsembrist kuni 2017 jaanuari alguseni haiglas, kus tal diagnoositi raske seljahaigus, mida ei saa efektiivselt ravida. Pärast hageja diagnoosi teadasaamist muutus kostja suhtumine hagejasse. Kostja ütles, et hageja ei suuda sellise haigusega kostjat ülal pidada ning läks 2017 jaanuaris minema. Kostja on hageja suhtes üles näidanud jämedat tänamatust ja teda solvanud. Kostja käitumine on vastuolus kinkelepinguga, kuna hageja kinkis kinnistu kostjale eeldades, et nad elavad sellel koos elukaaslastena. Hageja koostas 8. mail 2017 notariaalse kinkelepingust taganemise avalduse, mille notar saatis tähitud kirjana kostjale. Kostja ei ilmunud taganemise kirjas märgitud ajal notaribüroosse.
2.Kostja vaidles hagile 19. jaanuaril 2018 toimunud kohtuistungil vastu. Vastuväidete kohaselt peksis hageja 3. ja 4. veebruaril 2017 kostjat ning seetõttu kostja lahkus kodust. Kostja ei ole hageja suhtes tänamatust väljendanud. Hagejal on seljahaigusega seonduv diagnoos juba ammusest ajast ning tal on olnud seljaga probleeme kogu hageja ja kostja kooselu jooksul.

MAAKOHTU LAHEND

3.Viru Maakohus jättis 9. veebruari 2018 otsusega hagi rahuldamata ning määras, et kohtuotsuse jõustumisel tühistatakse 9. novembri 2017 määrusega hagi tagamiseks seatud käsutamise keelumärge ja kustutatakse kanne kinnistusraamatust. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda.

Maakohtu põhjenduste kohaselt peavad selleks, et tehingust taganemine kehtiks, lisaks formaalsetele tingimustele olema täidetud ka materiaalsed eeldused. Kinkija peab tõendama võlaõigusseaduse (VÕS) §-des 267 või 268 sätestatud asjaolude esinemist. Poolte vahel on põhilise küsimusena vaidluse all, kas kostja on käitunud viisil, mida saab sisustada jämeda tänamatusena kinkija suhtes, mis annaks hagejale õiguse kinkelepingust taganeda. Maakohus arvestas kostja käitumise hindamisel vaidluse asjaolusid, kinkija subjektiivset hinnangut, kostjale etteheidetava teo objektiivset hukkamõistetavust, kuid ka kinkelepingu eesmärki. Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud asjaolusid, mida saaks lugeda jämedaks tänamatuseks VÕS § 267 p 1 mõttes. Kinkelepinguga ei saa olla tagatud ega kinke eesmärgiks ei saa olla kingisaaja kohustus kooseluks kinkijaga. Hageja kergemeelsust kinnistu kinkimisel ei saa lugeda kostjapoolseks tänamatuseks hageja suhtes. Kooselu õnnestumine sõltub mõlema elukaaslase panusest, käitumisest jms. Asjaolud, mida nii hageja hagiavalduses kui kostja hagivastuses on välja toonud, iseloomustavad elukaaslaste omavahelisi keerulisi suhteid ning hageja vägivaldsust ja kontrollivajadust, mitte kingisaaja jämedat tänamatust kinkija suhtes. Hageja väited kostja võimaliku käitumise suhtes võivad olla ühiskonnas taunitavad, kuid seda eelkõige kooseluliste suhete väärtushinnangute seisukohast. Tervislik seisund, millele hageja viitab kui ühele võimalikule põhjusele kostjapoolse huvi lõppemiseks, oli hagejal juba aastaid. Lubamatu on poolte laste ja lastelaste solvamine. Hageja väited, et kostja soov oli teda omakasu eesmärgil ära kasutada, on paljasõnaline ja tõendamata.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus ja rahuldada uue otsusega hagi. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt ei ole maakohus arvestanud kinkelepingu eesmärki. Pooled kinnitasid kinkelepingus, et nad olid kinnistu kaasvaldajad ja jäävad kaasvaldajateks ka edaspidi (kinkelepingu p 3.2), mis tähendab, et kingitus oli tehtud poolte jätkuvat kooselu silmas pidades. Maakohus on ekslikult märkinud, et hageja on solvanud kostja lapsi ja lapselapsi. Maakohus on jätnud tähelepanuta hagiavaldusele lisatud hageja 2. jaanuari 2017 epikriisi. Seisukohta, et hageja haigust operatiivselt ravida ei saa, ei olnud arstide poolt varem esitatud. Asjaolu, et haigust operatiivselt ravida ei saa, tähendab, et hageja tervislik seisund ilmselt paremaks ei muutu ja see oli põhjus, miks kostja suhtumine hagejasse muutus 2017. aasta alguses otsustavalt halvaks. Maakohus on jätnud tähelepanuta kostja poolt maakohtu istungil esitatud PPA 21. aprilli 2017 teatise kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta. Maakohus on lugenud tõendatuks kostja paljasõnalised väited hageja vägivaldsusest, vaatamata sellele, et PPA teatis selle ümber lükkab. PPA teatises on selgelt kirjas, et 4. veebruaril 2017 füüsilist väärkohtlemist ei olnud ning, et kostjal puudusid tervisekahjustused. Kostja esitas maakohtu istungil hageja vägivaldsuse kohta valeväiteid ja fabritseeritud tõendi.
5.Kostja vaidleb hageja apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ning menetluskulude hageja kanda jätmist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
7.Apellatsiooniastmes vaidlevad pooled selle üle, kas kostja on oma käitumisega näidanud hageja vastu üles jämedat tänamatust, mis omakorda on andnud hagejale aluse kinkelepingust taganemiseks. Pooled ei vaidle selle üle, et taganemise formaalsed eeldused on täidetud.
8.VÕS § 268 lg 1 järgi võib kinkija pärast kinkelepingu täitmist lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda VÕS § 267 p-des 1-3 ettenähtud juhtudel. VÕS § 267 p 1 järgi võib kinkija lepingust taganeda, kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust. Riigikohus on selgitanud, et jäme tänamatus on hinnanguline kategooria ning see peab avalduma kingisaaja käitumises kinkija või tema lähedase suhtes. Kohtul tuleb käitumise hindamisel lähtuda kinkelepingu eesmärgist ning arvestada kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid, sh nii teo objektiivset hukkamõistetavust kui ka kinkija subjektiivset hinnangut (vt nt Riigikohtu 22. mai 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-17, p 15).
9.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja esiletoodud asjaolud ei kvalifitseeru kostja jämeda tänamatusena hageja suhtes. Kinkeleping on ühekülgselt kohustav leping, millega kinkija kohustub kingisaajat ilma vastutasuta rikastama. Kinkelepingu eesmärgiks ei saa olla kingisaaja kohustamine kooseluks kinkijaga. Hageja on ise tunnistanud, et tegutses kinkelepingu sõlmimisel mõtlematult (vt 19. jaanuari 2018 kohtuistungi protokoll, tl 124). Kostja jämeda tänamatuse jaatamiseks see aga alust ei anna.
10.Kostja laste ja lastelaste solvamise kohta on maakohus märkinud, et hageja kordas solvavaid väljendeid nende aadressil ka kohtu kuuludes kohtusaalis. Ringkonnakohtul puudub alus selles kahelda. Maakohus on ka õigesti leidnud, et tervislik seisund, mis hageja hinnangul oli üheks kooselu lõppemise põhjuseks, oli hagejal sarnane aastaid. Hageja on ise kinnitanud, et käis uuringutel juba 2015. aastal, kui arstid ütlesid talle, et nad ei saa teda terveks ravida (vt 19. jaanuari 2018 kohtuistungi protokoll, tl 127). Samuti on hageja tunnistanud, et ta võttis kostja juustest kinni ja tõmbas teda laua tagant välja ning viis teda peegli juurde (vt 19. jaanuari 2018 kohtuistungi protokoll, tl 123 pöördel). Lähtudes asjas esitatud asjaoludest ja tõenditest ei ole tõendatud hageja väide, et kostja oleks oma käitumisega näidanud hageja vastu üles jämedat tänamatust ning maakohus on õigesti jätnud hagi rahuldamata.
11.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Asja materjalidest nähtuvalt ei olnud kostjal lepingulist esindajat, mistõttu määrab ringkonnakohus, et kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Viru Maakohtu 9. novembri 2017 määrusega anti hagejale menetlusabi ja vabastati ta riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. Ringkonnakohus luges apellatsioonkaebuse esitamisel hageja poolt menetlusabi andmise jätkuvaks (TsMS § 184 lg 4) ning vabastas ta riigilõivu tasumisest. Ringkonnakohus leiab, et kuna hageja majanduslik seisund ei ole paranenud, siis tuleb hageja TsMS § 180 lg 7 alusel vabastada apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu 650 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Triin Uusen-Nacke

Andra Pärsimägi

Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja