Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
4. juuni 2018, Tartu
Tsiviilasja number
2-17-9404
Tsiviilasi
K.S. e hagi Emajõe Keeltekool OÜ vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tuvastamiseks, töötajate registrisse tehtud kande muutmiseks ning hüvitise väljamõistmiseks Emajõe Keeltekool OÜ hagi K.S. e vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamise aluse muutmiseks ja hüvitise 1100 eurot väljamõistmiseks 1237,50 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 30. oktoobri 2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Emajõe Keeltekool apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
15. mai 2018 Apellant: OÜ Emajõe Keeltekool (kostja/hageja); registrikood 12018152; esindaja Janne Kivistik
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vastustaja: K.S. (hageja/kostja); isikukood XXX
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 30. oktoobri 2017 otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud Emajõe Keeltekooli kanda. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata kuna K. S menetluskulud puuduvad.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.K.S. (edaspidi töötaja) esitas töövaidluskomisjonile avalduse Emajõe Keeltekool OÜ (edaspidi tööandja) vastu, milles palus tuvastada, et tööleping öeldi üles TLS § 91 lg 2 p 1 ja 3 alusel ja töösuhe kestis 2015. a novembrist kuni 20. veebruarini 2017. Töötaja palus eemaldada töötamise registrist sinna kantud ebaõige informatsioon töölepingu lõpetamise kohta ja mõista tööandjalt välja hüvitis 2475 eurot. Avalduse kohaselt ütles töötaja töölepingu üles seetõttu, et tööandja käitus töötajaga ebaväärikalt ja laimavalt. Tööandja juhataja S. Laigu oli töötaja peale armukade. Juhataja leidis, et töötajal on teise töötajaga suhe. Töövaidluskomisjon tuvastas, et tööleping lõppes töötaja ülesütlemisega TLS § 91 lg 2 p 1 ja p 3 alusel ning märkis, et selle kohta tuleb teha märge Maksu- ja Tolliameti registris. Töövaidluskomisjon mõistis tööandjalt välja töötaja kasuks hüvitise 1237 eurot.
2.Tööandja pöördus töövaidluskomisjoni ja palus tuvastada, et töötaja 20. veebruari 2017 töölepingu ülesütlemine on tühine, lugeda tööleping lõppenuks 21. veebruarist 2017 TLS § 88 lg 1 p 2 alusel ja mõista töötajalt välja tööandja kasuks hüvitis 1100 eurot. Töövaidluskomisjon jättis tööandja avalduse rahuldamata.
3.Tööandja esitas 14. juunil 2017 Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palus vaadata mõlemad töövaidluskomisjonile esitatud avaldused läbi hagimenetluses, tuvastada, et töötaja
26.veebruari 2017 töölepingu ülesütlemine on tühine, lugeda tööleping lõppenuks tööandja
21.veebruari 2017 ülesütlemisega TLS § 88 lg 1 p alusel ja mõista töötajalt välja tööandja kasuks 1100 eurot. Tööandja hagi kohaselt hakkas töötaja saatma 2015. a detsembri tööandja juhatuse liikmele arusaamatu sisuga kirju ja teateid. Töötaja hakkas kahjustama tööandja mainet ja kallutas teisi töötajaid tööandja vastu. Töötaja provokatiivse käitumise tõttu katkes tööandjal vähemalt üks töösuhe.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus rahuldas 30. oktoobri 2017 otsusega töötaja hagi ja tuvastas, et tööleping lõppes 20. veebruaril 2017 töötaja ülesütlemise avaldusega TLS § 91 lg 2 alusel ning märkis,
et selle kohta tuleb teha kanne töötamise registrisse. Maakohus mõistis tööandjalt välja töötaja kasuks 1237,50 eurot. Tööandja hagi jättis maakohus rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus tööandja kanda ja määras, et töötajal menetluskulusid ei ole. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on töötaja ja Indrek Niibo (tööandja teine töötaja) vahelise Facebooki vestlusega tõendatud, et tööandja juhatuse liige nõudis töötajalt Joseph Engega (teine töötaja) peetud Facebooki vestluse sisu edastamist. Sama nähtub ka tööandja juhatuse liikme töötajale saadetud 9. veebruari 2017 e-kirjast. Seejuures on e-kirjas seatud kahtluse alla võimalus jätkata koos töötamist. Joseph Enge töövaidluskomisjonis antud ütlustest nähtub, et tööandja nõudis ka Joseph Engelt tema ja töötaja vaheliste vestluste sisu näha. Maakohtu hinnangul rikkus tööandja sellega TLS § 28 lg 2 p-st 11 tulenevat kohustust austada töötaja privaatsust. Tööandjal ei ole õigust nõuda töötajatelt nendevahelise eravestluse sisu avaldamist ning selline tegevus on lubamatu sekkumine töötaja eraellu. Rikkumine on sellevõrra raskem, et tööandja seadis seoses sellega kahtluse alla poolte töösuhte jätkumise võimalikkuse. Nähtuvalt tööandja juhatuse liikme poolt töötajale kirjutatud sõnumitest, ei olnud tegemist esimese korraga, kus tööandja juhatuse liige on lubamatult segamini ajanud töö ja eraelu. Nimetatud sõnumites süüdistas tööandja juhatuse liige töötajat oma eraelulistes probleemides ning seadis samuti kahtluse alla edasise koostöö jätkumise võimaluse. Maakohus leidis, et tegemist on tööandja olulise töölepingust tuleneva kohustuse rikkumisega, mis arvestades asjaolu, et see toimus korduvalt, andis töötajale aluse tööleping TLS § 91 lg 2 alusel erakorraliselt üles öelda. Seega tuleb jätta rahuldamata tööandja nõue töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja rahuldada töötaja nõue tuvastada, et tööleping on TLS § 91 lg 2 alusel üles ütlemisega lõppenud. Maakohus märkis, et tööandja ei ole esitanud oma väidete tõendamiseks tõendeid. MKS § 254 lg 1 p 9 kohaselt kantakse töötamise registrisse mh töötamise lõpetamise alus. MKS § 255 p 3 kohaselt on töötamise registrisse kande tegemise aluseks mh jõustunud kohtulahend. Kuivõrd kohus tuvastas, et tööleping on üles öeldud TLS § 91 lg 2 alusel, tuleb vastav kanne teha ka töötamise registris. TLS § 100 lg 4 kohaselt, kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Töövaidluskomisjon on töötaja hüvitisenõude rahuldanud 1,5 kuu keskmise töötasu ulatuses 1237,5 eurot (bruto). Kuivõrd töötaja ei ole töövaidluskomisjoni otsust vaidlustanud, ei ole maakohtul võimalik suuremat hüvitist välja mõista. Samas ei ole pooled vaatamata kohtu antud tähtajale esitanud kohtule asjaolusid, mis annaksid aluse hüvitisenõuet veelgi vähendada. Seega tuleb tööandjalt töötaja kasuks TLS § 100 lg 4 alusel välja mõista hüvitis brutosummas 1237,5 eurot. Tööandja on esitanud töötaja vastu kahju hüvitamise nõude. Samas ei ole tööandja vaatamata kohtu antud tähtajale selgitanud, milles tema kahju seisnes ega esitanud kahju olemasolu ja suuruse kohta tõendeid. Seega tuleb tööandja hagi jätta ka selles osas rahuldamata. Menetluskulud tules TsMS § 162 lg 1 alusel jätta tööandja kanda. Töötajal ei ole menetluskulusid tekkinud.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Tööandja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta töötaja hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) hindas maakohus valesti töötaja esitatud tõendeid. Töötaja esitas tõenditena kolmanda osapoole vestlused, milles ta enamjaolt ise ei osale. Maakohus rikkus sellega TsMS § 236 lg 3 esimeses lauses sätestatut, et tõendi esitamisel või tõendite kogumise taotlemisel peab menetlusosaline põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada või tõendite kogumist taotleb; 2) ei ole töötaja kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et tal oli õigus tööleping öelda erakorraliselt ja ette teatamata üles. Poolte suhted olid mõnevõrra pingelised, kuid seda mitte sellises ulatuses, et oleks tekkinud õigus tööleping üles öelda erakorraliselt; 3) ei ole esitatud vestluste väljatrükid usaldusväärsed. Töötaja võib olla teinud valikulisi väljatrükke ja kasutanud neid kontekstiväliselt. Selles tsiviilasjas tuleks tõendeid hinnata kohtuistungil; 4) on paljasõnalised töötaja väited haigestumisest stressi tõttu: 5) ei ole töötaja ülesütlemise avaldust piisavalt põhjendanud, kuigi TLS § 95 lg 2 alusel peab töötaja põhjendama erakorralist ülesütlemist; 6) ei saanud töölepingut etteteatamistähtaega rikkudes üles öelda. Kolleegide vahelised intriigid ei ole piisavad, et etteteatamistähtaeg järgimata jätta.
6.Töötaja ei vastanud apellatsioonile.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
8.Ringkonnakohus täpsustas istungil apellandi nõuet ja apellant kinnitas, et ta nõustub sellega, et tööandja hagi on jäetud rahuldamata, kuid soovib, et ka töötaja hagi jäetakse rahuldamata. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 alusel apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Arvestades apellatsioonkaebuse piire kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust üksnes osas, milles töötaja avaldus rahuldati.
9.Apellant vaidlustas maakohtu otsuse asja juurde võetud tõendite ebausaldusväärsuse ja tõendite ebaõige hindamise tõttu. Asja materjalidest nähtub, et tööandja esitas ka maakohtule väite, et töötaja esitatud tõendid ei ole usaldusväärsed. Samas ei põhistanud tööandja oma seisukohta ega esitanud omalt poolt tõendid, mis oleks töötaja tõendid kahtluse alla seadnud või ümber lükanud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus märkis otsuses õigesti, et töötaja täitis omapoolse tõendamiskoormise kooskõlas TsMS § 236 lg-ga 3, kuid tööandja oma väiteid ei tõendatud,
mistõttu puudub alus heita maakohtule ette tõendite ebaõiget hindamist. Apellant ei ole esitanud ka ringkonnakohtule taotlust uute tõendite lisamiseks asja materjalidele. Ringkonnakohus märgib, et maakohus võttis õigesti asja lahendamisel aluseks tõendid, mis olid esitatud töövaidluskomisjonile ja millele töötaja kohtule esitatud avalduses tugines. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ei korda maakohtu põhjendusi käesolevas otsuses.
10.Asjas ei ole vaidlust selle üle, et töötaja esitas 20.02.2017 tööandjale avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 91 lg 2 p-de 1 ja 3 alusel. Apellandi väitel ei olnud töötaja ülesütlemise avaldus piisavalt põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub töövaidluskomisjoniga, kes märkis, et põhjendamiskohustuse rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust, vaid võib kaasa tuua ülesütleva poole kohustuse hüvitada teisele poolele sellest tekkinud kulud. Maakohus jättis tööandja avalduse rahuldamata ning seda ringkonnakohtus ei vaidlustatud, seega ei anna apellandi väide alust maakohtu otsuse muutmiseks vaidlustatud osas. Apellant leidis ka, et töötajal puudus alus öelda töösuhe üles etteteatamisetähtaega järgimata. Ringkonnakohus märgib, et seadus ei sätesta etteteatamisetähtaega juhuks kui töötaja ütleb erakorraliselt töölepingu üles. TLS § 98 lg 2 kohaselt ei pea erakorralisest ülesütlemisest töötaja tööandjale ette teatama, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamisetähtaja lõppemiseni. Maakohus leidis õigesti, et käesoleval juhul oli ülesütlemine ilma etteteatamiseta õiguspärane. Tööandjal on ülesütlemiseavalduse saamisel õigus pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtu poole, et TLS § 104 lg 1 alusel tuvastada ülesütlemise tühisus. Kui tühisuse tuvastamiseks avaldust ei esitata või kui tühisust ei tuvastata, siis loetakse, et tööleping lõppes ülesütlemise avalduses märgitud alusel ja kuupäeval.
11.Apellandi seisukoht, et töötaja ei tõendanud, et ta haigestus 2017 aasta veebruaris stressi tõttu, ei ole asjas tähtsust omav. Maakohus tuvastas õigesti, et töötaja ütles töölepingu kehtivalt üles. Seetõttu ei oma iseseisvat tähendust asjaolu, mille tõttu töötaja viibis enne lepingu üles ütlemist haiguslehel.
12.Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Vastustaja istungil osaleda ei soovinud ning ei esitanud ka ringkonnakohtu poolt määratud tähtajaks menetluskulude nimekirja, mille tõttu järeldab ringkonnakohus, et vastustajal kulud puuduvad.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.