lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-13877/14

Muud › Mereõigus

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 31.05.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-13877/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Mereõigus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
31.05.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1155
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Energofel OÜ12363669(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-17-13877

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi nr 2-17-13877

Määruse tegemise aeg ja koht

31.05.2018.a, Tallinn

Kohtukoosseis

Liis Arrak, Gaida Kivinurm, Kaupo Paal

Kohtuasi

Energofel OÜ hagi AS RIGAS KUGU BŪVĒTAVA vastu võla nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13.03.2018.a määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Energofel OÜ määruskaebus

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja (määruskaebuse esitaja): Energofel (12363669), tehinguline esindaja Kuldar Kirt

OÜ

Kostja: AS RIGAS KUGU BŪVĒTAVA (40003045892, asukoht Läti Vabariik) Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1.Jätta Harju Maakohtu 13.03.2018.a määrus muutmata.
2.Jätta Energofel OÜ määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta ringkonnakohtu menetluskulud Energofel OÜ kanda.
4.Mitte mõista Energofel OÜ-lt ringkonnakohtu menetluskulusid välja. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja menetluse käik

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
1.18.09.2017.a esitas hageja kostja vastu hagi võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 11.10.2016.a lepingu laevaremonditööde teostamiseks. Lepingu p 1.1 kohaselt teostas hageja torutöid laeval RIDGEBURY JOHN B 1(3)

Tsiviilasi nr 2-17-13877

aadressil Gâles iela 2, Riia. Hageja ja kostja on lepingu punktis 8.2 leppinud kokku vaidluste lahendamise hageja maa kohtus.

2.Harju Maakohus tegi 20.09.2017.a määruse hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta. Hageja esitas 05.10.2017.a määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohus leidis 25.10.2017.a määruses, et Harju Maakohtu 20.09.2017.a määrus tuleb tühistada ning saata asi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Ringkonnakohus leidis, et kuna lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda eelkõige lepingupoolte ühisest tahtest, pidi maakohus küsima kokkuleppe sisu selgitamiseks seisukohta ka kostjalt. Maakohus saatis 17.01.2018.a kirja kostjale, milles palus kostja tõlgendust poolte vahel 11.10.2016.a sõlmitud lepingu punktile
8.2.Kostja vastas 14.02.2018.a, et poolte ühine tahe lepingu allkirjastamisel punkti 8.2 osas oli see, et kehtib üldine kohtualluvus ja kohaldatakse hageja asukohariigi õigust ning seega tuleb asi lahendada Läti Vabariigi kohtus Eesti Vabariigi materiaalõiguse normide alusel.
3.Harju Maakohus tegi 13.03.2018.a määruse, millega keeldus hagi menetlusse võtmisest. Lahendi kohaselt on kostja asukoht Läti Vabariigis. Kohus, tutvunud pooltevahelise lepingu punktiga 8.2, ei nõustunud 20.09.2017.a määruses hageja seisukohaga. Nimetatud lepingu punktis on lepitud kokku, et pooltevahelised vaidlused lahendatakse kohtus üldise kohtualluvuse korras selle riigi õigusaktide kohaselt, kus asub hageja. Seega ei ole kokku lepitud mitte Eesti kohtualluvust vaid Eesti õigusaktide kohaldumine vaidluse lahendamisel kohtus. Kohus jõudis vastavale seisukohale nii hageja enda poolt esitatud tõlke alusel kui ka lepingu venekeelse versiooni alusel (st originaalkeelse). Eesti kohtualluvuse kokkuleppe olemasolu ei saanud tuletada ei venekeelsest ega eestikeelsest versioonist. Kohus leidis, et TsMS § 105 kohaldub olukorras, kus kohus on ekslikult kohtualluvuse sätete vastu eksides võtnud asja menetlusse ja kostja otsustab seda asjaolu mitte vaidlustada, mitte aga enne asja menetlusse võtmist kohtualluvuse määramise vahendina. Kohus jäi 20.09.2017.a määruses väljendatud seisukohale, et pooled ei ole kokku leppinud mitte Eesti kohtualluvust vaid Eesti õigusaktide kohaldumise vaidluse lahendamisel kohtus. Vaidlust lahendav kohus on aga üldise kohtualluvuse sätete järgi kostja asukohajärgne. Valikulise kohtualluvuse sätete kohaldamise võimalikkust ei hakanud kohus hindama, sest pooled on sõlminud kohtualluvuse kokkuleppe, mis on olemuslikult erandlik kohtualluvus ja eelkõige tuleb lähtuda poolte tahtest. Pooled on välistanud valikulise kohtualluvuse kohaldumise sätestades poolte kokkuleppes, et antud juhul lähtutakse asja lahendava kohtu valimisel üldise kohtualluvuse sätetest. Eesti õigusaktide kohaselt on üldine kohtualluvus kostja asukohajärgne (TsMS § 79 lg 1). Kostja asukoht on Läti Vabariigis. Kohus viitas TsMS § 371 lg 1 p-le 2.
4.28.03.2018.a esitas hageja maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus Harju Maakohtu 13.03.2018.a määruse tühistada ja võtta hagi menetlusse. Käesoleval juhul on pooled sõlminud kohtualluvuse kokkuleppe ning vaidlus on seotud mõlema poole majandustegevuses toimunud tehingute tagajärjel tekkinud võlanõudega. Arvestades lepingu punkti 8.2 originaalsõnastust ja tõlget ei ole võimalik jõuda järeldusele, millele on maakohus jõudnud. Punkti 8.2 mõte on selles, et lihtsustada lepingu poolel teise poole vastu kohtusse pöördumist. Seetõttu saab lepingu punkti 8.2 tõlgendades jõuda ainult ühele järeldusele ehk et vaidlus vaadatakse läbi hageja asukohamaa kohtus hageja asukohamaa materiaalõigusakte rakendades. Hageja soov oli nende ees võlgnevuse tekke korral lahendada asi Eesti kohtus Eesti Vabariigi õigusaktide alusel. Määruskaebuse esitaja ei nõustunud sellega, et poolte vahel puudub kohtualluvuse kokkulepe. Kohtualluvuse määratlemisel tuleb lähtuda sellest, et poolte ühine tahe oli, et vaidlused lahendatakse hageja maa kohtus hageja asukohariigi seaduste järgi. Lepingu punkti 8.2 sõnastuses ei sisaldu fraasi, et asi lahendatakse „üldise kohtualluvuse korras“, kuna on toodud „v sude obšei jurisdiktsii“ ehk see laiend käib kohtu 2(3)

Tsiviilasi nr 2-17-13877

kohta. Kui pooled oleksid kokku leppinud üldise kohtualluvuse, mis rakendub niikuinii ja mida kokku leppida ei ole vaja, oleks toodud „v sude porjadke obšei jurisdiktsii“. Lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda lepingu venekeelsest algtekstist, mitte mitmetimõistetavast tõlkest. Oluline on poolte ühine tahe lepingu sõlmimise ajal, mitte hiljem antud sobivad ja mugandatud selgitused. Kokkulepe, et Läti Vabariigi kohus peaks rakendama Eesti Vabariigi õigusakte ei ole ka loogiline ega mõistlik.

5.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
6.Tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab Tallinna Ringkonnakohus, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
7.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et vaidlusaluse lepingu punktis 8.2 on pooled kokku leppinud hageja asukohariigi kohtu alluvuses. Kostja on vastu vaielnud sellele, et poolte ühine tahe oli hageja kohtule pädevuse andmine. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa käesoleval juhul leida ka, et lepingupooltega sarnane mõistlik isik oleks pidanud mõistma, et kokku on lepitud hageja asukohariigi kohtu alluvuses. Isegi kui leida, et kokku on lepitud, et pädev kohus määratakse hageja siseriiklike õigusnormide kohaselt, ei annaks see Eesti kohtule pädevust, arvestades nii üldise kui ka valikulise kohtualluvuse reegleid nii TsMS-is kui ka Brüssel I bis määruses. Ei ole välistatud, et lepingus lepitakse kokku kohaldatava õigusena ühe riigi õigus ja kohtualluvusena teise riigi kohus ning üksnes kokkuleppe väidetava ebaloogilisuse tõttu hageja positsioonilt ei saa kohus anda lepingupunktile tõlgendamisega uut sisu. Seega ei saa üksnes lepingu punktis olevast viitest hageja riigi õigusaktidele kui kohaldatava õiguse võimalikule kokkuleppele tuletada ka selle riigi kohtu pädevust. Kohus ei saa lepingu punkti tõlgendamisel arvestada üksnes seda, mis oli hageja väidetav soov ja majanduslik huvi punkti sõlmimisel.
8.Maakohus menetluskulude jaotust määruses kindlaks ei määranud. Seega ei saa ringkonnakohus ka asja järgmisena menetleva kohtuna lahendis taasesitada maakohtu menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse õigsust üksnes vaidlustatud osas. Seega ei saa ka ringkonnakohus täiendada maakohtu määrust menetluskulude jaotusega, arvestades et seda määruskaebuse esitaja ka taotlenud ei ole, vaid on üksnes taotlenud, et hagi võetaks menetlusse. Määruskaebuse esitaja on taotlenud küll, et menetluskulud jäetaks vastustaja kanda, kuid kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jätab kohus ringkonnakohtu menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda (TsMS § 171 lg 1). Põhjusel, et vastaspoolele ei toimetatud määruskaebust kätte ega küsitud tema seisukohta, määrab ringkonnakohus, et määruskaebuse esitajalt ei mõisteta ringkonnakohtu menetluskulusid välja. Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja