Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Enely Sepp
Otsuse tegemise aeg ja koht
7. juuni 2018, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-3669
Tsiviilasi
XXX hagi XXXi vastu abielu lahutamiseks
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja XXX (isikukood XXX, elukoht XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
24. aprill 2018 ja 4. juuni 2018
2-18-3669 24.04.2018 istungil kinnitas hageja, et pooled ei ela enam koos ning kostjat otsitakse taga seoses kriminaalasjaga. Abielusuhted lõppesid 26.02.2018, siis kui algatati kriminaalasi. Abielusuhteid ei ole võimalik taastada ning lepitus ei ole võimalik, kuna lahutuse aluseks on kostjapoolne vägivald. Hageja soovis loobuda apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Perekonnanime muuta ei soovi. 04.06.2018 istungil jäi hageja oma avalduse juurde. Hageja selgitas, et peamiseks lahutamise soovi põhjuseks on vägivald. Kostja soovib kontrollida kogu tema elu ning ta peab aru andma, kui jääb kuhugile kauemaks. Sugulaste ja sõpradega ta suhelda ei tohi. Kostja vastuväited Kostja vaidles kohtuistungil abielu lahutamisele vastu. Kostja kinnitas, et ei soovi lihtsalt lahutada. Hageja otsustas lahutada, aga tema seda ei taha. Kooselu ei ole juba kolm kuud. Kooselu lõppes, sest pooled läksid tülli. Tunnistab, et tekitas hagejale kehavigastusi. Kostja arvab, et abielusuhted ei ole pöördumatult lõppenud. Kostja soovis leppimiseks aega 6 kuud. Kostja kinnituse kohaselt kavatseb ta selle ajaga sälitada suhteid ja perekonda, hakata käima tööl ning perekonda ülal pidama. Kostja ei ole nõus, et on hageja suhtes olnud vägivaldne, hageja väited füüsilise ja vaimse vägivalla kohta on valed. Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte abielu sõlmiti 06.12.1991 (tl 4). Hageja on esile toonud, et poolte vahel on abielulised suhted lõppenud ning kostja ei ole sellele vastu vaielnud. Hageja kinnitusel ei ole leppimine ja abielusuhete taastamine kostja vägivalduses tõttu võimalik. Kostja leiab, et abielusuhted ei ole pöördumatult lõppenud ning soovib leppimiseks aega. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Tulenevalt TsMS § 357 lg-test 1 ja 3 võib kohus abielu lahutamise menetluse peatada kuni kuueks kuuks, kui kohus arvab, et abielu saab säilitada. Kohus ei peata menetlust, kui abikaasad on pikemat aega elanud eraldi ja kumbki neist menetluse peatamisega ei nõustu. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul põhjendatud menetlus peatada. Hageja on välja toonud, et abielusuhted on lõppenud kostjapoolse vägivalla tõttu. Kostja on sellele vastu vaielnud ning leidnud, et ei ole vägivaldne. Samas on kostja kohtuistungil tunnistanud, et kasutas hageja suhtes vägivalda ning et selle eest teda karistati. Harju Maakohtu 28.02.2018 otsusest kriminaalasjas nr 118-1734 nähtub, et kostjat on karistatud lühimenetluse korras vangistusega 8 kuud tingimisi kaheaastase katseajaga karistusseadustiku § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi (kehaline väärkohtlemine, kui see on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes või korduvalt) hagejale kehavigastuste tekitamise eest. Vaatamata kostja kinnitustele, et ta hageja suhtes vägivaldne ei ole, oli ka kohtuistungil selgelt tajutav kostjapoolne vaimse vägivalla kasutamine hageja suhtes (pidev hageja jutule vahelesegamine äärmiselt ebasõbralikus toonis, kuri hääletoon, teise poole alandamise püüd) ning kohtule oli tajutav ka füüsilise vägivalla kasutamisega ähvardamine kostja kehakeele kaudu. Tajutav oli ka see, et kostjaga ühes ruumis viibimine tekitas hagejale hirmu. Sellises olukorras ei pea kohus võimalikuks peatada menetlus abielu võimaliku säilitamise eesmärgil. Kohtu hinnangul nähtub mõlema poole ütlustest, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning PKS § 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud.
2-18-3669 Kohus leiab, et vaatamata kostja seisukohale, mille järgi ta ei soovi abielu lahutada, kuna leiab, et tema poolt on võimalik abielusuhete taastamine, tuleb siiski abielu lahutada. Hageja abielusuhete jätkamist ei soovi. Seega on abielu jätkamine võimatu. Abielusuhete jätkamiseks on vaja mõlema abikaasa tahet. Kohus ei saa oma otsusega kedagi kohustada abielu jätkama. Perekonnaseaduse mõte pole sundida kellegagi koos elama, kui puudub üksteise suhtes austus ja ühtehoidmise liit. Abielu peaks olema õnne, austuse ja ühtehoidmise liit, kui seda pole, siis pole ka abielu ning selle jätkamine ainult formaalselt paberil kellegi huvides. Tuleb anda pooltele võimalus oma eluga edasi minna ja saada õnnelikuks, olla hoitud ja austatud uues elus. Hageja perekonnanime muuta ei soovi. Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.