Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
4. juuni 2018, Tartu
Tsiviilasja number
2-17-9404
Tsiviilasi
K.S. e hagi Emajõe Keeltekool OÜ vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tuvastamiseks, töötajate registrisse tehtud kande muutmiseks ning hüvitise väljamõistmiseks Emajõe Keeltekool OÜ hagi K.S. e vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamise aluse muutmiseks ja hüvitise 1100 eurot väljamõistmiseks 1237,50 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 30. oktoobri 2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Emajõe Keeltekool apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
15. mai 2018 Apellant: OÜ Emajõe Keeltekool (kostja/hageja); registrikood 12018152; esindaja Janne Kivistik
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vastustaja: K.S. (hageja/kostja); isikukood XXX
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
et selle kohta tuleb teha kanne töötamise registrisse. Maakohus mõistis tööandjalt välja töötaja kasuks 1237,50 eurot. Tööandja hagi jättis maakohus rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus tööandja kanda ja määras, et töötajal menetluskulusid ei ole. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on töötaja ja Indrek Niibo (tööandja teine töötaja) vahelise Facebooki vestlusega tõendatud, et tööandja juhatuse liige nõudis töötajalt Joseph Engega (teine töötaja) peetud Facebooki vestluse sisu edastamist. Sama nähtub ka tööandja juhatuse liikme töötajale saadetud 9. veebruari 2017 e-kirjast. Seejuures on e-kirjas seatud kahtluse alla võimalus jätkata koos töötamist. Joseph Enge töövaidluskomisjonis antud ütlustest nähtub, et tööandja nõudis ka Joseph Engelt tema ja töötaja vaheliste vestluste sisu näha. Maakohtu hinnangul rikkus tööandja sellega TLS § 28 lg 2 p-st 11 tulenevat kohustust austada töötaja privaatsust. Tööandjal ei ole õigust nõuda töötajatelt nendevahelise eravestluse sisu avaldamist ning selline tegevus on lubamatu sekkumine töötaja eraellu. Rikkumine on sellevõrra raskem, et tööandja seadis seoses sellega kahtluse alla poolte töösuhte jätkumise võimalikkuse. Nähtuvalt tööandja juhatuse liikme poolt töötajale kirjutatud sõnumitest, ei olnud tegemist esimese korraga, kus tööandja juhatuse liige on lubamatult segamini ajanud töö ja eraelu. Nimetatud sõnumites süüdistas tööandja juhatuse liige töötajat oma eraelulistes probleemides ning seadis samuti kahtluse alla edasise koostöö jätkumise võimaluse. Maakohus leidis, et tegemist on tööandja olulise töölepingust tuleneva kohustuse rikkumisega, mis arvestades asjaolu, et see toimus korduvalt, andis töötajale aluse tööleping TLS § 91 lg 2 alusel erakorraliselt üles öelda. Seega tuleb jätta rahuldamata tööandja nõue töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja rahuldada töötaja nõue tuvastada, et tööleping on TLS § 91 lg 2 alusel üles ütlemisega lõppenud. Maakohus märkis, et tööandja ei ole esitanud oma väidete tõendamiseks tõendeid. MKS § 254 lg 1 p 9 kohaselt kantakse töötamise registrisse mh töötamise lõpetamise alus. MKS § 255 p 3 kohaselt on töötamise registrisse kande tegemise aluseks mh jõustunud kohtulahend. Kuivõrd kohus tuvastas, et tööleping on üles öeldud TLS § 91 lg 2 alusel, tuleb vastav kanne teha ka töötamise registris. TLS § 100 lg 4 kohaselt, kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Töövaidluskomisjon on töötaja hüvitisenõude rahuldanud 1,5 kuu keskmise töötasu ulatuses 1237,5 eurot (bruto). Kuivõrd töötaja ei ole töövaidluskomisjoni otsust vaidlustanud, ei ole maakohtul võimalik suuremat hüvitist välja mõista. Samas ei ole pooled vaatamata kohtu antud tähtajale esitanud kohtule asjaolusid, mis annaksid aluse hüvitisenõuet veelgi vähendada. Seega tuleb tööandjalt töötaja kasuks TLS § 100 lg 4 alusel välja mõista hüvitis brutosummas 1237,5 eurot. Tööandja on esitanud töötaja vastu kahju hüvitamise nõude. Samas ei ole tööandja vaatamata kohtu antud tähtajale selgitanud, milles tema kahju seisnes ega esitanud kahju olemasolu ja suuruse kohta tõendeid. Seega tuleb tööandja hagi jätta ka selles osas rahuldamata. Menetluskulud tules TsMS § 162 lg 1 alusel jätta tööandja kanda. Töötajal ei ole menetluskulusid tekkinud.
mistõttu puudub alus heita maakohtule ette tõendite ebaõiget hindamist. Apellant ei ole esitanud ka ringkonnakohtule taotlust uute tõendite lisamiseks asja materjalidele. Ringkonnakohus märgib, et maakohus võttis õigesti asja lahendamisel aluseks tõendid, mis olid esitatud töövaidluskomisjonile ja millele töötaja kohtule esitatud avalduses tugines. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ei korda maakohtu põhjendusi käesolevas otsuses.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.